1.X esitas 28.05.2024 Terviseametile kaebuse AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeed dr Y peale, taotledes riikliku järelevalve menetluse algatamist.
2.Terviseamet vastas 04.06.2024 e-kirjaga Xile, et tema pöördumisele on vastatud juba 08.03.2023 ja amet ei ole oma seisukohta muutnud. Kaebaja kaebuse lahendamine ei ole ameti pädevuses, sest võlaõigusseadusest tulenevaid lepingulisi nõudeid patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel menetleb tsiviilkohus.
3.X esitas 10.06.2024 Terviseametile ja terviseministrile vaide, taotledes 04.06.2024 kirja kehtetuks tunnistamist ja riikliku järelevalvemenetluse algatamist.
3-24-1881
4.Terviseamet selgitas 01.07.2024 vastuses (dtl 46), et kaalub järelevalvemenetluse algatamist juhtumi asjaolude selgitamiseks
5.Terviseamet teavitas 17.07.2024 kirjas (dtl 47) kaebajat, et on algatanud Ida-Tallinna Keskhaigla suhtes riikliku järelevalvemenetluse menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamiseks. Samas selgitati kaebajale, et ameti pädevusse ei kuulu kaebaja pöördumise sisuline lahendamine, st amet ei saa anda hinnangut ravidiagnostilistele otsustele, ravitaktika valikule ega võimalikele ravivigadele. Tervishoiuteenuste osutamine toimub Eestis võlaõiguslikus suhtes, millesse sekkumiseks Terviseametil puudub pädevus. Lepingulisest suhtest tulenevaid kahjunõudeid patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel menetleb kohus. Kui on tekkinud kahtlus saadud tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi (põhjendatus, asjakohasus, ohutus vms) suhtes, on patsiendil õigus pöörduda sõltumatu hinnangu saamiseks Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Järelevalve käigus kogutud teavet ei või avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 2 järgi kaebajale väljastada kuni järelevalvemenetluses tehtud otsuse jõustumiseni.
6.X esitas 17.07.2024 kirja peale 21.07.2024 vaide (dtl 50).
8.X esitas 01.08.2024 Terviseametile taotluse (dtl 66) riikliku järelevalve läbiviija ja läbiviimise aja kohta teabe saamiseks. X kordas oma taotlust 12.08.2024 (dtl 69).
9.X esitas 24.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 2), mida täiendas 30.07.2024 (dtl 39). Kaebaja taotles Terviseameti 04.06.2024, 17.07.2024 ja 26.07.2024 kirjade tühistamist ning Terviseameti kohustamist lahendada kaebaja 28.05.2024 taotlus. Kaebusest järeldub kokkuvõtlikult, et kaebaja ei ole rahul ortopeed dr Y poolt kaebajale 23.07.2020 osutatud tervishoiuteenuse (operatsioon) kvaliteediga. Samuti heidab kaebaja ette tervishoiuteenuse ebapiisavat/ebaõiget dokumenteerimist ja kõrvalise isiku kasutamist operatsiooni läbiviimisel. Tervishoiuteenuse osutaja ei teavitanud kaebajat tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Kaebaja leiab, et Terviseamet on pädev ja peab algatama tervishoiuteenuse osutaja osas järelevalvemenetluse.
10.X esitas halduskohtule 25.08.2024 esialgse õiguskaitse taotluse (dtl 62), milles taotles 24.06.2024 kaebuses ja 30.07.2024 kaebuse täienduses esitatud nõuete lahendamist esialgse õiguskaitse korras, et tagada Terviseametis toimuva haldusmenetluse seaduslikkus, mida Terviseamet on 28.05.2024 kaebuse menetlemisel pidevalt rikkunud. Samuti taotles kaebaja Terviseameti kohustamist vastama kaebaja 01.08.2024 ja 12.08.2024 esitatud teabenõuetele. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on kindlustada õiguspositsioonid kohtuistungil toimuva põhivaidluse ajaks.
11.Tallinna Halduskohus jättis 26.08.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Terviseameti 04.06.2024, 17.07.2024 ja 26.07.2024 kirjade tühistamise nõudes ning Terviseameti kohustamise nõudes lahendada kaebaja 28.05.2024 taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning esialgse õiguskaitse taotluse Terviseameti kohustamise nõudes vastata kaebaja 01.08.2024 ja 12.08.2024 teabenõuetele läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kaebuse nõuete rahuldamist enne kaebuse sisulist läbivaatamist. Seejuures ei ole kaebaja põhjendanud, miks tühistamis- ja kohustamisnõuete rahuldamine kohtuotsusega tema õigusi piisavalt ei kaitse. Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole võimaldada kaebajal saavutada kaebusega taotletavat juba varem, vaid kaitsta kaebajat kohtumenetluse ajal pöördumatute või ebaproportsionaalselt raskete tagajärgede saabumise eest. Praegusel juhul kaebajale selliseid tagajärgi ei teki. Kohtul on võimalik tühistamis- ja kohustamisnõuet igal ajal rahuldada ning selliste nõuete rahuldamine ei 2(4)
3-24-1881 muutu aja möödudes võimatuks. Samuti ei muutu kaebaja õiguste kaitse võimatuks selle tõttu, kui kohus lahendab kaebaja nõuded kohtuotsusega, mitte juba enne kaebuse sisulist läbivaatamist. Halduskohtu ülesanne ei ole sekkuda ennetavalt haldusmenetlusse ja haldusorganile ette kirjutada, kuidas haldusorgan peab haldusmenetlust läbi viima. Halduskohtu pädevuses on teha haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli. Seetõttu on asjakohatu kaebaja põhjendus, et ta vajab esialgset õiguskaitset selleks, et Terviseamet haldusmenetluse seaduslikult läbi viiks. Terviseametil on seadusest tulenev kohustus viia haldusmenetlus läbi õiguspäraselt olenemata sellest, kas kohus teda selleks kohustab või mitte. Kui menetlus ei ole õiguspärane ja see rikub kaebaja õigusi, saab kaebaja selle tulemust kohtus vaidlustada. Pealegi ei ole tühistamisnõuet võimalik esialgse õiguskaitse korras rahuldada. HKMS § 251 lg 1 p 1 järgi saab nõuda vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist, mitte tühistamist. Ei nähtu, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks kiireloomuline vajadus. Kaebaja vaidlustatud operatsioon toimus 2020. a-l ning kaebaja on senini seda puudutavalt Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajaga kirjavahetust pidanud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks esineb just nüüd kiire vajadus haldusmenetlusse ennetavaks sekkumiseks ja Terviseametile ettekirjutuse tegemiseks ning miks ei ole kaebajal võimalik ära oodata kohtumenetluse tulemust. Esialgse õiguskaitse taotlus peab puudutama vaidluse eset. Kaebaja ei või esialgse õiguskaitse taotlusega ületada vaidluse eseme piire. Esialgse õiguskaitse raames ei saa nõuda midagi, mida kaebaja ei saavutaks kaebuse rahuldamisega. Kaebaja 01.08.2024 ja 12.08.2024 teabenõuded ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kaebaja ei ole kaebuses ega kaebuse täienduses esitanud nendega seoses kohtule ühtegi nõuet, sh Terviseameti kohustamise nõuet neile vastata. Seega ei saa nendega seoses esitada kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlust ja kaebaja taotlus jääb selles osas läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.08.2024 määrus. Kaebaja palub taastada 24.06.2024, 30.07.2024 ja 25.08.2024 halduskohtule esitatud taotluste menetlemine, mida kohus on 26.08.2024 määrusest nähtuvalt kohtumenetlusest välistanud. Terviseamet on esitanud 17.07.2024 kirjas valeväiteid ja Terviseamet tagastas vaide alusetult. Vajalik on küsida Ylt vastuseid, sest ilma selleta ei ole Terviseametil võimalik riikliku järelevalve käigus kaebaja 28.05.2024 esitatud kaebust õiglaselt lahendada. Kaebaja palub kohustada halduskohut kontrollima, et Terviseamet uuriks tegelikult riikliku järelevalve menetluses olulisi asjaolusid, ning selgitaks välja järelevalvemenetluse läbiviimise tähtaja. Riikliku järelevalve uurimine oleks võimalik teostada ühe nädalaga, aga Terviseamet ei ole seda lõpetanud kahe kuu jooksul. Terviseamet ei ole tänaseni vastanud kaebaja 01.08.2024 ja 12.08.2024 teabenõuetele. Kaebaja palub välja selgitada, kas esialgse õiguskaitse avalduse menetlemise eest täiendavalt 20 euro riigilõivu tasumise nõue oli seaduslik, sest esialgses õiguskaitses esitatud taotlused kordasid 24.06.2024 kohtule saadetud kaebuses esitatud taotluseid ja hiljem saadetud täiendavaid taotlusi. „Kaebuse“ asemel oleks pealkirjaks võinud olla ka „Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus“, kuid see ei muuda kaebuse esitaja tegelikku tahet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele piisaval 3(4)
3-24-1881 määral, et see lahendada. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
14.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.
15.Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ilma neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
16.Halduskohus ei ole 26.08.2024 määruses välistanud kaebaja kaebuses ja täiendustes toodud nõuete menetlemist kohtus, vaid on üksnes otsustanud, et põhjendatud ei ole kaebusega taotletava saavutamine esialgse õiguskaitse korras juba kohtumenetluse ajal, s.t enne kaebuse sisulist läbivaatamist. Halduskohus leidis õigesti, et ei nähtu, et kaebajale tekiks ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske, sest vajaduse korral on kaebuse nõuete rahuldamine võimalik ka asja sisulise arutamise järel. Õige on halduskohtu selgitus, et kohtu ülesanne ei ole sekkuda ennetavalt haldusmenetlusse ja haldusorganile ette kirjutada, kuidas haldusorgan peab haldusmenetlust läbi viima. Muu hulgas ei saa halduskohus haldusorganile ennetavalt ette öelda, kellelt ja milliseid küsimusi peab ta järelevalvemenetluse käigus küsima. Haldusorganil on riikliku järelevalve menetluse läbiviimisel suur kaalutlusruum. Sealhulgas otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse teel, millised toimingud ja milliste tõendite kogumine on menetluse läbiviimiseks vajalikud. Samuti ei ole õigusaktides sätestatud riikliku järelevalve menetluse läbiviimise tähtaega. Asja materjalidest (sh Terviseameti 04.09.2024 halduskohtule esitatud vastusest ja selle lisadest) ei nähtu, et Terviseamet oleks praeguseks järelevalvemenetluse läbiviimisel põhjendamatult viivitanud või selle korraldamisel ilmselgelt õigusvastaselt tegutsenud. Vastuse lisadest nähtub, et Terviseamet on küsinud Aktsiaseltsilt Ida-Tallinna Keskhaigla selgitusi 08.07.2024 ja korduvalt 26.07.2024 (dtl 170, 190).
17.Kaebaja taotles 25.08.2024 esialgse õiguskaitse taotluses ka Terviseameti kohustamist vastata tema 01.08.2024 ja 12.08.2024 teabenõuetele. Asja materjalidest nähtub, et Terviseamet on kõnealustele kaebaja pöördumistele vastanud 30.08.2024 (vt Terviseameti 04.09.2024 halduskohtule esitatud vastuse lisa, dtl 251–252).
18.Halduskohus küsis õiguspäraselt kaebajalt esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot. HKMS §104 lg 1 sätestab, et kaebuse esitamisel halduskohtule ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja RLS § 60 lg 6 kohaselt tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Seega tuli kaebajal tasuda 20 eurot riigilõiv nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt sõltumata sellest, kas need on esitatud korraga või eraldi.
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2024 määrus muutmata.
20.Kaebaja on tasunud määruskaebuselt ringkonnakohtule riigilõivu 20 eurot. Kuna haldusasjas on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9), tagastab ringkonnakohus enam tasutud 20 eurot vastavalt määruskaebusele lisatud maksekorraldusele kaebaja arvelduskontole nr EE451700017000934732. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.