Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 euro ulatuses.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
1.T.O (kaebaja) esitas 28.05.2024 Terviseametile kaebuse (dtl 220) AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ortopeedi dr X.Yi peale, taotledes riikliku järelevalvemenetluse algatamist. Kaebuse kohaselt teostas kõrvaline isik 23.07.2020 dr X.Yi juhendamisel ITK-s kaebajale parema käe karpaalkanali dekompressiooni operatsiooni, mille tulemusena tekkinud vaevuste käes kannatab kaebaja tänaseni. Kaebajalt ei küsitud nõusolekut operatsiooni teostamiseks
3-24-1881
kõrvalise isiku poolt. Operatsiooni teostamist kõrvalise isiku poolt ei ole dokumenteeritud. Kaebajat ei teavitatud vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lg-le 1. Dr X.Y ei ole vastanud kaebaja teabenõudele ega ole teostanud lubatud MRT uuringut. ITK tervishoiuteenuste kvaliteedi eest vastutavate isikute vastused on ebapädevad ja vastutusest kõrvale hiilivad.
2.Terviseamet vastas 04.06.2024 e-kirjaga (dtl 167) kaebajale, et tema pöördumisele on juba vastatud 08.03.2023 ja amet ei ole oma seisukohta muutnud. Kaebuse lahendamine ei ole ameti pädevuses, sest VÕS-ist tulenevaid lepingulisi nõudeid patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel menetleb tsiviilkohus.
3.Kaebaja esitas 10.06.2024 Terviseametile ja terviseministrile vaide (dtl 121), taotledes 04.06.2024 kirja kehtetuks tunnistamist ja riikliku järelevalvemenetluse algatamist.
4.Terviseamet vastas 01.07.2024 kirjas (dtl 46) kaebajale, et kaalub järelevalvemenetluse algatamist juhtumi asjaolude selgitamiseks. Kaebajat teavitatakse menetluse kulgemisest ja tulemustest.
5.Terviseamet teavitas 17.07.2024 kirjas (dtl 47) kaebajat, et on algatanud ITK suhtes riikliku järelevalvemenetluse menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamiseks. Samas selgitati kaebajale, et ameti pädevusse ei kuulu kaebaja pöördumise sisuline lahendamine, st ameti ei saa anda hinnangut ravidiagnostilistele otsustele, ravitaktika valikule ega võimalikele ravivigadele. Tervishoiuteenuste osutamine toimub Eestis võlaõiguslikus suhtes, millesse sekkumiseks Terviseametil puudub pädevus. Lepingulisest suhtest tulenevaid kahjunõudeid patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel menetleb kohus. Kui on tekkinud kahtlus saadud tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi (põhjendatus, asjakohasus, ohutus vms) suhtes, on patsiendil õigus pöörduda sõltumatu hinnangu saamiseks Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Järelevalve käigus kogutud teavet ei või avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 2 järgi kaebajale väljastada kuni järelevalvemenetluses tehtud otsuse jõustumiseni.
6.Kaebaja esitas 17.07.2024 kirja peale 21.07.2024 vaide (dtl 49), sest 17.07.2024 kirjast ei ole näha, kas tegemist on vastusega 28.05.2024 kaebusele või 10.06.2024 vaidele. See ei ole üheselt mõistetav ega põhjendatud.
7.Terviseamet tagastas 26.07.2024 kirjaga (dtl 55) kaebaja vaide. Kuna 17.07.2024 kiri ei olnud haldusakt, vaid teabetoiming (selgituskiri), siis ei saa selle peale vaiet esitada.
8.Kaebaja esitas 24.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 2), milles taotles Terviseameti 04.06.2024 kirja kehtetuks tunnistamist, Terviseameti kohustamist menetlema kaebaja 28.05.2024 kaebust ja teostama riiklikku järelevalvet ITK ortopeedi dr X.Yi tegevuse seaduslikkuse üle 23.07.2020 toimunud parema käe operatsioonil ning kohustada Terviseametit esitama järelevalveakti ka kaebajale koos dr X.Yi vastustega kaebaja esitatud 10.04.2024 teabenõudele. Terviseameti 04.06.2024 kiri ei vasta haldusmenetluse seaduses (HMS) haldusaktile esitatavale nõuetele. See on ebapädev, vastuolus Terviseameti veebilehel avaldatud infoga ja jätab kaebaja põhiõigused kaitseta. 04.06.2024 kirjas viidatud 08.03.2023 vastus vastas kaebaja 27.02.2023 teabenõudele, milles esitati küsimused MRT uuringu tegemise ja karpaalkanali dekompressiooni operatsiooni tegemise kohta. Kaebaja 28.05.2024 kaebus, millega taotletakse riikliku järelevalve algatamist, ei ole samastatav 27.02.2023 teabenõudega, seetõttu ei saa 08.03.2023 vastus olla vastuseks ka 28.05.2024 kaebusele. Terviseametil on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 61 alusel õigus teostada riiklikku järelevalvet ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutaja suhtes, kutsuda ta küsitlemisele ja nõuda vastuseid tehtud operatsiooni nõuetelevastavuse kohta. Samuti on Terviseametil õigus nõuda tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimist Tervisekassalt. Dr X.Y on rikkunud kaebaja 2(7)
3-24-1881
põhiõigust kehalisele puutumatusele, koheldes tema julmalt ja väärikust alandavalt, tekitades kaebajale piinavad ja pikaaegsed tervisehäired ning rikkudes TTKS § 2 lg-s 1 ja VÕS § 758 lg-s 1 sätestatud eesmärke ja kohustusi. Ta lubas operatsiooni teha kõrvalisel isikul, kes ei õpi vastaval õppekaval ega ole registreeritud Terviseameti vastavas registris. Kaebajat ei ole senini selle isiku nimest teavitatud. Kasutati mittetunnustatud ravimeetodit, rikkudes sellega VÕS § 763 nõuet ja teavitamiskohustust (VÕS § 766 lg 1). Samuti jäeti dokumenteerimiskohustus nõuetekohaselt täitmata (VÕS § 769, sotsiaalministri 18.09.2008 määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 38 lg 4 ja § 64). Tervisekassalt on nõutud alusetult lisaraha.
9.Kaebaja esitas 30.07.2024 kaebuse täienduse (dtl 39), milles taotles Terviseameti 17.07.2024 ja 26.07.2024 kirjade kehtetuks tunnistamist. Kaebajal on seadusest tulenev õigus vaiet esitada, sest 17.07.2024 kiri on osahaldusakt.
10.Kohus küsis 17.08.2024 kohtunõudega (dtl 57) Terviseametilt teavet ja dokumente.
11.Terviseamet vastas kohtunõudele 04.09.2024 (dtl 253), leides, et kaebajal puudub kaebeõigus, sest Terviseamet on kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldanud. Terviseamet selgitab järelevalvemenetluse käigus välja, kas haigla järgis kaebajale teenuse osutamise käigus TTKS-is ja selle rakendusaktides toodud nõudeid, sh kontrollib teenuse dokumenteerimise nõuetekohasust. Terviseamet lisas vastusele kaebaja ja Terviseameti vahelise kirjavahetuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks, et Terviseamet algataks ITK ortopeedi dr X.Yi osas järelevalvemenetluse, sest kaebaja hinnangul on arst rikkunud talle 23.07.2020 tervishoiuteenuse osutamisel õigusnorme – jätnud täitmata kaebaja teavitamise ja temalt nõusoleku saamise kohustuse ning dokumenteerimiskohustuse, kasutanud ebaõiget raviviisi, lasknud operatsiooni teostada kõrvalisel isikul ja kahjustanud kaebaja tervist. Terviseameti 04.06.2024 kirja tühistamise nõue
13.Kaebaja taotles Terviseameti 04.06.2024 kirja kehtetuks tunnistamist. Kohus tõlgendab seda nõuet tühistamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses. Terviseamet keeldus 04.06.2024 kirjaga kaebaja 28.05.2024 taotluse alusel riiklikku järelevalvemenetlust algatamast. Kaebaja heidab sellele kirjale ette vorminõuetele mittevastavust, põhjendamatust ja õigusvastasust.
14.Asjaoludest nähtuvalt on Terviseamet algatanud pärast selle kirja saatmist ITK suhtes järelevalvemenetluse, seega on kaebaja saavutanud taotletud eesmärgi. Terviseameti 04.06.2024 kiri on kehtivuse kaotanud ega saa enam kaebaja õigusi riivata. Järelikult esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks. Isegi kui kaebaja seda taotleks, puuduks kohtu hinnangul alus jätkata menetlusega HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõudes, sest tuvastamiskaebuse menetlemine ei oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamiskaebust on õigus esitada vaid piiratud juhtudel (HKMS § 45 lg 2). Arvestades, et järelevalvemenetlus on juba algatatud, siis ei kaitse kaebaja õigusi täiendavalt see, kui kohus tuvastaks Terviseameti 04.06.2024 kirja õigusvastasuse ja leiaks, et järelevalve algatamisest keeldumine ei olnud õiguspärane. Samuti ei kaitseks kaebaja õigusi see, kui kohus tuvastaks selle kirja vastuolu vorminõuetega. Praegusel juhul ei riivanud kirja vorminõuded (või nende puudumine) kaebaja õigusi iseseisvalt. Kaebajal ei jäänud selle tõttu õigused kaitseta (nt vaidlustamisviite puudumise tõttu). Kaebaja on osanud esitada selle peale
3(7)
3-24-1881
vaide ja kaebuse kohtule. Tegemist ei oleks enam kaebaja õiguste kaitseks esitatud kaebuse menetlemisega (HKMS § 44 lg 1), vaid kaebaja huvi rahuldamise eesmärgil või Terviseameti n.ö õpetamise eesmärgil menetletava kaebusega. Sellel eesmärgil kohus kaebusi ei menetle. Seetõttu leiab kohus, et Terviseameti 04.06.2024 kirja tühistamise nõudes tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus ei jätka menetlust ka selle kirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Terviseameti 17.07.2024 kirja tühistamise nõue
15.Kaebaja taotles Terviseameti 17.07.2024 kirja kehtetuks tunnistamist. Kohus tõlgendab seda nõuet tühistamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses. Terviseamet teavitas 17.07.2024 kirjas kaebajat ITK suhtes järelevalvemenetluse algatamisest. Samuti teavitati kaebajat, et selle järelevalve käigus ei anta hinnangut osutatud tervisehoiuteenuse kvaliteedile, mille hindamine ei ole Terviseameti pädevuses. Kaebaja vaidlustab seda kirja põhjusel, et see ei ole üheselt mõistetav ega põhjendatud. Tegemist on osahaldusaktiga, mida kaebajal on õigus vaidlustada.
16.Kohus nõustub kaebajaga selles, et Terviseameti koostatud kirjadest/dokumentidest ei ole aru saada, mis on tehtud kaebaja vaidega ja kas 17.07.2024 kirja tuleks käsitleda vaideotsusena kaebaja 10.06.2024 vaide suhtes või uue otsusena kaebaja 28.05.2024 kaebuse kohta. Siiski leiab kohus, et need menetluslikud minetused ei saa praegusel juhul kaebaja õigusi iseseisvalt riivata. Kaebaja on saavutanud oma eesmärgi ja tema taotletud järelevalvemenetlus on algatatud. Isegi kui kohus tuvastab vorminõuete rikkumised või haldusmenetluses tehtud vead, ei muudaks need lõpptulemust – kaebaja avalduse alusel on järelevalvemenetlus algatatud. Kaebaja õigusi ei ole riivatud, sest tegemist on tema jaoks soodsa lahendiga. Samuti on ta osanud pöörduda selle kirja peale kaebusega kohtusse, st vaidlustamisviite puudumine ei ole tema õiguste teostamist takistanud. N.ö Terviseameti õpetamise eesmärgil kohus kaebuse menetlemist põhjendatuks ei pea ja see ei ole halduskohtumenetluse eesmärk (HKMS § 44 lg 1).
17.Kohus saab kaebajast aru selliselt, et kaebaja ei nõustu Terviseameti 17.07.2024 kirjas toodud seisukohaga, et Terviseametil puudub pädevus hinnata tervishoiuteenuse kvaliteeti. Kohus selgitab kaebajale, et Terviseameti seisukoht on õiguspärane (vt Tallinna Halduskohtu 07.07.2023 otsust asjas nr 3-22-626 ja seal viidatud kohtulahendeid). Terviseamet on õigesti selgitanud, et tema pädevusse ei kuulu osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine. Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise pädevus on tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonil (TTKS § 502 lg 1, lg 2 p 1). Samuti on patsiendil tervishoiuteenuse osutamise lepingu poolena õigus pöörduda diagnoosi- ja ravivigade korral avaldusega kohtu poole (VÕS § 770 lg 1), kes saab vajadusel korraldada ekspertiisi. Kuna tervishoiuteenuse osutamise leping on võlaõiguslik, on tegemist tsiviilõigusliku (eraõigusliku) vaidlusega, mille lahendamine on maakohtu pädevuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1). Kaebaja on ka ise viidanud mitmele VÕS-i normile. VÕS on tsiviilseadustiku eriosa seadus ja Terviseameti pädevusse ei kuulu selle seaduse täitmise kontrollimine. Samuti on maakohtu pädevuses lahendada vaidlus selles osas, kas kaebajale on tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju ja kas see kuulub hüvitamisele. Terviseamet ei ole vaidluste lahendamise organ. Tema pädevusse ei kuulu ravivigade ega nendega põhjustatud kahju üle otsustamine. Terviseamet ei ole kaebaja ja tervishoiuteenuse osutaja vahendaja, kelle ülesandeks oleks kaebaja nimel tervishoiuteenuse osutajale küsimusi esitada või tervishoiuteenuse osutajat kaebajale vastamiseks kohustada. Samuti ei ole Terviseamet kaebaja esindaja, kes peaks kaebaja asemel tema asju ajama. Kaebaja saab oma asjade ajamiseks võtta endale advokaadi või muu õigusteadmistega esindaja, kes kvalifitseerub esindajale esitatavatele nõuetele. Kui kaebajal puuduvad majanduslikud võimalused advokaadi palkamiseks, saab ta taotleda 4(7)
3-24-1881
maakohtult riigi õigusabi määramist. Sellisel juhul jäävad advokaadikulud osaliselt või täielikult riigi kanda. Terviseameti pädevusse kuulub tervishoiuteenuse osutaja poolt TTKS-i nõuete täitmise kontrollimine – kas tervishoiuteenuse osutajal on teenuse osutamiseks olemas nõutavad load, kas tervishoiuteenust osutavad nõuetele vastavad tervishoiutöötajad, kas tervishoiuteenus on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kas tervishoiuteenust osutataks nõuetele vastavates ruumides. Terviseametil pädevuse puudumine tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise osas ei tähenda kaebaja õiguste kaitseta jäämist, sest kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid kasutades või tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole pöördudes.
18.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub Terviseameti 17.07.2024 kirja vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Tegemist on kaebajale soodsa lahendiga, mis ilmselgelt mitte kuidagi kaebaja õigusi ei riku. Menetluslikud minetused ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja on saavutanud oma eesmärgi järelevalvemenetluse algatamise näol. Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise osas on Terviseamet õiguspäraselt selgitanud enda pädevuse puudumist. Ka juhul, kui käsitleda Terviseameti 17.07.2024 kirja osaliselt haldusaktina, jääks see tühistamata. Kaebajal puudub õigus nõuda, et Terviseamet tema kaebuse alusel tervishoiuteenuse kvaliteeti hindaks. Kaebus tuleb selles nõudes tagastada. Terviseameti 26.07.2024 kirja tühistamise nõue
19.Kaebaja taotles Terviseameti 26.07.2024 kirja kehtetuks tunnistamist. Kohus tõlgendab seda nõuet tühistamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses. Terviseamet tagastas 26.07.2024 kirjaga kaebaja 21.07.2024 vaide Terviseameti 17.07.2024 kirja peale, leides, et 17.07.2024 kiri ei ole haldusakt ja kaebajal puudub õigus selle peale vaiet esitada.
20.Olenemata sellest, kas Terviseameti 17.07.2024 kirja saab pidada haldusaktiks või mitte ja kas selle peale sai esitada vaiet või mitte, leiab kohus, et 26.07.2024 kirja tühistamiseks puudub kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Esiteks ei ole Terviseameti 26.07.2024 kiri haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Sellega ei lahendatud kaebajat vaiet, vaid jäeti see läbi vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmine ei ole haldusakt, vaid toiming. Toimingu tühistamise nõuet ei ole võimalik HKMS § 37 lg 2 järgi kohtule esitada. Toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks puudub samuti kaebeõigus. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et 21.07.2024 vaide esitamise eesmärgiks oli saavutada Terviseameti poolt järelevalvemenetluse käigus tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine. Kohus selgitas eespool, et Terviseameti pädevuses ei ole tervishoiuteenuse kvaliteeti hinnata, seetõttu ei saavuta kaebaja 26.07.2024 kirja vaidlustamisega oma eesmärki – Terviseameti 17.07.2024 kiri ei ole õigusvastane ja kaebajal puudub õigus nõuda Terviseametilt tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamist. Kaebus tuleb selles nõudes tagastada. Kohustamisnõue kaebaja 28.05.2024 kaebust menetleda
21.Esiteks on kaebaja saavutanud oma eesmärgi – Terviseamet on algatanud kaebaja 28.05.2024 kaebuse alusel järelevalvemenetluse, seega tuleb menetlus kohustamisnõudes HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada (v.a tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise osas).
22.Teiseks, mis puudutab tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamist (selles osas Terviseamet järelevalvemenetlust ei algatanud), tuleb kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus selgitas eespool, et Terviseameti
5(7)
3-24-1881
pädevusse ei kuulu tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine, seega ei ole Terviseamet kohustatud seda tegema ja kaebajal puudub õigus seda nõuda. Kohustamisnõue järelevalveakti esitamiseks
23.AvTS § 28 g 1 järgi on teabevaldaja kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe: 14) riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused ning otsused nende jõustumisest alates. AvTS § 35 lg 1 p 2 järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.
24.Eeltoodud sätetest nähtuvalt on riikliku järelevalvemenetluse käigus kogutud teave asutusesisene teave kuni menetluse lõpuni. Riikliku järelevalve käigus tehtud otsused tehakse avalikult kättesaadavaks alles pärast menetluse lõppemist. Kohtu arvates on kaebus selles nõudes esitatud ennatlikult. Järelevalvemenetlus alles algatati, seetõttu ei ole selles veel menetlust lõpetavat otsust tehtud, see ei ole jõustunud ja seda ei saa veel kaebajale kättesaadavaks teha. Kohtul puudub praegusel juhul alus arvata, et Terviseamet keelduks järelevalvemenetluse lõppedes talle selle tulemust teatavaks tegemast. Kui see peaks juhtuma, on kaebajal võimalik sellist otsust kohtus vaidlustada. Kohus teostab haldusorgani üle järelkontrolli, mitte ei sekku haldusmenetlusse ennetavalt ega hakka ise haldusmenetlust läbi viima või haldusorganile ette kirjutama, kuidas tuleb haldusmenetlust läbi viia. Sellises olukorras ei saaks kohus enam teostada haldusmenetluse üle sõltumatut järelkontrolli. Seepärast tuleb ennatlikult esitatud nõue kaebeõigusepuudumise tõttu läbi vaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kokkuvõte
25.Kohus lõpetab kaebuse menetluse Terviseameti 04.06.2024 kirja tühistamise nõudes ja kaebaja 28.05.2024 kaebuse läbivaatamiseks kohustamise nõudes (v.a tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamist puudutavas osas) (HKMS § 152 lg 1 p 4).
26.Kohus tagastab kaebuse Terviseameti 17.07.2024 ja 26.07.2024 kirjade tühistamise nõuetes, kaebajale järelevalveakti esitamiseks kohustamise nõudes ja kaebaja 28.05.2024 kaebuse läbivaatamiseks kohustamise nõudes tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamist puudutavas osas (HKMS § 121 lg 2 p 1).
27.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Kaebuse tagastamine ei võta HKMS § 43 lg 2 järgi õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
28.HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral. HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
29.Kuna vastustajat ei ole menetlusse kaasatud, Terviseametilt küsiti ainult dokumente ja kohtu hinnangul ei saa selle nõude täitmine talle väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid kaasa tuua, siis puudub vajadus vastustaja menetluskulusid jagada. Menetluse asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks kandnud asjas menetluskulusid. Kaebaja on esitanud kohtule kõik
6(7)
3-24-1881
menetlusdokumendid ise ja suhelnud ise kohtuga. Lisaks ei nähtu, et järelevalvemenetlus oleks algatatud kohtule kaebuse esitamise tõttu (kohus küsis 17.08.2024 kohtunõudega Terviseametilt dokumente, Terviseamet teavitas järelevalvemenetluse algatamisest juba 17.07.2024 kirjaga), siis puuduks alus kaebaja menetluskulusid Terviseametilt välja mõista. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
30.HKMS § 104 lg 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse: 2) kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel; 4) kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel.
31.Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kuna kohus tagastab osaliselt kaebuse ja osaliselt lõpetab menetluse, peab kohus põhjendatuks tagastada kaebajale pool tasutud riigilõivust, s.o 10 eurot. Ülejäänud osas arvatakse riigilõiv riigi tuludesse.
32.Kohus ei tagasta esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 20 eurot, sest kohus on taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja lahendanud. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.