Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1(8)

2-16-9694

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eelnev menetlus Hageja kui töötaja esitas 22. aprillil 2016 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse, milles palus välja mõista kostjalt kui tööandjalt hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel 432 eurot (bruto); välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodi 01. aprill 2016 kuni 22. aprill 2016 eest saamata jäänud töötasu summas 460,80 eurot (bruto); välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 31,64 eurot (bruto) ning tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping ja välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses 1812,75 eurot (bruto). Hageja muutis TVK-le 17. mail 2016 esitatud avalduses nõudeid TVK t.l.-30). Hageja nõueteks on tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks, lõpetada tööleping, välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses 1812,75 eurot (bruto), välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodi 01. aprill 2016 kuni 22. aprill 2016 eest saamata jäänud töötasu summas 460,80 eurot (bruto) ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 92,64 eurot (bruto). TVK 23. mai 2016 otsusega asjas nr 4-1/886 rahuldati hageja avaldus kostja vastu osaliselt (t.l.-5). TVK otsusega loeti tühiseks hageja ja kostja vahel 10. märtsil 2016 sõlmitud töölepingu ülesütlemine 05. aprillist 2016 TLS § 86 lg 1 alusel. Lõpetati hageja ja kostja vahel 10. märtsil 2016 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 22. aprillist 2016. Mõisteti kostjalt välja hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 1438,68 eurot (bruto), saamata jäänud töötasu perioodi 01. aprill 2016 kuni 22. aprill 2016 eest 361,90 eurot (bruto) ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 50,70 eurot (bruto). Kostja TVK otsusega ei nõustunud täies ulatuses ja esitas 21. juunil 2016 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja TVK otsust ei vaidlustanud. 2(8)

2-16-9694 Hageja nõue ja faktilised asjaolud Kohus luges individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 5 kohaselt TVK-le esitatud hageja avalduse hagiavalduseks (TVK t.l.-1,30). Hageja nõudeks on tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks, lõpetada tööleping, välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses 1812,75 eurot (bruto), välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodi 01. aprill 2016 kuni 22. aprill 2016 eest saamata jäänud töötasu summas 460,80 eurot (bruto) ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 92,64 eurot (bruto). Hageja väitel lõpetati temaga tööleping ebaseaduslikult. Hageja sai töölepingu lõpetamise teate kätte 20. aprillil 2016, teates oli märgitud, et tööleping hagejaga lõpetatakse 05. aprillist 2016. Hagejale töölepingu lõpetamisest ette ei teatatud. Samuti ei teatanud keegi hagejale puudustest tema töös, töölepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud. Hageja jätkas peale ülesütlemise avalduse saamist töötamist kuni 22. aprillini 2016, sealjuures täitis hageja korrektselt juhataja korraldusi. Seisuga 22. aprill 2016 oli hageja kantud töötamise registrisse kui kostja töötaja. Hagejale ei ole peale töölepingu lõpetamist lõpparvet välja makstud. Kohtuistungil selgitas hageja, et viibis töövõimetuslehel alates 25. aprillist 2016 kuni 07. maini 2016 lapse haiguse tõttu. Peale töövõimetuslehe lõppemist hageja tööle enam ei läinud, kontori võtmed andis hageja üle 28. aprillil 2016 tööandja esindajale, võtmed anti üle hageja kodus. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitas kohtuistungil, et jääb TVK-le esitatud vastuväidete juurde. (t.l.-41). TVK-le esitatud vastuses (TVK t.l.-19) märgib kostja, et töölepingu ülesütlemise teates, mille hageja sai kätte 20. aprillil 2016, on töölepingu lõpetamise kuupäevaks ekslikult märgitud 05. aprill 2016, õige peaks olema 05. mai 2016. Töölepingu lõpetamine toimus katseajal ja kostja on hagejat teavitanud töölepingu ülesütlemisest 15 päeva ette. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei sobinud tööandjale oma teadmiste ja oskuste poolest. Lisaks lahkus töötaja 25. aprillil 2016 omavoliliselt kontorist, ei teatanud sellest tööandjale ja jättis sealjuures kontori ukse avatuks. Kostja väitel on töötajale kõik saada olevad summad töölepingu lõpetamisel välja makstud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle, et hageja kui töötaja ja kostja kui tööandja vahel oli 10. märtsil 2016 sõlmitud tähtajatu tööleping (TVK t.l.-31-32). Tööleping sõlmiti katseajaga neli kuud. Töötaja töötasuks lepiti kokku 400 eurot kuus (neto). Töötaja puhkuse kestuseks oli 28 kalendripäeva. Samuti ei ole vaidlust, et hageja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kostjalt E-maili teel 20. aprillil 2016. Töölepingu ülesütlemine TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-s ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu ning vastavalt TLS § 86 lg 1 võib tööandja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise 3(8)

2-16-9694 päevast arvates. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemise avalduse (TVK t.l.-3) kohaselt on kostja teatanud hagejale 20. aprilli 2016 E-kirjaga, et lõpetab hagejaga 10. märtsil 2016 sõlmitud töölepingu 05. aprillist 2016 katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, kuna hageja teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. Faili allkirjastamise aeg on vastaval allkirjalehele 20. aprill 2016 (TVK t.l.-4). Seega on tõendatud hageja väide, et kostja lõpetas töölepingu hagejaga tagasiulatuva kuupäevaga 05. aprillist 2016. Kohus viitab, et Riigikohtu 07. detsembri otsuses nr 3-2-1-117-11 on märgitud, et „Võlaõigusseadusest ega töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja võib töölepingu üles öelda tagasiulatuvalt. TLS § 85 lg-st 5 järeldub, et tööandja võib tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima TLS 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu (TLS § 97 lg 1). Etteteatamistähtaegu järgimata võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Sellisel juhul muutub ülesütlemine kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Kolleegium märgib, et TLS § 97 lg-s 3 sätestatu ei anna tööandjale õigust öelda tööleping üles tagasiulatuvalt. Kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on tagasiulatuv ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine.“.

Kohus järeldab, et kostja poolt 10. märtsi 2016 töölepingu erakorraline ülesütlemine on seaduse nõuetele mittevastav ja seega tühine ning poolte vaheline tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega

2-16-9694 Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 10. märtsil 2016 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine tuleb tunnistada tühiseks ja tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel 05. aprillist 2016. Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja töötasuks oli töölepinguga kokku lepitud 400 eurot kuus neto ehk 474,59 eurot bruto (TVK t.l.-32). Töölepingu muutmise kokkulepe (TVK t.l.-2) ei ole kehtiv, kuna puuduvad poolte allkirjad. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus arvestab hüvitise määramisel mõlema poole huve ja töölepingu lõpetamise asjaolusid. Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli kostja poolt hagejale ootamatu, ülesütlemine oli ebaseaduslik ja selle tagajärjel kaotas hageja väljavaate kindlale sissetulekule, mida hageja võis eeldada töölepingu sõlmimisel. Kostja ei ole põhjendanud hagejaga töölepingu erakorralist lõpetamist selliselt, et kohus võiks hinnata hageja osa töösuhte lõpetamise põhjustes. Kostja ei ole ka tõendanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et hageja ei olnud sobiv kostja poolt pakutud töökohale. Ka ei ole kostja tõendanud ühtegi hagejast lähtuvat asjaolu, mis annaks alust vähendada hüvitist alla TLS § 109 lg 1 märgitud määra. Kostja poolt esitatud ülevaatuse akt (TVK t.l.-22) ei ole veenev tõend selle kohta, et hageja oleks rikkunud töökohustusi, kuna aktile on alla kirjutanud vaid tööandja esindaja, juures viibinud üürileandja esindaja on keeldunud akti allkirjastamast. Ülevaatus on tehtud ka ajal, mil hageja viibis töövõimetuslehel (t.l.-54), s.o 25. aprillil 2016. Tööaja tabelite kohaselt (TVK t.l.-5-6) viibis aprillis 2016 tavaliselt tööl korraga kaks töötajat. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, kes konkreetselt vastutas kontori ruumide kasutamise eest, kas hageja või teine töötaja. Hageja ametijuhendit kohtule esitatud ei ole. Lisaks arvestab kohus, et kostja lõpetas töösuhte hagejaga tagasiulatuvalt, 05. aprillist 2016, kuid teatas töösuhte lõpetamisest hagejale alles 15 päeva hiljem, kusjuures hageja jätkas veel töötamist kuni 22. aprillini 2016, mida tõendab tööaja tabel (TVK t.l.-5-6). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole töölepingu lõpetamisel käitunud hea usu põhimõtte kohaselt, töölepingu ebaseaduslik lõpetamine tööandja poolt tõi kaasa töötaja õiguste intensiivse rikkumise, mille tagajärjel töötaja kaotas sissetuleku, tekkis ebakindluse tuleviku osas, kuna töötaja ei teadnud, kas tööleping on lõpetatud või mitte, samuti ei olnud töötajal seetõttu võimalik otsida uut töökohta. Kohus leiab, et hagejale tuleb TLS § 109 lg 1 alusel määrata hüvitis hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 3, kuna hageja on töötanud kostja juures vähem kui kuus kuud, arvutab kohus hageja keskmiseks palgaks töölepingus kokku lepitud summa 474,59 eurot kuus bruto, kuna hageja töötas kostja juures alates 10. märtsist 2016 kuni 22. aprill 2016, s.o kaks mittetäielikku kalendrikuud. 5(8)

2-16-9694

Hageja kolme kuu keskmine palk kokku moodustab 1423,77 eurot bruto (3x474,59) ning seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitis kokku 1423,77 eurot. Saamata jäänud töötasu Hageja palub välja mõista kostjalt hagejale töölepingu lõppemisel välja maksmata töötasu perioodi eest 01. aprill 2016 kuni 22. aprill 2016. Kohus nõustub hageja väitega, et hageja ei ole saanud töötasu 2016. aasta aprilli kuu eest. Lähtuvalt TLS § 28 lg 2 p 2 on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja kui tööandja ei ole tõendanud palga väljamaksmist hagejale aprillis 2016 või saamata jäänud palga maksmist hagejale töösuhte lõpetamisel. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus lõpetas töösuhte 05. aprillist 2016. Seega on hagejal saamata töötasu kolme tööpäeva eest. Kuigi hageja jätkas peale 05. aprilli 2016 töötamist kuni 22. aprillini 2016, ei ole hagejal TLS § 109 lg 3 kohaselt õigust nõuda töötasu töötamise eest peale 05. aprilli 2016, kuna kohus määras hagejale TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise. Kohus tuvastas, et hageja töötasuks oli töölepinguga kokku lepitud 400 eurot kuus neto ehk 474,59 eurot bruto (TVK t.l.-32), millest arvutatuna kolme tööpäeva töötasu on 67,80 eurot bruto (474,59/21x3). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu kolme tööpäeva eest aprillis 2016 kokku 67,80 eurot bruto. Hüvitis saamata jäänud puhkuse eest Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei ole maksnud hagejale hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest. Kostja kui tööandja ei ole tõendanud hüvitise maksmist hagejale töösuhte lõpetamisel. Lähtuvalt TLS § 71 on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus lähtub kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitise arvutamisel Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 kehtestatud korrast. Vastavalt töölepingule (TVK t.l.-32) oli hageja töötasuks 474,59 eurot kuus bruto ning puhkuse kestuseks 28 päeva aastas. Iga töötatud päev annab 0,0767 puhkusepäeva. Hageja töötas kostja juures alates 10. märtsist 2016 kuni 05. aprillini 2016, kokku 27 kalendripäeva, mis annab 2,07 puhkuse päeva (27x0,0767). Kogu töötasu perioodi eest 10. märts 2016 kuni 05. aprill 2016 moodustab 369,80 eurot (474,59/22x14+474,59/21x3), ühe kalendripäeva tasu 13,70 eurot (369,80/27) ning 2,07 puhkusepäeva hüvitiseks on 28,36 eurot (2,07x13,70). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitis 28,36 eurot. 6(8)

2-16-9694 Lahend Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus tunnistab tühiseks hageja ja kostja vahel 10. märtsil 2016 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise, lõpetab hageja ja kostja vahel 10. märtsil 2016 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 05. aprillist 2016 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 aluse hüvitise summas 1423,77 eurot (bruto), ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel töötasu alates 01. aprillist 2016 kuni 05. aprill 2016 summas 67,80 eurot (bruto) ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise summas 28,36 eurot (bruto). Hagi hind Hageja nõudeks on tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks, lõpetada tööleping, välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses 1812,75 eurot (bruto), välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodi 01. aprill 2016 kuni 22. aprill 2016 eest saamata jäänud töötasu summas 460,80 eurot (bruto) ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 92,64 eurot (bruto). Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 ja lg 3 on hagihind 2366,19 eurot (1812,75+460,80+92,64). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Pooled menetluskulude nimekirja kohtule kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. Kohus tsiviilasja materjalidest poolte menetluskulusid ei tuvastanud. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja vastuväide Kostja esitas 27. oktoobri 2016 E-mailis vastuväite kohtu tegevusele (t.l.-33). Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et TVK-le esitatud avaldust saab lugeda hagiavalduseks. Kohus tuvastas otsust tehes, et kohus ei ole kostja vastuväite osas selget seisukohta võtnud. Lähtuvalt TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata taotlused. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Lähtuvalt TsMS § 333 lg 2, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada.

7(8)

2-16-9694 Kohus tuvastas, et kostja vastuväide on esitatud teises menetlusdokumendis, mis on kohtule esitatud peale Viru Maakohtu 13. oktoobri 2016 kohtumääruse, millega kohus võttis kostja taotluse menetlusse ja luges TVK-le esitatud hageja avalduse hagiavalduseks, kostjale kättetoimetamist. Enne vastuväidet sisaldava E-maili esitamist kohtule on kostja saatnud kohtule veel ühe E-maili (t.l.-31) ning seega ei ole kostja vastuväide esimene dokument, mis on kohtule esitatud peale kohtu väidetavat rikkumist. Kohus leiab, et kostja vastuväide tuleb jätta rahuldamata, kuna vastuväidet seaduse kohaselt esitada ei saanud. Kohus selgitab lisaks, et ITVS § 24 lg 5 kohaselt võib kohus lugeda TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks. Viru Maakohtu 13. oktoobri 2016 kohtumäärusega võttis kohus kostja taotluse menetlusse ja luges TVK-le esitatud hageja avalduse hagiavalduseks, kuna kohtu arvates vastas avaldus hagiavalduse sisu ja vormi nõuetele. Seega ei ole kohus rikkunud menetlussätteid või menetlustoimingu vorminõudeid.

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.