Raido Rosenthali kaebus Viru Vangla 10.08.2023.a käskkirja nr 6-2/191-2 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Raido Rosenthal, esindaja vandeadvokaat Gregori Palm Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Indrek Arming
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 14).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Viru Vangla määras 10.08.2023.a käskkirjaga nr 6-2/191-2 (dtl 8-9, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kaebaja Raido Rosenthali tööle majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 14.08.2023. Käskkirjas on öeldud, et arsti 15.06.2023.а tõendi nr D09193 kohaselt on kaebaja võimeline vanglas töötama kuni vabanemiseni ning meditsiinosakond ei ole tööle piiranguid seadnud. Kaebaja on tegutsenud viisil, mis näitab, et tervislik seisund ei takista tema töötamist lihtsamal majandustööl (s.h 09.08.2023 mängis üle 50 minuti aktiivselt lauatennist). Kaebajale anti haldusmenetluses võimalus seisukoha esitamiseks. Kaebaja teatas, et ta ei anna nõusolekut tööle asumiseks, kuid ei toonud välja ühtegi asjaolu, mis välistaks tema tööle määramise.
2.Kaebaja esitas 08.09.2023 vaide vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (dtl 1014). Kaebaja tõi selles välja, et 21.06.2023 tõstis arst valuvaigisti annust jalgade valu leevendamiseks, mis kehtis ka vaide esitamise ajal, ning 05.09.2023.a tervisekaardi kandest nähtub, et kaebaja saab tööd teha vaid istuvas asendis. Ortopeed kirjeldas 20.01.2023 kaebaja jalgade valu kui paratamatust. Lisaks jalgadele on kaebajal probleemid seljaga. Koristaja töö ei ole füüsiliselt vähenõudev ja seda ei saa teha istudes. Kaebaja teeb tõesti aeg-ajalt kehalisi harjutusi, kuid tegemist on füsioteraapia laadi harjutustega. Lauatennise mäng on kardiotreening kogu kehale. Vaidlustatud käskkirjas nimetatud lauatennise mängimise järel kaebaja tervislik seisund halvenes. Alates 10.08.2023 kasutab kaebaja küünarkarku.
3.Vastustaja jättis 13.10.2023.a vaideotsusega nr 6-12/286-2 (dtl 16-18) vaide rahuldamata. Kui meditsiiniosakond on leidnud, et kinnipeetav on piisavalt terve töötamiseks, siis lähtub vastustaja sellest. 31.08-06.09.2023 määrati kaebajale tööst vabastus. Alates 05.09.2023 on kaebajal tõend võimaldada talle kergemad töökohustused, võimalusel istuv töö, tõend lõpeb 31.12.2023. Need on ajutised erisused, mille korral käskkirja ei muudeta. Tõendid on antud pärast vaidlustatud käskkirja. Meedik ei vabastanud 05.09.2023 kaebajat koristustööst, seega on ta pidanud võimalikuks, et kaebaja jätkab töötamist koristajana. Vastustaja tõi välja täiendavad andmed kaebaja tegutsemise kohta (mängis ka 10, 11, 28.08.2023 lauatennist, 11.08.2023 hakkas ametnikku märgates lonkama ning ametnik võttis kaebajalt ära küünarkargu). Kaebaja sai vaideotsuse kätte 17.10.2023.
4.Kaebaja esitas 12.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja terviseseisundit on hinnatud korduvalt. 10.10.2022.a tõendi nr D09193 kohaselt on kaebaja võimeline töötama kergematel majandustöödel. 06.05.2023 toimus kaebaja terviseseisundi ülevaatamine ning arst leidis, et kaebaja on võimeline töötama istuvas asendis kuni 31.12.2023. Vaidlustatud käskkirja aluseks oleva 15.06.2023.a tõendi puhul on raske aru saada, mis seisukohta arst väljendab. Arst on anamneesis märkinud, et salvestise põhjal kaebaja jätab mulje kehaliselt täiesti tervest inimesest, videomaterjali põhjal on võimeline vanglas töötama. Sellest ei ole võimalik aru saada, kas arst on võrreldes varasema seisukohaga kaebaja terviseseisundi ümber hinnanud. Terviseseisundi hindamine videomaterjalide kaudu ei ole õige. Arsti sisuline ja põhjendatud hinnang puudub. Hinnangu kallutamatus ja pädevus tekitab küsimusi. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas sisustanud arsti anamneesi laiemalt kui lubatav. Vastustaja on pidanud iseenesest mõistetavaks, et 15.06.2023.a hinnanguga on tühistatud varasemad hinnangud, ning et selles anamneesis on antud luba rakendada kaebajat mistahes töödele. Need seisukohad ei ole korrektsed. Arsti hinnang, et kaebaja on võimeline vanglas töötama, ei ole iseenesest vastuolus kaebajale tehtud varasemate tervisehinnangutega. Ka varasemate hinnangute alusel puudub vaidlus selles, et kaebaja on võimeline vanglas töötama. Küsimus on vaid töö iseloomus. Kaebaja puhastas 30.06.2023 lauamängu osasid. Kaebaja keeldus sarnasest tööst 31.05.2023, kuna talle tehti ettepanek puhastada kaaskinnipeetava isiklikku lauamängu. Arstid on pärast vaidlustatud käskkirja andmist muutnud hinnanguid kaebaja töövõimele. Vaidlustatud käskkiri rikub kaebaja õigust tervise kaitsele, kuna vastustaja sunnib kaebajat tegema tööd, mis on talle meditsiiniliselt vastunäidustatud. Rikutud on kaalutlusõigust, kuna
kaebaja tööle määramise argumendid on kas täiesti asjassepuutumatud või siis ei arvesta olulisi asjaolusid. Vastustaja ei taha anda kaebajale tööd, mis on talle meditsiiniliselt sobiv. Novembris 2023 vabanes töökoht kiriku raamatukogus, aga kaebajat sellele ei määratud. Üksuse juht selgitas kaebajale, et esmalt tuleb tal töötada majandustöödel.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaideotsuse põhjenduste juurde. Vastustaja lisas, et vangla arst on teadlik, millised on kinnipeetavale antava koristustöö ülesanded ja tingimused. Tegemist on tavapärase olmekoristusega, mis seisneb erinevate pindade kuiv- ja märgpuhastuses. Ruumide koristamist ei peeta füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik. Arsti hinnangu andmine kaugjälgimise teel ei ole midagi tavapäratut. Patsient võib vastuvõtul talle sobiva diagnoosi saamiseks simuleerida, kaebaja võib olla seda teinud. Vanglaametnikud on korduvalt fikseerinud, et kaebaja on regulaarselt tegelenud sportimisega, kuigi tema tervislik seisund poleks seda eeldanud. Vanglaametnik teavitas meditsiiniosakonda, et kaebaja tegevus võib olla tema tervist kahjustav. Arst tutvus üksuse juhi juures kaebaja erinevate treeningute videosalvestistega ning tegi kaugjälgimise teel 15.06.2023 haigusjuhtumis nr A11565 otsuse, et kaebaja on võimeline vanglas töötama. Vastustajal ei ole alust kahelda arsti otsuses. Kaebaja tegelik eesmärk ei ole tema tervise kaitse, kuna kaebaja on korduvalt keeldunud koristustööde tegemisest (dtl 51-53). S.h keeldus kaebaja 31.05.2023 istudes töötamisest (dtl 45). Kaebaja arvamus oma terviseseisundi kohta on ekslik ja manipuleeriv. Kohtu seisukoht
6.Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 sätestas vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud redaktsioonis, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks, kas arst 15.06.2023 õigesti hindas kaebaja töövõimeliseks. Sellest sõltub, kas vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.
7.Kaebaja tervisekaardist nähtub, et arst H. Silvet tegi 15.06.2023 haigusjuhu numbriga nr A11565 järgmise kande (dtl 6, 40). Anamnees Tutvutud üksuse juhi juures kp treeningute videomaterjalidega. Salvestitelt nähtub, et kp saab probleemideta regulaarselt trenni teha, saab teha erinevaid harjutusi (nt mängib korvpalli, teeb sammväljaasteid). Salvestite põhjal kp jätab mulje kehaliselt täiesti tervest inimesest. Videomaterjali põhjal kp võimeline vanglas töötama. Diagnoosid 200.0 + Meditsiiniline üldläbivaatus. Varem on sama arst 10.10.2022 hinnanud kaebaja võimeliseks töötama vanglas kergematel majandustöödel (dtl 35-36) ja 06.05.2023 hinnanud kaebaja võimeliseks töötama istuvas asendis kuni 31.12.2023 (dtl 39-40).
Vaidlustatud käskkirja põhjal on arsti otsused vastustajale teatavaks tehtud vastavalt 10.10.2022.а tõendina nr 209193, 06.05.2023.a tõendina nr D09193 ja 15.06.2023.а tõendina nr D09193.
8.Arsti 15.06.2023.a otsus on selge ja üheselt mõistetav. Vastustajal ei olnud põhjust kahelda arsti otsuse õigsuses. Arsti hinnangut toetasid vaidlustatud käskkirjas välja toodud vastustaja andmed kaebaja füüsilise aktiivsuse kohta (vaidlustatud käskkirja asjaolud 6 ja 7). Vastustaja on kohtumenetluses esitanud tõendid kaebaja füüsilise aktiivsuse kohta: Sündmuse kuupäev
Mängis lauatennist, liikus aktiivselt paremale, vasakule, edasi, tagasi, kummardas, võttis maast palli jms
10.08.2023
dtl 48
Mängis lauatennist. Pärast tuli valvuri juurde ja kurtis, et ta väänas jala välja. Hiljem kaebajat meditsiiniosakonda viies mängis ta samuti osakonnas pinksi (vaidlustatud käskkirja asjaolu 7)
11.08.2023
dtl 43
Mängis lauatennist ja liikus selle käigus probleemideta. Valvurit nähes hakkas lonkama ja väitis, et lonkabki kogu aeg
25.08.2023
dtl 49
Mängis lauatennist kell 14:56 kuni 15:43 ja jätkas tegevust ka pärast õhtusööki
31.08.2023
dtl 50
Mängis lauatennist, ei longanud ja ei kasutanud karku
9.Arsti 15.06.2023.a hinnangut ei muuda valeks see, kui arst on varem andnud kaebaja töövõimele teistsuguseid hinnanguid. Arstil on õigus täiendavate asjaolude ilmnemisel oma seisukohta muuta. Samuti ei ole õige, et arst on hinnanud kaebaja töövõimet üksnes videomaterjali põhjal. Sama arst hindas kaebaja töövõimet ka varem ning on tervisekaardi põhjal kaebajat korduvalt vastu võtnud ja tema raviga tegelenud. Kaebaja tervislik seisund oli arstile teada. Kaebaja tervisekaardist (dtl 35-42) nähtub, et kaebajal esineb tervisehäireid, s.h on kaebajal enne vangistust esinenud jalaluude murrud, kaebaja jalgu on opereeritud (paigaldatud metalltoed) ning kaebajal esineb jalgade ja alaselja valu. Tervisehäirete esinemine, valuravi rakendamine, selle muutmine jms ei võrdu sellega, et kaebaja on vanglas töövõimetu. Arst ei ole 15.06.2023.a hinnangus öelnud, et kaebajal puuduvad tervisehäired või kaebaja ei vaja ravi. Arst on öelnud, et kaebaja reaalselt füüsiliselt tegutseb võrdväärselt terve inimesega ning on seda arvestades hinnanud kaebaja vanglas töövõimeliseks. Kohtu hinnangul ei ole alust arsti otsuse õigsuses kahelda.
10.Arsti 15.06.2023.a hinnang omab tähendust kitsalt seoses sellega, kas kaebaja on võimeline tegema vaidlustatud käskkirjas nimetatud tööd. Ka kaebaja märgib kaebuses, et kaebaja on võimeline vanglas töötama ning küsimus on töö iseloomus. Kaebaja määrati tööle majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale. Kinnipeetava rakendamise vangla majandustöödele näeb ette VangS § 38 lg 1. Õiguskirjanduses on välja toodud, et vangla majandustööde all tuleb mõelda kinnipeetavate rakendamist töödel, mis on
suunatud vangla enda olmeliste vajaduste rahuldamiseks (nt köök, pesumaja jms). Erialakirjanduse kohaselt püüeldakse nüüdisaegses vangistuspraktikas selle poole, et katta kinnipeetavate tööga esmajärjekorras kinnipidamiskoha enda vajadused. Kinnipeetava rakendamine majandustöödele ei ole seotud tema nõusolekuga1. Kaebaja määrati tööle koristajana. See tähendab, et kaebajalt nõuti osalemist tema enda igapäevase elukeskkonna (selle ühiselt kasutatava osa) korrashoius. Vastustaja selgitusel seisneb koristamine erinevate pindade kuiv- ja märgpuhastuses. Kaebaja väidetest ja kohtuasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et selline tegevus võiks olla ohuks kaebaja tervisele. Kaebaja väide, et tema tervisele on ohtlik liikumine märjal põrandal, ei ole kaebaja füüsilist aktiivsust arvestades usutav. Lisaks nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebajal on reaalselt võimalik saavutada selliste hirmude maandamine. 28.04.2023 andis valvur kaebajale korralduse asuda graafiku järgselt osakonda koristama. Kaebaja kurtis, et ta kardab märja põranda peal kukkuda, ning valvur täpsustas, et kaebaja võib ka kuivalt põrandalt harjaga tolmu võtta. Kaebaja sellele vaatamata tööle ei asunud (dtl 52). Sama juhtumit kirjeldas tervisekaardis õde (dtl 39).
11.Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda tema määramist soovitud tööle (näiteks tööle raamatukogus). See, kui vastustaja on majandustööd vanglas korraldanud nii, et töötamist tuleb alustada koristaja ametikohal, on vangistuse täideviimise korraldamise otstarbekuse küsimus, millesse kohus sekkuda ei saa (HKMS § 158 lg 3). Käesoleva kohtuasja lahendamisel ei oma tähtsust see, kui kaebaja tervislikku seisundit ja/või töövõimet on pärast vaidlustatud käskkirja andmist uuesti hinnatud. Kaebajal on uute asjaolude esinemise korral õigus taotleda tema tööle määramise menetluse uuendamist ja vajadusel vaidlustada menetluse uuendamisest keeldumine või uuendatud menetluses antud haldusakt. Uueks asjaoluks kaebaja tööle määramise tähenduses ei ole ajutine töövõimetus (näiteks: kaebaja vigastas ennast sportides 10. ja 11.08.2023, õde andis 31.08.2023 ajutise tööst vabastuse kuni arsti vastuvõtuni).
12.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
14.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks