Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 23. mai 2024, Tartu 3-23-1312 Xi kaebus Viru Vangla 4. aprilli 2023. a käskkirja nr 62/191-11 tühistamise nõudes Viru Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu 13. märts 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X esindaja v.adv Gregori Palm Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni punkt 3 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 248 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 4. aprilli 2023. a käskkirjaga nr 6-2/191-11 kaebaja tööle koristaja ametikohale tähtajatult alates 5. aprillist 2023. Käskkirja järgi meditsiiniosakonna 10. oktoobri 2022. a tõendi nr D09193 kohaselt on kaebaja töövõimeline kergematel majandustöödel kuni vabanemiseni.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 4. aprilli 2023. a käskkirja nr 6-2/191-11 tühistamise nõudes. Kaebaja leidis, et koristajana töötamine võib kahjustada tema tervist, kuna arsti hinnangu järgi võib ta töötada ainult istuvas asendis ning koristaja ametijuhendis kirjeldatud tööd ei ole võimalik istuvas asendis teha.
3.Vastuses kaebusele selgitas vastustaja, et 10. augusti 2023. a käskkirjaga nr 6-2/191-2 määras vastustaja kaebaja tööle koristaja ametikohale tähtajatult alates 14. augustist 2023 ning tunnistas vaidlustatud käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks. Vaidlustatud käskkirja andmisel arvestatud arsti
10.oktoobri 2022. a otsuse kohaselt oli kaebaja võimeline töötama vaid kergematel majandustöödel. 15. juuni 2023. a arsti otsuse põhjal on kaebaja tervis muutunud paremuse poole ja tema töötamisele ei esine piiranguid.
4.Vastuseks kohtu järelepärimisele teatasid pooled, et on nõus menetluse lõpetamisega, kuid leidsid vastastikku, et menetluskulud (kaebaja õigusabi kulud) tuleb jätta vastaspoole kanda.
5.Tartu Halduskohus 13. märtsi 2024 a. määrusega lõpetas haldusasja menetluse ja jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Halduskohus sedastas, et vastustaja tunnistas vaidlustatud käskkirja kehtetuks edasiulatuvalt. s.t
4.aprillist 10. augustini 2023 oli vaidlustatud käskkiri kehtiv. Samas on see ajavahemik möödunud, vaidlustatud käskkiri on kehtetu ning kaebaja töökohustust reguleerib 10. augusti 2023. a käskkiri, mille kaebaja vaidlustas kohtuasjas 3-23-2558. Pooled olid nõus, et vaidluse jätkamine ei ole vajalik ning menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja pöördus kohtusse kohase nõudega oma õiguste kaitseks ning vajadus vaidlust jätkata langes kohtumenetluse ajal ära seoses vaidlustatud käskkirja mõju ammendumisega. Vastustaja ei nõustunud vaidlustatud käskkirja õigusvastasusega ja ei tunnistanud seda kehtetuks kaebaja etteheidete tõttu. Vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamisel on teatav seos kohtuasjaga, kuid see seos on kaudne - vajadus esitada kohtule seisukohti tingis selle, et vastustaja küsis arstilt veel ühte arvamust kaebaja töövõime kohta ning kuivõrd arst leidis, et kaebaja on täielikult töövõimeline, siis tunnistas vastustaja vaidlustatud käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks. Põhjendatud ei ole HKMS § 108 lg 6 kohaldamine, kuid samas ei ole õiglane ka see, kui kaebaja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda. Halduskohus jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades HKMS § 108 lg 11 alusel.
6.Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
13.märtsi 2024. a määruse tühistamist ja menetluskulude tervikuna jätmist kaebaja kanda. Vastustaja leiab, et vaidlustatud käskkiri oli selle andmise ajal õiguspärane. Käskkirja ei tunnistatud kehtetuks kaebaja poolt algatatud vaidluse tõttu, vaid seoses asjaolude muutumisega. Nendel asjaoludel ei saa nõustuda menetluskulude jagamisega võrdselt HKMS § 108 p 11 alusel ja kohtu arvamusega, et õiglane ei ole jätta menetluskulusid täielikult kaebaja kanda. Kaebaja ise tekitas endale ebamõistlikud õigusabikulud ja ta pidi ka arvestama võimalusega, et kulud võivad jääda tema enda kanda. Tegemist on rutiinse ja spetsiifilisi õigusteadmisi mittenõudva vaidlusega ning seetõttu ei olnud ka hädavajalik menetlusse advokaadist esindaja kaasamine. Kaebaja on vanglale esitanud hulgaliselt pöördumisi, muu hulgas vaideid ja kahjunõudeid, millest järeldub, et isik on suuteline end ise esindama.
7.Vastuses määruskaebusele vaidleb kaebaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja leiab, et vangla arsti poolt kaebaja terviseseisundi uus hindamine ja seega ka sellele tuginev vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt on tingitud kaebuse esitamisest. Nimelt ilmneb, et kaks päeva pärast seda kui vangla sai kätte määruse kaebuse käiguta jätmise kohta, koostas vangla arst anamneesi, millest nähtub, et ta vaatas vangla üksuse juhi kabinetis salvestisi kaebajast treenimas. Tegemist ei olnud kaebaja terviseseisundi korralise hindamisega. Seega on terviseseisundi hindamine otseselt seostatav halduskohtule kaebuse esitamisega. Väär on vangla seisukoht, et advokaadikulude vangla kanda jätmine on vangla suhtes ebaõiglane või -mõistlik. Tõsiasi, et tegemist on kohtu ja vangla juristi jaoks rutiinse vaidlusega, ei tähenda seda, et sellisena näeb olukorda ka õigushariduseta kaebaja, eriti olukorras, kus tema jaoks on kaalul kaalukas õigushüve (s.o tema tervis).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Pooled on eri meelt selles, kas vaidluse asjaoludel oleks ebaõiglane menetluskulude jätmine kaebaja kanda ja seega põhjendatud menetluskulude jagamine HKMS 108 lg 11 järgi võrdselt poolt vahel.
9.Vaidlust ei ole selles, et pärast seda, kui vastustaja tunnistas vaidlustatud käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks 10. augusti 2023. a käskkirjaga leidsid nii kaebaja kui vastustaja, et menetluse jätkamine asjas ei ole põhjendatud. Seejuures ei pidanud kaebaja oma õiguste kaitseks vajalikuks jätkata menetlust tuvastamisnõudes. Loobudes menetluse jätkamisest tuvastamisnõudes loobus kaebaja ühtlasi õigusest menetluskulude hüvitamisele juhul, kui menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei olnud tingitud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisest kaebuse esitamise tõttu (HKMS § 108 lg 6). Ringkonnakohus on aktsepteerinud tuvastamisnõudele üleminekul kaebaja õiguste kaitse eesmärgina seda, et tuvastamisnõude rahuldamine annaks isikule õiguse menetluskulude hüvitamiseks.
10.Halduskohus leidiski, et vaidlustatud käskkirjal on üksnes kaudne seos kaebuse esitamisega, kuna see võis viia kaebaja terviseseisundi uuesti hindamiseni. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, vaidlustatud käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise põhjuseks ei saa pidada halduskohtule kaebuse esitamist. On ilmne, et vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamisega kaebaja ei saavutanud kaebusega taotletud eesmärki, et teda ei rakendataks vangla majandustöödel koristajana ka mitte piiratud ulatuses. Vastupidi, vastustaja määras kaebaja majandustööle piiranguteta. Vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamine ei ole seostatav kaebuse väidetega, kuna kaebaja leidis, et tema terviseseisundi tõttu ei olnud tööle määramine üldse lubatav. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda see, vangla arsti poolt kaebaja terviseseisundi hindamine
15.juunil 2023 võis olla ajendatud halduskohtule kaebuse esitamisest. Terviseseisundi hindamine ilmselgelt ei viinud järeldusele, et kaebaja õiguste riive, tema piirangutega tööle määramisel olnuks õigusvastane. Vastupidi, terviseseisundi uus hindamine viis piirangutest loobumiseni kaebaja tööle määramisel, s.o tema õiguste riive intensiivsus suurenes. Seega ei ole vaidlustatud käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine seostatav kaebuse väitega, et kaebaja tööle määramine ei olnud üldse lubatav tema terviseseisundi tõttu.
11.Selles olukorras pidi halduskohus jätma kaebaja menetluskulud tema enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 4. Ringkonnakohus ei näe, et kaebaja õigusabikulude jätmine tema enda kanda oleks ebaõiglane olukorras, kus tuvastamisnõudele ülemineku kaudu oli talle tagatud võimalus menetluskulude hüvitamiseks juhul, kui kaebuse väide vaidlustatud käskkirja õigusvastasusest oleks kinnitust leidnud. Kuid ka kaebuse eduväljavaadet hinnates ei ole põhjust järeldada, et õigusabikulude kaebaja kanda jäämine oleks ilmselt ebaõiglane. Arst andis hinnangu kaebaja töövõimele ca kuus kuud enne kaebaja tööle määramist. Seejuures pidas arst kaebajat töövõimeliseks üksnes lihtsamate tööülesannete täitmiseks. Veidi enam kui kaks kuud pärast kaebaja tööle määramist antud uues hinnangus pidas arst aga kaebajat töövõimeliseks piiranguteta, kuna kaebaja terviseseisund oli paranenud pärast eelmise hinnangu andmist. See osutab võimalusele, et kaebaja terviseseisund võis olla paranenud ka juba enne kaebaja tööle määramist kuue kuu jooksul, mitte üksnes tööle määramise järgselt kahe kuu jooksul. Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse kontroll tuvastamisnõude lahendamisel oleks viinud kaebaja jaoks soodsa tulemuseni. Vastavalt on arvestatav tõenäosus, et kaebaja menetluskulud oleksid ka sel juhul jäänud kaebaja enda kanda.
12.Eelnevale vaatamata tuleks määruskaebus rahuldada ka seetõttu, et vaidlustatud määrusega ei kohaldanud halduskohus HKMS § 108 lg-s 11 ette nähtud õiguslikku tagajärge. Nimelt ei anna HKMS § 108 lg 11 alust jätta kaebaja menetluskulud (osaliselt) vastustaja kanda ka juhul, kui nõustuda, et menetluskulude kaebaja kanda jäämine on ebaõiglane. HKMS § 108 lg 11
sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega õigluse kaalutlusel on sättega antud kohtule üksnes õigus jätta menetluskulud menetlusosalise kanda panemata, vaatamata sellele, et menetluskulude jaotamise üldise korra kohaselt tuleks vastaspoole menetluskulud menetlusosaliselt välja mõista. Sättega ei ole aga antud kohtule volitust mõista vastaspoolelt välja selle menetlusosalise menetluskulud, kes üldreegli kohaselt peaks ise kandma ka vastaspoole menetluskulud. Kuna HKMS § 108 lg 6 järgi jäävad menetluskulud praegusel juhul tervikuna kaebaja kanda, siis ei saanud kohus HKMS § 108 lg 11 järgi teha menetluskulude jaotamisel risti vastupidist otsustust, vaid leevendada kaebaja olukorda üksnes vastustaja menetluskulude vastustaja enda kanda jätmisega. Et vastustajal puuduvad menetluskulud, mis HKMS § 108 lg 4 alusel oleksid kuulunud kaebaja kanda jätmisele, siis ei ole praeguses asjas ruumi HKMS § 108 lg 11 rakendamisele.
13.Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse menetluskulude jaotamise osas ja teeb tühistatud osas uue määrus, millega jätab kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb samuti jätta tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.