Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-1312 13. märts 2024 Karin Jõks X kaebus Viru Vangla 04.04.2023.a käskkirja nr 6-2/191-11 tühistamise nõudes Kaebaja: X, esindaja vandeadvokaat Gregori Palm Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
1.Lõpetada menetlus.
2.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kui kaebaja ei teata teisiti, tagastatakse riigilõiv isikule ja arvelduskontole, millelt see tasuti.
3.Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 315 eurot.
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse p 14).
Asjaolud
1.Viru Vangla määras 04.04.2023.a käskkirjaga nr 6-2/191-11 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) kaebaja X tööle koristaja ametikohale tähtajatult alates 05.04.2023. Käskkirjas on öeldud, et vastavalt meditsiiniosakonna 10.10.2022.a tõendile nr D09193 on kaebaja töövõimeline kergematel majandustöödel kuni vabanemiseni ning arst kooskõlastas 10.10.2022 kaebaja tööle määramise.
2.Kaebaja esitas 06.04.2023 vaide nr 6-12/150-1 vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Kaebajat ei ole enne käskkirja andmist ära kuulatud. Kaebaja leidis käskkirja oma asjade seast ja seda pole talle tutvustatud. Tööle määramiseks väga kergetele töödele avaldas kaebaja ise soovi. Kaebaja pidas silmas istuvat tööd raamatukogus vms, mitte majandustöid. Kaebaja terviseprobleemid ei võimalda töötamist kergematel majandustöödel. Koristaja tööjuhend ei sisalda ühtegi koristustööd, mis ei koormaks kaebaja selga või jalgu.
3.Vastustaja jättis 18.05.2023.a vaideotsusega nr 6-12/150-4 vaide rahuldamata. Arst hindas 10.10.2022 ja 06.05.2023 kaebaja töövõimeliseks istuvas asendis kuni 31.12.2023. Koristamistööd vanglas kuuluvad kergemate majandustööde hulka. Pole põhjust kahelda Viru Vangla meditsiiniosakonna teenistujate pädevuses. Kaebaja soovimatus koristajana töötada tuleneb pigem subkultuurilisest hoiakust koristaja ameti suhtes. Kinnipeetava töötamine vangistuse vältel on suuresti kasvatusliku iseloomuga abinõu. On tuvastatud, et kaebaja teeb vangistuses viibides aktiivselt trenni ja ei ole eluliselt usutav, et valu avaldub tööd tehes.
4.Kaebaja esitas 12.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja leiab, et koristajana töötamine võib kahjustada tema tervist, kuna arsti hinnangu järgi võib ta töötada ainult istuvas asendis ning koristaja ametijuhendis kirjeldatud tööd ei ole võimalik istuvas asendis teha. Kaebajale määratud töö ei ole kooskõlas tema tervisliku seisundiga. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse.
5.Vastustaja selgitas seoses esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisega, et vaidlustatud käskkiri on vormistatud korrektselt. Tööle määramisel arvestati vangla arsti 10.10.2022.a kooskõlastusega (tervisekaardi kanne nr A20755 202), mille kohaselt on kaebaja võimeline vanglas töötama kergematel majandustöödel. 06.05.2023 (tervisekaardi kanne nr A8854 2023) on vangla arst määranud, et kaebaja on võimeline töötama istuvas asendis kuni 31.12.2023, kuid see ei tähenda, et vangla oleks pidanud tööle määramise käskkirja muutma või täiendama. Kinnipeetava tervist jälgitakse pidevalt ja töökorraldusi antakse vastavalt tervisest tulenevale võimekusele. S.h anti kaebajale 31.05.2023 korraldus istuda laua taha ja puhastada lauamängu osad, millest kaebaja keeldus. 15.06.2023 (tervisekaardi kanne nr A11565 202) leidis vangla arst, et kaebaja on vanglas suuteline töötama, ja ei kehtestanud tööle piiranguid. Tervis on ajas muutuv, mis aga ei tähenda, et muutuse tuvastamisel lasuks vanglal kohustus haldusakti muutmiseks. Tegemist oleks ebamõistliku halduskoormusega.
6.Kohus võttis 21.06.2023.a määrusega kaebuse menetlusse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus selgitas, et praeguses vaidluses saab hinnata seda, kas vastustaja määras kaebaja õigesti tööle vaidlustatud käskkirjaga arsti 10.10.2022 hinnangu alusel. Pärast haldusakti andmist muutunud asjaolud ei muuda algset haldusakti õigusvastaseks. Kohus ei pidanud õigeks vastustaja seisukohta, et haldusakt võib jääda kehtima nii, et kaebajal on kohustus teha kergemaid majandustöid, kuid tegelikult lähtutakse sellest, et kaebaja võib töötada ainult istudes. Haldusorganil tuleb sellises olukorras haldusmenetlus uuendada ja see ei saa põhjustada olulist halduskoormust. Kohus juhtis vastustaja tähelepanu võimalusele tunnistada vaidlustatud korraldus kehtetuks, viia läbi uus haldusmenetlus, koguda selle raames uus põhjendatud arsti otsus, kuulata kaebaja ära ja anda uus haldusakt. Kohus määras seetõttu kaebusele vastamiseks pikema tähtaja.
7.Vastustaja taotles 21.08.2023.a vastuses kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. Koos vastusega esitas vastustaja 10.08.2023.a käskkirja nr 6-2/191-2. Selle käskkirja resolutsioonis määras vastustaja kaebaja tööle koristaja ametikohale tähtajatult alates 14.08.2023 ning tunnistas edasiulatuvalt kehtetuks vaidlustatud käskkirja.
8.Kaebaja taotles 06.09.2023.a avalduses endiselt kaebuse rahuldamist. Samas leidis kaebaja, et sisuliselt on täidetud menetluse lõpetamise tingimused halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamisel palus kaebaja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja terviseseisundi täiendava kontrolli tingis kaebuse esitamine. Arsti 15.06.2023.a hinnang on antud loetud päevad pärast kaebuse saamist. Tegemist ei olnud korralise terviseseisundi hindamisega, vaid see on tehtud kiiruga ja eesmärgiga luua tõendeid,
et õigustada kaebaja tööle määramist. Vastuseks kohtu küsimusele teatas kaebaja 29.02.2024, et ta nõustub menetluse lõpetamisega ja ei taotle menetluse jätkamist tuvastamisnõudes. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi tema menetluskulud on: - kulutused õigusabile 1050 eurot (5 tundi 15 minutit tunnihinnaga 200 eurot), millele lisandub käibemaks, kokku 1281 eurot. Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga; - riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 20 eurot.
9.Vastustaja avaldas, et ta on nõus menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustu menetluskulude vastustaja kanda jätmisega. Vastustaja selgitas, et ta sai kaebaja 06.09.2023.a avalduse esitamisest teada alles menetluskulude nimekirjaga tutvumisel. Vaidlustatud käskkirja ei tunnistatud kehtetuks kaebaja algatatud vaidluse tõttu, vaid seoses asjaolude muutumisega. Kui vaidlustatud käskkirja andmisel arvestatud arsti 10.10.2022.a otsuse kohaselt oli kaebaja võimeline töötama vaid kergematel majandustöödel, siis 15.06.2023.a arsti otsuse põhjal on kaebaja tervis muutunud paremuse poole ja tema töötamisele ei esinenud piiranguid. Menetluskulud tuleb jätta kaebaja enda kanda. Menetluskulude summa ei ole proportsioonis kohtuasja keerukusega ja kaebaja nõuab kulu hüvitamist, mida tekkinud ei ole. Vastustaja tuvastas, et kaebaja advokaadist esindaja ja kaebaja vahel toimusid telefonikõned 04.09.2023, kuid mitte 06.04.2023 ja 16.05.2023. Vastustaja vastusele vastamine ei ole sama keerukas ja ajamahukas kui seda on kaebuse koostamine. Kohtu seisukoht
10.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohtupraktika põhjal kohaldatakse seda sätet ka siis, kui kehtivusaja möödumise tõttu on haldusaktil kadunud mõju ja praktiline tähendus või vaidlustatud haldusakt on muul põhjusel ammendunud. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamisala võib seega üldistatult jagada kaheks: sel alusel lõpetatakse menetlus esiteks juhul, kui kaebaja on kaebuse eesmärgi kohtuväliselt saavutanud ja teiseks juhul, kui haldusakti kehtivusaja lõppemise, sisulise ammendumise vms põhjusel on lõppenud haldusakti mõju ja praktiline tähendus.
11.Kohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist teist liiki olukorraga. Kaebaja taotles kaebuses vaidlustatud käskkirja tühistamist. See tähendab haldusakti tagasiulatuvat kehtetust, nii et õiguslikult ei ole haldusakti kunagi olemas olnud. Vastustaja tunnistas vaidlustatud käskkirja 10.08.2023 kehtetuks edasiulatuvalt, s.t 04.04.2023 - 10.08.2023 oli vaidlustatud käskkiri kehtiv. Samas on see ajavahemik möödunud, vaidlustatud käskkiri on praeguse seisuga kehtetu ning kaebaja töökohustust reguleerib 10.08.2023.a käskkiri, mille kaebaja vaidlustas kohtuasjas 3-23-2558. Mõlemad pooled olid nõus sellega, et vaidluse jätkamine käesolevas kohtuasjas ei ole vajalik ning menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
12.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel
tagastamisele. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist. Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu isikule ja arvelduskontole, millelt see tasuti.
13.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, siis kannab menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (lahend 3-3-1-50-13 p 12). Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.10.2023.a otsuses asjas 3-23-1619 p 16, et HKMS § 108 lg 6 kohaldamiseks ei ole piisav üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on ka see, et kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise. Oluline tegur on kaebuses toodud põhjendused ja asjaolu, et need põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks tunnistama. Praeguses asjas pöördus kaebaja kohtusse kohase nõudega oma õiguste kaitseks ning vajadus vaidlust jätkata langes kohtumenetluse ajal ära seoses vaidlustatud käskkirja mõju ammendumisega. Vastustaja ei nõustunud vaidlustatud käskkirja õigusvastasusega ja ei tunnistanud seda kehtetuks kaebaja etteheidete tõttu. Vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamisel on küll teatav seos käesoleva kohtuasjaga, kuid see seos on kaudne - vajadus esitada kohtule seisukohti tingis selle, et vastustaja küsis arstilt veel ühte arvamust kaebaja töövõime kohta ning kuivõrd arst leidis, et kaebaja on täielikult töövõimeline, siis tunnistas vastustaja vaidlustatud käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks. Põhjendatud ei ole HKMS § 108 lg 6 kohaldamine, kuid samas ei ole õiglane ka see, kui kaebaja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda. Kohus jätab menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel poolte kanda võrdsetes osades.
14.Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi tema menetluskuludeks on: - esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale); - esindaja kulud 1050 eurot, millele lisandub käibemaks 231 eurot, kokku 1281 eurot. Kohtu hinnangul ei olnud vaidlus faktiliselt mahukas või õiguslikult keerukas ning kaebaja kulutused õigusabile on asja sisu arvestades ülepaisutatud. Tegemist on halduskohtus rutiinse vaidlusega, kus kinnipeetav on reeglina võimeline ise oma õigusi kaitsma. Toimiku maht on digitaalselt 72 lehekülge, mis ei nõua läbitöötamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus nõustub vastustajaga, et täiendavate seisukohtade koostamine ei saa olla samavõrd ajamahukas kui esialgse kaebuse koostamine. Vastustaja on seadnud kahtluse alla, kas 06.04.2023 ja 16.05.2023 toimusid kaebaja ja tema esindaja vahel telefonikõned (dtl 68-70). Kohus ei pea vajalikuks seda küsimust täiendavalt uurida (see vajaks uurimist, kuna päringud on tehtud kõne saaja telefoninumbri erinevate kujudega - 3725230451 vs 5230451). Vaidluse all olevad telefonikõned ei saanud olla seotud kaebuse koostamise või esitamisega. Kaebuse esitamise õigus tekkis kaebajal kohtueelse menetluse läbimisega alates 18.05.2023. Telefonikõned on tehtud enne seda, kohtueelse
menetluse ajal. Kohus peab eeltoodut arvestades vajalikuks ja põhjendatuks kaebaja kulutusi õigusabile 500 eurot pluss käibemaks 110 eurot, kokku 610 eurot. Asjas toimus üks ühtne kohtumenetlus, mitte eraldi esialgse õiguskaitse menetlus ja kaebuse menetlus. Sel juhul kuulub esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv menetluskulude hulka. Õigusnormid ei näe ette kulude eristamist ühe kohtumenetluse raames lähtudes sellest, kas riigilõivuga maksustatud taotlus rahuldati või mitte. Kokku on jagamisele kuuluvate menetluskulude summa 610 + 20 = 630 eurot. Sellest 1/2 ehk 315 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.
15.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2024 määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2024 määrus Resolutsioon
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni punkt 3 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus kaebaja enda kanda. Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2024 määrus Resolutsioon Parandada 23. mai 2024. a määruses ilmne ebatäpsus ning lugeda määruse resolutsiooni punkt 2 õigeks järgmises sõnastuses: „Tühistada Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ninh teha selles osas uus määrus, millega jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.“
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.