lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-958/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-958/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1270
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-958

Määruse kuupäev

11. september 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vanglavormi kandmise kohustusega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Xi taotlus kaebusest väljatrüki saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajale tehakse e-toimikus nähtavaks kõik asja materjalid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 31. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist tema väärikust alandava ja tema eraellu ebaproportsionaalselt sekkuva vangla tegevuse tõttu. Kaebaja leiab, et Tartu Vanglas kasutusel olev vanglavorm alandab tema inimväärikust. Kinnipeetavate erimärgistamine vanglavormi abil ei ole tänapäeval vajalik ja vormi mittekandmine ei tohiks olla distsiplinaarrikkumine. Kaebajale tekitab vanglavormi kandmine perega kohtudes ja vanglas viibides olulist heaolu langust. Kaebajale väljastatud vanglavorm ei ole kasutuskõlblik ja ohustab tema tervist. Ta ei saa käia külma ilmaga jalutamas, sest ta külmetab. Palava ilmaga on aga tume vanglavorm täiesti kasutu, sest keha kuumeneb üle. Tartu Vangla peab võimaldama tal kanda enda isiklikke riideid – see lahendus leevendaks suvel palava käes viibimisest tekkivaid vaevusi ja välistaks jahedate ilmadega külmetumist. Kaebaja taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja osas, mis puudutab imperatiivsete sätete diskretsiooni piiride puudumist ja üldist vanglale võimaldatud lõputut kaalutlusõigust. Kaebaja taotleb ka Tartu Vangla 28. märtsi 2024. a otsuse nr 1-13/24/22-2 õigusvastaseks tunnistamist. Samuti sisaldub kaebuses riigilõivust vabastamise taotlus.

3-24-958

2.Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid, milles nähtub järgnev.
2.1.X esitas 19. jaanuaril 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Taotluse kohaselt alandab vanglas kasutusel olev vanglavorm taotleja inimväärikust, ei ole kasutuskõlblik ja ohustab puuduste tõttu tema tervist. Vangla ei ole suutnud talle pakkuda inimväärset, ilmastikule vastavat ja tema tervist kaitsvat riietust.
2.2.Viru Vangla haldusosakonna juhataja jättis 28. märtsi 2024. a otsusega nr 1-13/24/22-2 Xi
19.jaanuari 2024. a kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole vangla tegevus olnud õigusvastane, sest vangla tagab kinnipeetavatele riided vastavalt seadusele ja asjakohasele justiitsministri määrusele.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist. Seega on kohtule esitatud hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kaebaja on läbinud kahju hüvitamise nõudega vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuna Viru Vangla jättis 28. märtsi 2024. a otsusega nr 1-13/24/22-2 tema
19.jaanuari 2024. a kahjunõude rahuldamata. Kaebuses esitatud nõue tuvastada kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse õigusvastasus on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1416/43, p 17).
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Vastavalt VangS § 46 lg-le 1 peab kinnipeetav kandma vangla riietust, kui vangistusseadusest või vangla sisekorraeeskirjast ei tulene teisiti. Vangla riietuse kirjeldus ning kandmise kord ja tingimused on sätestatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSkE). Viru Vangla viitas 28. märtsi 2024. a otsuses asjakohaselt VSkE § 83 lg-tele 1 ja 7, mis näevad ette vanglariietuse kandmise kohustuse ning mille kohaselt on isiklike riietuse kandmise võimalus sätestatud üksnes avavanglas viibivatele kinnipeetavatele. Tartu Vangla direktori 11. märtsi 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punktist 4.2 tuleneb samuti kinnipeetavale kohustus kanda vangla riietust. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja vangla riietuse kandmise kohustust põhiseadusega vastuolus olevaks – eelkõige tema väärikuse alandamise tõttu. Kohus ei jaga seda hinnangut. Vanglariietuse kandmise nõude eesmärk on eristada kinnipeetavaid muudest isikutest, tagamaks seeläbi vangla julgeolek. Tegemist on ilmselgelt legitiimse eesmärgiga. Kaebaja ei ole esile toonud ning ka kohtule pole äratuntav, et mõnel vanglariietuse eritunnusel puuduks seos vanglavormi kandmise kohustuse eesmärgiga. Kuna kaebaja ei ole esile toonud ühtegi konkreetset juhtumit tema õiguste piiramise kohta seoses vanglavormi kandmisega, puudub praeguses asjas vajadus ja võimalus vangla riietuse kandmise kohustuse põhiseaduspärasust põhjalikumalt analüüsida. Praeguse juhtumi asjaoludel puudub alus kahelda vangla riietuse kandmise kohustuse põhiseaduspärasuses.
4.2.Lisaks on kaebaja väitnud, et tema õigusi rikub Tartu Vanglas kasutusel olev vanglavorm, sest see ei vasta ilmastikuoludele.

3-24-958

Vanglariietuse hulka kuuluvad esemed ja nende värv on nimetatud VSkE §-s 85. Kinnipeetava vangla riietuse hulka kuuluvad muu hulgas suviseks kandmiseks sobivad esemed (lühikeste varrukatega T-särk, lühikesed püksid ja suvemüts). Kaebajal on võimalus suvisel ajal kanda õues viibides T-särki ja lühikesi pükse, mis on Eesti kliimaolusid arvestades sobiv riietus. Pruuni värvi riietus ei alanda isiku väärikust. Veelgi vähem on alust abstraktseks hinnanguks, et sellist värvi riietus kahjustab kinnipeetavate tervist. Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest tuleb kinnipeetaval taluda ebamugavusi, mis vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevad ning suveriietuse pruun värv kuulub selliste valikuvabaduse piirangute hulka. Lühikeste varrukatega särk vastab Eesti klimaatilistele tingimustele ka keskmisest kõrgemate temperatuuridega suveperioodil (Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2022. a määrus asjas nr 3-22-1949, p 9). Kaebaja ei pea ka talvisel ajal kõige madalamate temperatuuride korral külmetama ega enda tervist ohtu seadma, sest Tartu Vangla kodukorra punkti 8.3.1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kanda vangla riietuse all sooja pesu. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hinnanguks, et vangla ei taga kaebajale vajalikku hooajalist riietust. Kohtu hinnangul ei osuta kaebuses esile toodud asjaolud, et vangla oleks mõnel konkreetsel juhtumil rikkunud kaebaja õigusi või et mõni eespool nimetatud sätetest oleks põhiseadusega vastuolus. Seepärast ei pea kohus hüvitamiskaebuse rahuldamist tõenäoliseks.

4.3.Samuti ei pea kohus kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Vangla riietuse kandmise kohustus ei piira kinnipeetava isikuvabadusi märkimisväärselt. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi konkreetset juhtumit, mis annaks alust hinnanguks, et teda oleks võrdluses teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt koheldud, kohustatud kandma riideesemeid, mida pole õigusaktides ette nähtud, või jäetud ilma mõnest ettenähtud riideesemest.
4.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
5.Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
6.Kaebaja palus kaebuses saata talle kaebuse koopia paberkandjal, kuna ta ei näe esitatud kaebust kohe e-toimikus. Praeguses asjas peetakse digitaalset toimikut. HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 alusel justiitsministri 8. veebruari 2018. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lg 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut. Kohtule teadaolevalt on Tartu Vanglas korraldatud töö selliselt, et kinnipeetavad saavad oma haldusasja toimikuga tutvuda elektrooniliselt, kasutades selleks tahvelarvutit. Sellest tulenevalt tehakse kaebajale kõik menetlusdokumendid avaliku e-toimiku kaudu kättesaadavaks ning kaebaja saab tutvuda asjas koostatud ja esitatud dokumentidega. Kohus selgitab, et
31.märtsi 2024. a kaebus on kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud 2. aprillil 2024. Kohus teeb kaebajale kõik praeguse asja materjalid e-toimikus nähtavaks. Seega, kuna kohtule teadaolevalt on kaebajale tagatud Tartu Vanglas võimalus kasutada e-toimikut ning kaebaja ei ole toonud esile

3-24-958

kaalukat põhjust kaebusest väljatrüki saamiseks, jätab kohus kaebaja taotluse kaebusest paberkandjal väljatrüki saamiseks rahuldamata.

7.Vastuseks kaebaja 28. mai 2024. a avaldusele selgitab kohus, et jõustunud määrus, millega kaebus tagastatakse, avaldatakse Riigi Teataja veebilehel seaduse alusel (HKMS § 179 lg 4).
8.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium