Burfa Capital OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 01.03.2023 ettekirjutuse nr 3-1/211-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Burfa Capital OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Artur Knjazev Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle Kalma
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Burfa Capital OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute nimed, v.a esindajate nimed, ja pangakontode numbrid tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB; vastustaja) kohustas 02.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/909-2 (dtl 12) AS-i TBB pank kehtestama Burfa Capital OÜ (kaebaja) kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxx oleva vara 53 824 eurot suhtes käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on toodud 02.12.2022 dokumendis nr 3-1/909-1 (esitati haldusasjas nr 3-23-447).
2.RAB kohustas 30.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/1012-2 (dtl 14) AS-i TBB pank pikendama kaebaja kontol nr xxxxxxxxxxxxxx olevale varale 53 824 eurot seatud käsutuspiirangut
3-23-701
60 kalendripäevaks. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on toodud 30.12.2022 dokumendis nr 31/1012-1 (esitati haldusasjas nr 3-23-447).
3.RAB esitas 28.02.2023 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 6 alusel taotluse (dtl 18) kaebaja AS-is TBB pank kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx oleva vara käsutamise piiramiseks alates 02.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseks, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-447 (dtl 26) RAB-i taotluse ja andis loa kaebaja AS-is TBB pank kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx oleva vara käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.07.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse RAB-ile antud luba puudutavas osas rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 21.11.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.
5.RAB kohustas 01.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/211-2 (dtl 9) AS-i TBB pank kehtestama kaebaja kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxx olevale varale 53 824 eurot käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on toodud 01.03.2023 dokumendis nr 3-1/211-1 (terviktekstina dtl 259, osaliselt kinni kaetud tekstiga dtl 274). RAB avas kontrolltoimiku seoses USA-s menetletava kriminaalasjaga, mille kohaselt on X ja X alates 2014. a-st juhtinud püramiidskeemi, mille kaudu kaotasid investorid üle 550 miljonit USA dollari. Kahtlustuse kohaselt tegelesid X ja X alates aprillist 2015 kuni vähemalt augustini 2022 rahapesuga. Teadaolevalt suunati kuritegelikul teel saadud tulu äriühingute Burfa Tech OÜ, Burfa Media OÜ ja kaebaja kasutusse. Burfa Capital OÜ on valdusfirma, millest 60% omab X ja 40% X. RAB sai teada kaebaja kontol AS-is TBB pank seisuga 01.12.2022 olnud varast 53 824 eurot. Analüüsi käigus tuvastati, et konto jääk moodustus Burfa Media OÜ, Burfa Tech OÜ ja kaebaja välismaa kontodelt laekunud vahenditest. RAB-il tekkis kaebaja kontol olnud vara osas kahtlus, et see on kuritegelikku päritolu, kuna äriühingu omanikke kahtlustatakse rahapesus ja on teada, et kuritegelikul teel saadud vahendeid liigutati läbi nn Burfa üksuste. Selleks, et kontrollida rahaliste vahendite päritolu, kehtestati 02.12.2022 ettekirjutusega kontol olevale varale käsutuspiirang 30 päevaks, mida pikendati 30.12.2022 ettekirjutusega 60 päeva võrra. Kuna X ei ole kaebaja esindajana RAB-ile esitanud omapoolseid tõendeid ega selgitusi kontol oleva vara päritolu tõendamiseks ning Eestile ei ole tänaseks laekunud USA-lt ametlikku sisulist vastust varade päritolu kohta, siis esitas RAB RahaPTS § 54 lg 3 ja § 57 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse vara käsutamise piiramise loa saamiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 aastaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2023 määrusega asjas nr 3-23447 RAB-i taotluse. Tänaseni ei ole vara legaalne päritolu kinnitust leidnud.
6.Kaebaja esitas 31.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 01.03.2023 ettekirjutuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-701).
7.RAB esitas 29.12.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks kanda kaebaja AS-i TBB pank kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxx olev vara 53 824 eurot riigi omandisse.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 01.03.2024 määrusega haldusasjas nr 3-23-3009 RAB-i taotluse ja andis loa kanda kaebaja AS-i TBB pank kontol nr xxxxxxxxxxxxxx olev vara 53 824 eurot riigi omandisse. Määrust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud.
9.RAB kohustas 01.03.2024 ettekirjutusega nr 3-1/135-2 AS-i TBB pank kandma kaebaja kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxx oleva vara 53 824 eurot Rahandusministeeriumi kontole (esitati haldusasjas nr 3-24-1118). 2(5)
3-23-701
10.Kaebaja esitas 15.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 01.03.2024 ettekirjutuse tühistamiseks.
11.Tallinna Halduskohus luges 21.06.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1118 RAB-i 01.03.2024 ettekirjutuse peale esitatud kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Määrus jõustus edasi kaebamata 11.07.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja põhjendas kaebuses, et teda ei ole enne ettekirjutuse tegemist ära kuulatud ja talle ei ole ettekirjutuse faktilisi asjaolusid tutvustatud. Ettekirjutusega riivatakse kaebaja õigusi, kuna piiratakse tema õigust ja võimalust oma vara kasutada. Ettekirjutus on põhjendamata ja kaebajal on seetõttu võimatu oma kaebeõigust efektiivselt teostada. Tegemist on märkimisväärse omandiõiguse riivega (53 824 eurot). Ei ole aru saada, kummal RahaPTS § 57 lg-s 6 toodud alusel ettekirjutus koostati. Vaidlusalune konto kuulub kaebajale ja kaebaja tegelikud kasusaajad on äriregistris välja toodud – X ja X. Pangakontol olev raha kuulub kaebajale ja seda tuleb eeldada. Vastupidist peab tõendama vastustaja. Seega ei esine aluseid RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamiseks. Asjaolu, et tegelike kasusaajate suhtes on pooleli kriminaalmenetlus, ei ole põhjus, et kohaldada RahaPTS § 57 lg-t 6. Tõendamata on vastustaja väide, et kaebaja omanikke kahtlustatakse rahapesus. Ettekirjutusest ei selgu, miks on vara legaalne päritolu kahtluse all. Kaebus kuulub haldusasjades nr 3-23-2814 ja 3-23-2858 tehtud kohtulahendeid arvestades rahuldamisele.
13.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on välja toodud 01.03.2023 dokumendis nr 3-1/211-1. Kohus saab praeguses asjas kontrollida, kas vastustaja on järginud halduskohtu antud loa piire. Samuti on kaebajal võimalik esitada vastuväited ja tõendid selle kohta, et kontol oleva vara tegelik omanik on kaebaja. Kaebajal on võimalik vara legaalset päritolu kinnitavaid tõendeid esitada vastustajale ka haldusmenetluses. Vara legaalse päritolu tuvastamisel piirang lõpetatakse. Endale kuuluva legaalse vara osas ei tohiks olla ülearu keerukas selle seaduslikku kuuluvust tõendada. Kaebaja peaks ise teadma kõige paremini, millised tema valduses olevad tõendid võiksid tõendada vara legaalset päritolu. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses ühtegi väidet vara legaalsuse osas. Eeltoodu tekitab kahtlusi, kas ta üritab seeläbi midagi täiendavalt varjata ja tal ei olegi vastavaid tõendeid esitada. RahaPTS § 57 lg 8 kohaselt käsitatakse kontol oleva vara puhul RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata. Selle eesmärk on efektiivsemalt tõkestada Eesti finantssüsteemi kasutamist rahapesu teostamiseks ja terrorismi rahastamiseks. Viidatud kuritegude toimepanemine läbi Eesti finantssüsteemi kahjustab oluliselt Eesti mainet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on üheks Euroopa Liidu suurema fookuse all olevaks valdkonnaks. Selle ebaefektiivse tõkestamise korral seatakse ohtu nii Eesti finantssektori konkurentsivõime kui usaldusväärsus. Vastustaja on järginud halduskohtu loa piire, seetõttu ei kuulu kaebus rahuldamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohtud on vastustaja taotlust varale 1-aastase käsutuspiirangu seadmise loa saamiseks hinnanud asjas nr 3-23-447 ja leidnud, et vastustaja taotlus on põhjendatud. Kohus leiab, et neis lahendites toodud põhjendused on asjakohased ka praegusel juhul, vaatamata asjaolule, et kaebaja vaidlustab piirangu seadmist, mitte loa taotlemist. Samadel põhjendustel, miks jäeti kaebaja määruskaebus asjas nr 3-23-447 rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka tema kaebus praeguses asjas. Kohus nõustub sarnaselt asjas nr 3-23-447 kohtute poolt välja toodule, et kaebaja 3(5)
3-23-701
ei ole tõendanud, et ta on vara omanik või tegelik kasusaaja (RahaPTS § 57 lg 6). Pelgalt asjaolu, et vara on kaebaja kontol, ei võimalda rahapesukahtluse olemasolu korral omandiõigust eeldada (RahaPTS § 57 lg 8). Sellisel juhul käsitatakse konto omanikku vara valdajana. Vara paiknemine kaebaja kontol näitab, et see on tema valduses, kuid ei tõenda, et see valdus on saadud õiguspäraselt. Mittelegaalsel teel (nt kuritegevuse tulemusena) saadud vahendid ei muutu omandaja kontole laekudes tema omandiks. Kui kaebaja ei tõenda, et ta on saanud vara legaalsel teel, siis puudub alus tema omandiõigust kaitsta.
15.See, milliste tõenditega oma omandiõigust ja vara legaalset päritolu tõendada, on kaebaja otsustada. Ainult kaebajal on teave selle kohta, kellelt ja milliste tehingute kaudu ta selle vara sai. Seetõttu on talle ka teada, milliseid tõendeid ta saab vara omandiõiguse tõendamiseks esitada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid vastustaja kehtestatud 30- ega 60-päevase käsutuspiirangu ajal. Samuti ei ole tõendeid esitatud asjas nr 3-23-447 ega praeguses kohtuasjas. Seega puudub alus kaebaja omandiõigust tunnustada. Kaebajal oli võimalik oma omandiõigust täiendavalt tõendada kogu 1-aastase käsutuspiirangu jooksul. Kui kaebaja oleks oma omandiõigust piisavalt ja usutavalt tõendanud, tulnuks vastustajal käsutuspiirang tühistada (RahaPTS § 57 lg 10).
16.Vastustaja on põhjendanud ettekirjutuse faktiliste asjaolude dokumendis, millel põhineb tema kahtlus, et vara ei pruugi olla legaalset päritolu. Kaebajale on see dokument piisavas ulatuses kohtumenetluses kättesaadavaks tehtud. Praegusel juhul ei pea vastustaja tõendama, et vara on saadud kuritegevuse tulemusena, vaid piisab põhjendatud kahtluse olemasolust. Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid, mis sellise kahtluse põhjendatust kinnitavad. Ilmselgelt puudub vastustajal võimalus koguda tõendeid, mis on kaebaja valduses. Seetõttu on kaebaja kohustuseks tõendada, et ta on vara omanik. Seda on võimalik teha ka ilma kõigi vastustaja esitatud faktiliste asjaolude ja kogutud tõenditega tutvumata. Seetõttu ei ole viidatud faktilise põhjenduse täies mahus kaebajale avaldamine põhjendatud ega saa rikkuda tema õigusi. Omandiõiguse tõendamise võimalus ei sõltu sellest, kas kaebajale on teada, millel põhinevad vastustaja kahtlused või milliseid tõendeid on vastustaja omalt poolt kogunud.
17.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et ettekirjutust ei ole põhjendatud. Ettekirjutust on põhjendatud dokumendis nr 3-1/211-1 ja selline eraldi dokumendis faktilise põhjenduse esitamine on kooskõlas RahaPTs § 55 lg-ga 2. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 võimaldab esitada haldusakti põhjenduse muus dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Praegusel juhul on ettekirjutuse lk-l 2 selgelt viidatud, et ettekirjutuse põhjendused on välja toodud eraldi dokumendis.
18.Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et ettekirjutuse faktilised asjaolud tulnuks talle teatavaks teha koos ettekirjutusega, mitte alles kohtumenetluses (RahaPTS § 55 lg 3). Kaebaja juurdepääsu saanuks piirata vaid osale, mida lubavad varjata RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1-3. Faktiliste asjaolude dokumendi täies mahus varjamine oli põhjendatud ettekirjutuse adressaadi ehk AS-i TBB pank, mitte kaebaja eest. Samas ei too see praegusel juhul kaasa ettekirjutuse tühistamist. Tegemist on ettekirjutusele järgnenud tegevusega, mis ei saanud mõjutada ettekirjutuse andmise otsustamist. Kaebaja on saanud kohtumenetluses ettekirjutuse faktiliste põhjendustega tutvuda, kuid ei ole sellele vaatamata oma kaebust täiendavalt põhjendanud ega mingeid tõendeid esitanud. Seega ei saanud ettekirjutuse faktiliste põhjenduse mitte teadmine takistada tal oma õigusi kaitsta. Kaebajale pidi juba eelnevast haldusmenetlusest olema teada vastustaja kahtlus vara omaniku ja legaalse päritolu kohta, kui kaebajalt küsiti teavet ja tõendeid. Seega ei saanud ettekirjutus tulla talle ootamatult.
19.Kaebaja heitis ette tema ära kuulamata jätmist enne ettekirjutuse andmist. Praegusel juhul esines kaebaja ära kuulamata jätmiseks HMS § 40 lg 3 p-st 1 tulenev alus. Selleks, et vältida
4(5)
3-23-701
olukorda, kus pärast kehtiva käsutuspiirangu lõppemist asub kaebaja vaidlusalust vara varjama, tuli tegutseda kiiresti. Avalike huvidega oleks olnud vastuolus, kui rahapesukahtlusega või muul võimalikul kuritegelikul teel saadud vara oleks käsutuspiirangu alt vabastatud enne selle omandiõiguse tuvastamist. See ei oleks võimaldanud vastustajal täita talle seadusega pandud kohustust tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist. Kaebaja eelnev ärakuulamine ei oleks asja otsustamist kuidagi mõjutanud ega riivanud kuidagi ka kaebaja õigusi, sest kaebaja on saanud oma seisukohad ja tõendid esitada pärast ettekirjutuse andmist. Kaebajal oli võimalik ettekirjutuse tegemist vältida juba varem haldusmenetluses nõutud teabe ja tõendite esitamisega ning pärast ettekirjutust saavutada piirangu lõpetamine samade tõendite ja teabe esitamisega. Seega olid kaebajal olemas efektiivsed võimalused oma õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole neid kasutanud.
20.Kaebaja viide haldusasjades nr 3-23-2814 ja 3-23-2858 tehtud kohtulahenditele ei ole praegusel juhul asjakohane. Nendes asjades oli vaidluse all vastustaja taotlus loa saamiseks kanda rahapesukahtlusega vara riigi omandisse. Praeguses asjas ei ole vaidluse all vara riigi omandisse kandmine, vaid sellele tähtajalise käsutuspiirangu seadmine. Käsutuspiirangu õiguspärasust on hinnanud Tallinna Ringkonnakohus 14.07.2023 määruses asjas nr 3-23-447 ega ole leidnud, et tegemist oleks põhjendamatu piiranguga. Pealegi ei ole haldusasjades nr 3-23-2814 ja 3-232858 tehtud kohtulahendid veel jõustunud, mistõttu ei ole neile viitamine põhjendatud.
21.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja ettekirjutus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.