lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1118/9

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1118/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2666
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HMS § 13 lg 1, 2Esindus ja volitus haldusmenetlusesHKMS § 124 lg 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 46 lg 1KaebetähtaegRahaPTS § 57 lg 7Tehingu peatamine, vara käsutamise piiramine ja vara riigi omandisse kandmineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 4Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 152 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-701/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.09.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Burfa Capital OÜ12504237

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1118

Haldusasi

Burfa Capital OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 01.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/135-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Burfa Capital OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Artur Knjazev Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle Kalma

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Lugeda Burfa Capital OÜ kaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega, jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 17.08.20263-26-2032/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-22-2368/31Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-956/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-25-1049/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1071/4
Menetluse lõpetamise alused
HKMS § 155 lg 6Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kord
HKMS § 31 lg 2Esindus
HKMS § 38 lg 1Kaebuse sisu
HKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
HKMS § 74 lg 3Kättetoimetamine esindajale
HMS § 25 lg 21Kättetoimetamise viisid
HMS § 27 lg 2Elektrooniline kättetoimetamine
RahaPTS § 55 lg 2Rahapesu Andmebüroo haldusaktid
1.Burfa Capital OÜ esitas 15.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahapesu Andmebüroo (RAB) 01.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/135-2 tühistamiseks. Nimetatud ettekirjutusega kohustas RAB AS-i TBB pank kandma Burfa Capital OÜ kontol nr EE320000009320069049 oleva vara summas 53 824 eurot Rahandusministeeriumi riigitulude kogumise kontole ning teavitama RAB-i kande tegemisest.
2.Tallinna Halduskohus võttis 30.04.2024 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks RAB-i ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
3.RAB esitas 30.05.2024 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd kaebaja on esitanud kaebuse kaebetähtaega ületades ning ennistamise taotlust ei ole esitatud.

3-24-1118 1) RAB edastas 01.03.2024 ettekirjutuse digiallkirjastatud ja krüpteeritud failid (2 tk) aadressile [email protected]. See aadress on märgitud äriregistris ettevõtte ametlikuks e-posti aadressiks. Üks ettekirjutus oli krüpteeritud juhatuse liikme Pavel Ivanovi nimele ja teine Sergei Potapenko nimele. Kolmandale juhatuse liikmele Ivan Turõginile ei olnud võimalik krüpteerida ettekirjutust, kuna tema sertifikaat aegus 20.02.2024. Seega edastas RAB [email protected] aadressile 2 identset RAB-i 01.03.2024 ettekirjutust. Menetlusosaline võib 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast arvates pöörduda Tallinna Halduskohtu poole vastavalt HKMS § 46 lg-le 1 (vt ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 lg 5). Seega oleks kaebaja pidanud esitama kohtule kaebuse hiljemalt 01.04.2024. Kaebaja esitas kaebuse aga 14.04.2024, seega kaebetähtaega rikkudes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 3 sätestab, et elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Tallinna Ringkonnakohus on 23.04.2024 määruses asjas nr 3-24-85 sedastanud, et HMS § 27 lg 2 p 3 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta. 2) Riigikohus on 18.04.2018 kohtuotsuses asjas nr 2-15-6538 sedastanud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi loetakse e-kiri saajani jõudnuks, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Tallinna Halduskohus on 12.01.2021 määruses haldusasjas nr 3-20-2290 välja toonud, et äriühingutel on kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma äriregistrijärgsele e-posti aadressile edastatud saadetiste vastuvõtmise eest. Seetõttu ei saa sellele aadressile saadetud e-kirja kättetoimetamisega viivitamist või mittekättesaamist põhjendada sellega, et kaebaja ise on hooletu oma e-postiga ümberkäimisel. Olukorras, kus ettevõtetel on seatud kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma äriregistrijärgsele elektronposti aadressile edastatud saadetiste vastuvõtmise eest, ei saa äriühingud omaalgatuslikult otsustada, et nad loevad dokumendid kättetoimetatuks hetkest, kui nad on RAB-i käest küsinud faktilisi asjaolusid. Eeltoodu ei ole õigusaktides sätestatuga kooskõlas. Kuna kaebaja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõttega, tuli kaebajale lugeda e-kiri kätte toimetatuks järgmisel päeval ehk siis hiljemalt 02.03.2024 ning sellisel juhul on edasikaebetähtaeg 02.04.2024. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 14.04.2024, seega kaebetähtaega rikkudes. 3) Kaebajale ei saanud tulla üllatuseks (kuna küsis ettekirjutuse faktilisi asjaolusid), et RAB on teinud tema osas 01.02.2024 ettekirjutuse. Vara riigi omandisse kandmise vaidluses haldusasjas nr 3-23-3009 on RAB 29.12.2023 taotluses rõhutanud, et ühe aastane käsutuspiirang varale lõppeb 02.03.2024, mistõttu peavad vajalikud toimingud vara riigi tuludesse kandmiseks olema tehtud enne eelviidatud kuupäeva saabumist. Seega oli kaebajale teada, et ettekirjutus vara riigi omandisse tuleb teha enne 02.03.2024. Lisaks tegi RAB 01.03.2023 ettekirjutuse nr 3-1/211-2 vara käsutuspiirangu kehtestamiseks mitte kauemaks kui üheks aastaks (kaebajale kätte toimetatud ja haldusasjas nr 3-23-3009 esitatud tõendina), mistõttu pidi kaebajale olema üheselt arusaadav ja mõistetav, et pärast 01.03.2024 tuleks ilma RAB-i ettekirjutuseta pangal kaebaja varad vabastada. Seega oli kaebajale üheselt selge ja teada, et hiljemalt 01.03.2024 teeb RAB uue ettekirjutuse, millega kohustab panka kandma Burfa Capital OÜ kontol nr EE320000009320069049 olev vara summas 53 824 eurot Rahandusministeeriumi riigitulude kogumise kontole. See, et kaebaja ei suuda ettevõtte e-posti aadressi korraliku ettevõtja hoolsusega jälgida ega tunne huvi, et tema suhtes on tehtud

2(6)

3-24-1118 ettekirjutus ja vara on riigi tuludesse kantud, on tema enda riisiko, millele ei saa riik õiguskaitset anda (juhul, kui kaebaja esitab tähtaja ennistamise taotluse). 4) Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et kaebaja on esitanud kaebuse kaebetähtaega ületades. Samuti ei ole kaebaja esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, mistõttu tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Juhul, kui kohus leiab, et kaebajal oli mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks ja kohus jätab RAB-i taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata, palub RAB kohtul anda lisatähtaeg kaebusele vastamiseks.

4.Vastusena 04.06.2024 kohtunõudele palus kaebaja kohtul jätta RAB-i taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning juhul, kui kohus ei pea kaebust tähtaegseks, siis ennistada kaebetähtaeg. 1) Kaebetähtaeg ei hakka kulgema enne ettekirjutuse aluseks olevate faktiliste asjaolude teatavakstegemist. Vastustaja edastas ettekirjutuse faktilised asjaolud 15.03.2024, kui kaebaja lepinguline esindaja need 11.03.2024 taotlusega välja nõudis. Ilma ettekirjutuse aluseks olevate faktiliste asjaoludeta ei ole kaebajal võimalik hinnata, kas tema õigusi on rikutud. Vastustaja haldusaktiga halduskonfiskeeritakse väidetavalt vara, mis ei kuulu kaebajale (RahaPTS § 57 lg 7). Seega faktiliste asjaolude teatavaks tegemine on vajalik, et isik saaks hinnata, kas tema õiguseid on rikutud. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (Riigikohtu 03.03.2004 kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-10-04). Lisaks ei ole ilma faktiliste asjaoludeta selge, mis asjaoludel on haldusakt välja antud. Kui kaebetähtaeg hakkab jooksma ilma selleta, et faktilised asjaolud oleksid isikule teada, siis isikule ei jää 30 päeva kaebuse koostamiseks (HKMS § 46 lg 1). Kaebuse sisu hulka kuulub kaebuse faktiline põhjendus ja tõendid (HKMS § 38 lg 1 p 7 ja 8). Neid ei saa kaebaja esitada, kui ta ei tea, milliste faktide üle võiks vaidlus üldse käia. Haldusakti põhjendused varjatakse küll adressaadi (nt krediidiasutuse) eest isiku õiguste kaitseks, kuid isikul on õigus ja kaalukas huvi nendega tutvuda, sest sellega on tema õigused riivatud (Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-122). Seetõttu tuleb kaebetähtaega kohaldada selliselt, et see hakkab kulgema alates ettekirjutuse ja selle aluseks olevate faktiliste asjaolude teatavakstegemist ning sellisel juhul on kaebus tähtaegne. 2) Ettekirjutus ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud ei olnud kaebaja advokaadist volitatud esindajale edastatud enne 15.03.2024. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hakkab nii HMS § 25 lg 21 kui ka HKMS § 74 lg 3 järgi menetlustähtaeg kulgema alates hetkest, kui menetlusdokumendi saab kätte haldus- või kohtumenetluses volitatud esindaja, mitte esindatav (vt Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärust haldusasjas nr 3-19-1571). Vastustajale oli enne ettekirjutuse tegemist teada haldusasjast nr 3-23-3009, et ettekirjutuse esemeks oleva vara riigi omandisse kandmise menetluses esindab kaebajat volitatud esindaja. Sellele vaatamata ei edastanud vastustaja ettekirjutust ega faktilisi asjaolusid volitatud esindajale enne temapoolset taotlust. Vastustaja ei teavitanud volitatud esindajat ka sellest, et ettekirjutus oli juba kaebajale varasemalt edastatud. Kaebetähtaeg ei saanud hakata kulgema enne, kui kaebaja volitatud esindaja ettekirjutuse ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud kätte sai. 3) Juhul kui kohus peaks siiski pidama kaebust mittetähtaegseks, siis palub kaebaja kaebetähtaja ennistada. Kaebaja tugineb ennistamise taotluses kõikidele eeltoodud asjaoludele ja põhjendustele. Eelkõige sellele, et kaebaja volitatud esindaja ei saanud ettekirjutust ega selle faktilisi asjaolusid kätte enne 15.03.2024 ning kaebajale endale polnud faktilisi asjaolusid varem saadetud. Vastustaja oli volitatud esindajast teadlik, ent jättis temale ettekirjutuse koos faktiliste asjaoludega edastamata kuni 15.03.2024. Ka siis vastustaja ei teatanud, et ta on juba varasemalt kaebaja üldisele e-postile krüpteerituna kahele juhatuse liikmele ettekirjutuse 3(6)

3-24-1118 edastanud. Hea halduse tavast lähtudes ja tagamaks kaebaja õigusi oleks vastustaja pidanud vähemalt teatama kaebaja volitatud esindajale, et ettekirjutus on juba varem kaebaja e-postile saadetud, kui see oli vastustaja hinnangul oluline kaebetähtajast kinnipidamiseks. Vastustaja seda ei teinud. Sellega on vastustaja tahtlikult viinud kaebaja eksitusse kaebetähtaja osas. Kaebaja juhatuse liikmed võisid senist väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt eeldada, et kõik menetlusdokumendid selles asjas edastatakse advokaadist volitatud esindajale, kes vastava asjaga tegeleb.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
6.Käesolevas asjas on pooled eri meelt selles, mis hetkel tuleb RAB-i 01.03.2024 ettekirjutus nr 3-1/135-2 lugeda kaebajale kättetoimetatuks. Vaidlust ei ole selle üle, et RAB edastas 01.03.2024 ettekirjutuse samal päeval kaebaja e-posti aadressile [email protected] (täpsemalt 2 samasisulist ettekirjutust, mis olid digiallkirjastatud ja krüpteeritud kaebaja kahe juhatuse liikme nimele). Nimetatud e-posti aadress on kantud äriregistrisse äriühingu sidevahendina. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja volitatud esindaja 11.03.2024 taotluse alusel edastas RAB 01.03.2024 ettekirjutuse ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud kaebaja volitatud esindajale. Lisaks ei ole vaidlust selles, et kaebajat esindas haldusasjas nr 3-23-3009 (millises Tallinna Halduskohus andis 01.03.2024 määrusega RAB-ile loa Burfa Capital OÜ TBB Pank AS-i kontol nr EE320000009320069049 oleva vara 53 824,00 eurot riigi omandisse kandmiseks), sama volitatud esindaja.
7.HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. HMS § 25 lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2021 määruses haldusasjas nr 3-20-2559 selgitanud, et „HMS § 25 lg 21 eesmärk oli näha haldusorganile ette selge alus piirduda esindaja olemasolu korral dokumentide üksnes temale kättetoimetamisega. HMS § 25 lg-s 21 on sõna „võib“ kasutatud tähenduses „on lubatud“, mis jätab haldusorganile kaalutlusõiguse, mitte aga tähenduses „tohib“ või „on nõutav“, mis haldusorgani kaalutlusõiguse välistaks. Seetõttu ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud esindaja olemasolu korral keelata dokumentide (sh menetluse tulemusel antava haldusakti) kättetoimetamise menetlusosalisele endale (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 497 SE seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-1571, p 16). (p 14)“ Lisaks märkis ringkonnakohus eelviidatud lahendis järgmist: „Küll aga tuleb haldusorganil olukorras, kus menetlusosaline kasutab HMS § 13 lg 1 alusel haldusmenetluses esindajat, toimetada dokumendid igal juhul kätte ka esindajale, sest kui haldusorganile ei ole tehtud teatavaks esindusõiguse piiramist, siis on esindajal menetluses menetlusosalisega võrdsed õigused (vrd HKMS § 31 lg 2). See tähendab, et esindaja olemasolu korral tuleb dokumendid alati toimetada kätte esindajale ja kui seda peetakse vajalikuks, siis võib dokumendid lisaks toimetada kätte menetlusosalisele endale. Eeltoodu kehtib mõistagi

4(6)

3-24-1118 üksnes tingimusel, et esindajale volituse andmine ja volituse tähtaeg ning esindusõiguse ulatus on haldusorganile teatavaks tehtud (HMS § 13 lg 2)“. Praegusel juhul nähtub haldusasja nr 3-23-3009 materjalidest, et kaebaja volitatud esindaja teavitas 10.01.2024 kohut e-kirja teel sellest, et ta on kõnesolevas haldusasjas kaebaja lepinguliseks esindajaks. RAB-ile esitas kaebaja volitatud esindaja aga 11.03.2024 taotluse pärast kohtuasja nr 3-23-3009 lõppemist, paludes kaebaja volitatud esindajana RAB-il saata ettekirjutus ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud ning tõendid, mis tehti Tallinna Halduskohtu 01.03.2024 määruse nr 3-23-3009 alusel (vt ka HMS § 13 lg 2). Kohus on seisukohal, et kuigi haldusasjas nr 3-23-3009 esindas kaebajat volitatud esindaja, siis ei saanud RAB sellest automaatselt järeldada, et sama volitatud esindaja jätkab kaebaja esindamist kohtumenetlusele järgnevas haldusmenetluses. Esindaja kasutamine on menetlusosalise õigus, ent mitte kohustus ning esindaja kasutamise korral tuleb esindajal ja / või menetlusosalisel sellest haldusorganit selgesõnaliselt teavitada (HMS § 13 lg-d 1 ja 2). Kuivõrd RAB-i ei olnud 01.03.2024 teavitatud kaebaja esindaja olemasolust, siis ei saa kohtu hinnangul RAB-ile ka ette heita kaebaja seaduslikele esindajatele vaidlusaluse ettekirjutuse kättetoimetamist HMS § 27 lg 2 p 3 alusel. Lisaks on RAB kohtu hinnangul asjakohaselt viidanud sellele, et kaebaja ning kaebaja esindaja olid teadlikud sellest, et RAB-il tuleb teha ettekirjutus vaidlusaluse vara riigi omandisse kandmiseks enne 02.03.2024.

8.Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, mille kohaselt hakkab kaebetähtaeg kulgema alles ettekirjutuse aluseks olevate faktiliste asjaolude teatavakstegemisest. Erandina haldusmenetluse üldkorrast sätestab RahaPTS § 55 lg 2, et RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt esitatakse kaebus RAB-i haldusakti või toimingu peale halduskohtule ning RAB esitab RahaPTS § 55 lg-s 2 nimetatud ettekirjutuse vaidlustamisel halduskohtule ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastava eraldi dokumendi, kehtestades sellele asjakohased piirangud. Lisaks on sama paragrahvi lõikes 3 selgitatud, millistel tingimustel võib isikule faktiliste aluste tutvumisega võimaldamisest keelduda. Eeltoodud sätetest juhindudes ei takista faktiliste asjaolude dokumendi esitamata jätmine halduskohtule kaebuse esitamist. Sealjuures on kaebajal kohtumenetluse käigus võimalik täiendada kaebuse põhjendusi. Ka HMS ega HKMS ei näe ette, et kui haldusaktis puuduvad põhjendused, siis haldusakti vaidlustamise tähtaeg kulgema ei hakka.
9.Kokkuvõttes, RAB on praegusel juhul tõendanud 01.03.2024 ettekirjutuse edastamise samal päeval kaebaja registrijärgsele e-posti aadressile, mistõttu tuleb HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt hakata arvestama 02.03.2024 ja kaebuse esitamise viimane päev oli 01.04.2024. Seega on 15.04.2024 kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Kohus lisab täiendavalt, et praegusel juhul ei ole äriühing väitnud, et ta ei ole temale edastatud ettekirjutust kätte saanud. Kohtupraktikas on leitud, et kaebetähtaja kulgema hakkamist ei välista ka haldusakti kättetoimetamine selleks mitte ettenähtud viisil, kui adressaat on haldusakti tegelikkuses kätte saanud (vt nt Riigikohtu 05.05.2005 määrus nr 3-3-1-12-05, p 15 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2013 määrus nr 3-12-2210, p 15).
10.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

5(6)

3-24-1118

11.Kaebaja põhjendab tähtaja möödalaskmist samade argumentidega nagu kaebuse tähtaegsust. Kohus on eelnevalt kaebaja põhjendusi analüüsinud ning leiab, et praegusel juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Käesoleval juhul on kaebuse esitamisega hilinetud ca pool kuud. Sealjuures on selge, et nii kaebaja kui tema volitatud esindaja olid teadlikud, et RAB-il tuli Tallinna Halduskohtu 01.03.2023 määruse nr 3-23-3009 alusel teha ettekirjutus enne 02.03.2024. Kaebaja esindaja sai hiljemalt 11.03.2024 (s.o kaebetähtaja kestel) ka kinnituse, et 01.03.2024 on ettekirjutus tehtud. Samuti on põhjendamatud etteheited, mille kohaselt on RAB justkui tahtlikult eksitanud kaebaja esindajat kaebetähtaja kulgema hakkamise osas. RAB-i 15.03.2024 vastuses on RAB märkinud, et „Arvestades, et 11.03.2024 RAB-ile esitatud dokumendi kohaselt on Burfa Capital OÜ (registrikood 12504237) volitanud Teid enda esindajaks, siis edastab RAB Teile eelnimetatud dokumendid.“ See, et RAB ei selgitanud kaebaja volitatud esindajale täiendavalt vaidlusaluse ettekirjutuse kättetoimetamisega seonduvat, ei anna alust järelduseks, et RAB oleks kaebaja volitatud esindajat soovinud tahtlikult viia eksitusse kaebetähtaja kulgema hakkamise osas. Kaebaja volitatud esindajal oli võimalus RAB-ilt ja enda esindatavalt uurida / täpsustada vaidlusaluse ettekirjutuse kättetoimetamise aega, eriti arvestades asjaolu, et vaidlusalune ettekirjutus tehti juba 01.03.2024.
12.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse.
13.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
14.HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning see ei oleks ka kehtiva kohtupraktika järgi põhjendatud, kuna praegune vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
15.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis tagastab kohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-23-418/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium