3-24-140/7 - Haridus ja kultuur - Muu haridus ja kultuur - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Rae valla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (edaspidi määrus). Määruse § 1 lg 3 sätestab, et Rae valla koolieelsetesse lasteasutustesse on õigus kohta saada lapsel alates pooleteisest eluaastast, kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri järgi Rae vald. Määruse § 5 lg 1 kohaselt on lasteasutusse koha saamise aluseks teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Arvestust lasteasutusse vastuvõtu taotlejate ning lasteasutusse vastu võetud ja sealt välja arvatud laste üle peetakse e-keskkonnas ARNO. Vastavalt määruse § 4 lgle 1 kooskõlastab lasteasutuse direktor vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt vajadustest ja võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsiks. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Lapsevanem Y on esitanud lapse A munitsipaallasteaia kohataotluse 27.10.2020 sooviga saada lasteaiakoht 01.12.2021 Peetri teeninduspiirkonna Assaku Lasteaeda ning laps võeti vastustaja poolt lasteaiakoha järjekorda. Lasteaiakoha pakkumise tegi Rae vald 21.04.2023 kohakasutuse algusega 14.08.2023, mille lapsevanem vastu võttis. KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Selleks sõlmisid 14.02.2022 lapsevanem Y, LA-LA Lapsed OÜ (Laululinnu Lastehoid) ja Rae vald KELS § 10 lõige 1 ja § 27 lõige 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2022-0031 lapse A lastehoiuteenuse rahastamiseks. Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu - 386 eurot kuus, kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Pooled sõlmisid 04.04.2023 lepingu lisa 1, millega suurenes lastehoiu kohatasu hind ja Rae valla poolt kaetav teenuse kohatasu summa 395 euroni. Lapsevanema poolt kaetav osa 80 eurot jäi samaks. Vastavalt lepingu punktile 4.4 esitab lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu kohta ning lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale ehk La-La Lapsed OÜ lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud. Sõlmitud leping ei näinud ette lapsele LA-LA Lapsed OÜ lastehoiu toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi, vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem Y ise tasuma lapse toidukulu lastehoius täies ulatuses. Kaebusele lisatud kulude arvestustabelist ja LA-LA Lapsed OÜ poolt lapsevanemale esitatud arvetest 19.03.2022 nr 1010, 17.04.2022 nr 1037, 14.05.2022 nr 1059 ja 27.06.2022 nr 1082 nähtub aga et veebruar-mai 2022 on lapsevanemalt nõutav lapse eralastehoiu tasu olnud suisa

väiksem, kui 80 eurot, nimelt 60 eurot ning ajavahemikul juuni 2022 – juuni 2023 oli kohatasu vastavalt lepingus ettenähtud 80 eurole ehk samale summale, mis antud perioodil munitsipaallasteasutuses ja mille tasumise kohustus oli lepinguga ettenähtud lapsevanemale. Kuivõrd lapsevanemalt nõutav eralastehoiu tasu oli väiksem või sama suur, kui munitsipaallasteaias ja vastavalt lepingule oli nimetatud summa tasumise kohustus lapsevanemal, pole Rae valla tegevuse/tegevusetuse tõttu kaebajale kahju tekkinud. Vastustaja ei tunnista kaebaja kahjunõuet ning palub jätta kaebaja nõue rahuldamata. Kaebaja on märkinud kaebusele lisatud kulude arvestustabelis tasutud summad lapse õppetegevuse eest, mis ei kuulu lapsehoiu kohatasu hulka. Mida see õppetegevus sisaldab ning miks kaebaja leiab, et vastustaja on kohustatud selle kandma, kaebusest ei selgu, mistõttu pole vastustajal võimalik selles osas oma seisukohta kujundada ega vastust anda. Kaebaja on märkinud kaebuse lisas esitatud kulude arvestustabelis, ka tasutud lapse toiduraha vahe eralastehoiu ja munitsipaallastehoiu vahel, mida kohus on hinnanud menetlusse võtmise määruse punktis 6 enammakstud toidurahana kahjunõude osaks. Lapsevanema Y sõlmitud lepingu nr 2022-0031 punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt kohustus lapsevanem katma lapse toidukulu ja maksma teenuse osutajale ehk eralastehoid LA-LA Lapsed OÜ-le toidukulu tähtaegselt. Seega võttis lapsevanem lepinguga kohustuse tasuda ise lapse eralastehoiu toidukulu täies mahus. Arvestades asjaolu, et kaebaja nõustus lepinguga tasuma lapse toidukulu ja lepinguvabaduse ehk privaatautonoomia põhimõtet, mille eraõiguslik väljund on sätestatud põhiseaduse § 19 ning poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 3.1.6 ja 5.3.1, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda kaebaja lapse eralasteasutuse LA-LA Lapsed OÜ enammakstud toiduraha. Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses 2,10 ja 2,40 eurot päevas. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks ta just sellise söögiraha summa on kahjuhüvitise arvestuse aluseks võtnud. Näiteks on Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaia toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot kõikides vanuserühmades. Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust ei tunnista vastustaja kaebaja kahjunõuet lastehoiule LA-LA Lapsed OÜ enammakstud toiduraha hüvitamiseks ning palub jätta kaebaja nõue rahuldamata. Kaebaja nõuab lisaks ka eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu hüvitamist. Kaebaja pole tõendanud, et vastustaja on tekitanud talle kahju, kaebaja poolt enammakstud tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, siis tuleb tal tõendada, et 2022 ja 2023 aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse mahtunud ka lasteaia kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt tema poolt nõutavas summas. Kuivõrd kaebaja eeltoodud asjaolusid tõendanud pole, puudub ka alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks vastustaja poolt. Kaebaja nõuab omavalitsuselt viivise tasumist alates 27.11.2023. Kaebaja ei ole märkinud millises summas ja millise arvestuse alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue põhjendamata. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viiviste nõude rahuldamiseks. Antud juhul pole kahju hüvitamiseks ükski eeldustest täidetud, mistõttu tuleb Rae valla vastu esitatud kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). KELS § 10 lg 1 sätestab vallavalitsusele kohustuse luua vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Riigikohus on oma 06.02.2023 otsuse haldusasjas 522-10 punktis 35 samuti selgitanud, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Rae valla elanikud, kaebaja laps oli 1,5-aastane ning kaebaja esitas Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks. Seejuures märgib kohus, et vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht tagada ajast, millal kaebaja taotluse kohaselt kohta soovis, eeldusel, et kaebaja laps oli taotluses märgitud koha kasutamise alguse ajaks 1,5 aastane. Kaebaja soovis kohta alates 01.12.2021. Vastustaja kui kohalik omavalitsusüksus vabaneb KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustusest üksnes juhul, kui vanem vabatahtlikult loobub oma õigusest saada lasteaiakoht.

14.Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse väidetavalt kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p-d 18–19). Rae vallal oli kohustus lapsele koht tagada alates 01.12.2021, kuid laps sai koha alles 14.08.2023. Kuna laps kohta munitsipaallasteaias ei saanud, oli kaebaja sunnitud lapse panema erahoidu. Eelpool toodud põhjusliku seose hindamise mudeli järgi selgub, et kui lapsele oleks vastustaja õigeaegselt koha võimaldanud, poleks tekkinud vajadust eralastehoiu järele ja seetõttu poleks kaebajal tekkinud ka suuremaid kulutusi. Niisiis põhjustas Rae vald KELS § 10 lgs 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et kaebaja pidi jätkuvalt hoidma last eralastehoius. Seejuures ei oma tähtsust, et kaebaja, vastustaja ja erahoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingutega võttis kaebaja kohustuse tasuda lapse toidukulu. Vastustaja ei täitnud KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustust hoolimata sellest, et kaebaja nõusolekul oli asendatud lapse lasteaiakoht KELS § 10 lg 1 mõttes lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Sellisele järeldusele saaks jõuda siis, kui kaebaja oleks munitsipaallasteaia koha asemel valinud eralastehoiu. Vastustaja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud võimalust, kui laps erahoidu

15.Kaebaja on taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna muusikatunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest täiendavalt maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusikatunnid on õppekava osaks. Kohus selgitab huvitegevuse kulu hüvitamise vajadust järgnevalt. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p 6 kohaselt muusika valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Lisaks, lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lgle 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusikatunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika (viidatud määruse § 16 lg 2 p 6). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Kaebaja tõi välja, et huvitegevuse alla kuulus laulmistund, mille eest munitsipaalasutuses ei ole vaja lisaks tasuda. Laulutunnid toimusid päeva keskel, mistõttu ei olnud võimalik last vahepeal lastehoiust ära tuua ja tagasi viia. Uurides erahoiu kodulehel olevat päevakava (kättesaadav https://laululinnu.eu/) selgub, et hommikuti ajavahemikul 9.30 kuni 10.00 toimub erahoius muusikaline hommikuring, mille raames toimub kord nädalas ka lauluring klaveriõpetajaga. Kaebaja selgitustest tulenevalt on tegemist huviringiga, mille eest tuleb eraldi tasuda. Kohtu hinnangul võib eeltoodud tegevus olla olemuselt selline, mis kuulub munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.