X’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.03.2023 otsuse nr 15.33.4/265-4 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X, esindaja v.adv Raiko Paas; esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Janika JürgenMäär
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 04.09.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka: PPA) 17.03.2023 otsusega nr 15.3-3.4/265-4 tunnistati Xi pikaajalise elaniku elamisluba tulenevalt välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p-st 2 alates 17.03.2023 kehtetuks.
2.X esitas 27.03.2023 lepingulise esindaja kaudu Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 17.03.2023 otsuse nr 15.3-3.4/265-4 tühistamiseks. Kaebuse materjal sisaldas ka riigi õigusabi saamise taotlust.
Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 määrusega jäeti Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata ja kaebus käiguta. Kohus andis kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse täpsustamiseks ja kaebuselt ettenähtud riigilõivu tasumiseks. Kaebaja kõrvaldas puudused 13.04.2023.
4.Tallinna Halduskohus võttis 26.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
5.Politsei- ja Piirivalveamet esitas kaebusele oma seisukoha 30.05.2023.
6.Tallinna Halduskohtus määras 11.06.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
7.X esitas 18.07.2024 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja.
8.PPA esitas oma täiendava seisukoha 28.08.2024.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja märgib esmalt, et ei õigusta oma minevikus tehtut ja tal on soov muuta oma edaspidist käitumist mh soovist jääda elama oma pere juurde Eesti Vabariiki. Eesti Vabariik on olnud tema koduks üle kolmekümne aasta, siin on tema pere - lapsed ja eakas isa.
10.Kaebaja toob välja, et haldusaktis pole arvestatud seda, et akt tuleb anda ennekõike akti andmise ajal eksisteeriva faktilise olukorra põhjal - või vähemalt tuleks haldusakti andmise ajal selle kui olulisega arvestada. Vastustaja on akti asjaolude osas märkinud (vt akti p 15), et kaebaja kriminaalhooldaja on vastustajale vastuseks selgitanud, et kaebaja on täitnud talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, ei ole tarvitanud alkoholi. Viimasena nimetatu on olnud tema kriminaalse käitumise peamiseks riskiteguriks. Veel märgib kriminaalhooldaja, et kaebaja puhul pole rikkumisi katseajal esinenud. Katseajal algusest (19.09.2022) on kaebaja käitunud seaduskuulekalt ning uusi õigusrikkumist ta toime pannud ei ole. Kaebaja käitumine haldusakti vastuvõtmisele eelneval ajal ei saa olla vähetähtis küsimus. Kuigi kuritegude toimepanemine kaebaja elus on üheselt hukkamõistetav, selliselt mõistab seda ka kaebuse esitaja ise, siis pole vastustaja arvestanud sellega, et kaebaja toimepandud kuriteod pole läinud ajas raskemaks ja see on pigem olnud vastupidi. Ka on viimaste kuritegude toimepanemise puhul olnud tegu teise astme kuritegudega. Viimane karistus on mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kaebaja on haldusorganile selgitanud, et ta elab koos isaga, kuna isa vajab vanuse ja tervise tõttu igapäevatoimetustes abi. Vastustaja pole nimetatud asjaolu arvesse võtnud. Ka pole vastustaja arvestanud otsuse tegemisel kaebaja enda tervisega.
11.Täiendavas 18.07.2024 jäi kaebaja kaebuse juurde juhtides täiendavalt tähelepanu sellele, et 26.08.2022 vabastas Narva Maakohus oma määrusega kaebaja mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohus vabastab ennetähtaegselt üksnes isiku kelle puhul on piisvalt alust eeldada, et ta ei jätka uute kuritegude toimepanemisega. Kaebaja leiab, et elamisloa kehtetuks tunnistamine polnud selle otsustamise hetkel põhjendatud ja proportsionaalne. Ebaloogiline oleks ohu kaalutlustel elamisluba kehtetuks tunnistada olukorras, kus see oht tegelikkuses otsustamise hetkel on vähene. Haldusakt peab olema põhjendustes ratsionaalne.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.PPA on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. PPA on Xi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning on haldusakti andmisel lähtunud kõigist olulistest asjaoludest.
13.Vastustaja märgib esmalt, et PPA ei pidanud vaidlusaluse otsusega proportsionaalseks teha isikule sundtäidetavat lahkumisettekirjutust ja kohaldada sissesõidukeeldu ning kaebajale jäi võimalus taotleda Eesti Vabariigi tähtajalist elamisluba, et jätkata Eestis elamist ja omada siin seaduslikku viibimisalust.
14.Vastustaja vaidleb kaebajale vastu ja leiab, et on haldusakti andmisel lähtunud olulistest asjaoludest ja arvestanud kaebaja sidemeid ja lähedaste olemasolu nõuetekohaselt arvestanud. Hoolimata sellest, et Eesti Vabariik on olnud Xi koduks üle kolmekümne aasta, ei ole kaebaja pidanud vajalikuks järgida Eestis elades põhiseaduslikku korda ja riigis kehtivaid õigusakte. Teda on karistatud kriminaalkorras kümnel korral, mis näitab, et kaebajal on välja kujunenud hoolimatu ja ükskõikne suhtumine Eesti õiguskorda. Olgugi, et kaebaja väljendab sõnades soovi muuta oma käitumist, näitab tema käitumine vastupidist. Nii on kaebajale viimase vangistuse ajal määratud mitu distsiplinaarkarisust, kuna kaebaja väljendas soovimatust töötada. Samuti ei saavutanud kaebaja individuaalses täitmiskavas eesmärki vestlustel, kus käsitleti viha ja vägivaldse käitumise ajendeid ja probleemilahendamise oskusi, käitus lugupidamatult vangla meditsiinitöötajaga ning ei allunud mitmel korral vanglaametnike poolt antud korraldustele. Nimetatud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et kaebaja on oma käitumist ja ellusuhtumist täielikult muutnud. Vastustaja peab oluliseks märkida, et PPA-le teadaolevalt ei ole X taotlenud kordagi Eesti Vabariigi kodakondsust, kuigi on aastaid elanud Eestis. Kaebajat seob Venemaaga kõige olulisem side, s.o Vene Föderatsiooni kodakondsus.
15.PPA on arvesse võtnud kaebaja seaduskuulekat käitumist ja kriminaalhooldaja selgitusi. Samuti on PPA vaidlusaluses otsuses analüüsides Xi sooritatud kuritegusid, õiguskuulekate perioodide pikkuseid ning tema üldist meelestatust, leidnud, et peale vangistusest vabanemist on mõningane hetkeline paranemine võimalik, kuid oht, et isik jätkab kuritegude sooritamist, jääb endiselt suureks. Kaebaja seaduskuulekas käitumine enne haldusakti vastuvõtmist ei ole väheoluline, kuid arvesse tuleb võtta vaidlusaluses otsuses kaalutud asjaolusid, mille tulemusena on välja selgitatud kaebajast tulenev oht Eesti Vabariigi avalikule korrale, mille tulemusena on seejärel jõutud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuseni. Vastustaja peab oluliseks välja tuua Viru Vangla poolt koostatud viimase ohuhinnangu, mille järgi on X hinnatud ohtlikuks ametnikele ning kõrgohtlikuks avalikkusele. Vastustaja on seisukohal, et võttes arvesse kaebaja varasemat elukäiku ja suhtumist alkoholi tarbimisse, ei saa asjaolule, et kriminaalhooldaja teatel ei ole kaebaja pärast vanglast vabanemist alkoholi tarvitanud, vaidlusaluses otsuses anda ülemäära suurt kaalu.
16.PPA on oma otsuses välja toonud, et vaatamata asjaolule, et Xi pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks, võib kaasneda isikule ja tema lähikondlastele mõningane ebakindlus tuleviku osas ning perekonna- ja eraeluline riive, mis selle tulemusel tekib, on minimaalne, proportsionaalne ning ei tekita ülemääraseid ja pöördumatuid ebamugavusi, kuna kaebajat ei saadeta Eesti Vabariigist välja. Suhtlust lähedastega saab kaebaja jätkata samamoodi, nagu ta tegi seda enne vangistust ja peale viimast ennetähtaegset vabastamist. Samuti on kaebajal võimalik jätkata töötamist, saada tervisekindlustus ja vajadusel arstiabi.
17.Vastustaja selgitab täiendavalt, et isik pöördus 20.03.2023 PPA poole taotlusega väljastada talle tähtajaline elamisluba. PPA 19.05.2023 haldusotsusega on otsustatud anda Xile tähtajaline elamisluba nr 1062956182 püsivalt Eestis elamiseks kaheks aastaks.
18.Täiendavas 28.08.2024 seisukohas jäi vastustaja varasemalt esitatu juurde lisades kaebaja 18.07.2024 seisukoha valguses järgmist. Vastustaja ei nõustu, et pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei olnud selle otsustamise hetkel põhjendatud ja proportsionaalne ning et kaebajast tulenev oht oleks olnud elamisloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamise hetkel vähene. Karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel lähtus kohus viimasest karistusest ja isiku käitumisest vangistuses. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on haldusõiguslik ohutõrje meede, mis ei tugine vaid süüteos
süüdimõistmisele ja isiku käitumisele vangistuses. Eelnevat arvesse võttes leiab vastustaja, et kaebaja pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine on põhjendatud ja proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 17.03.2023 otsust nr 15.33.4/265-4 ja taotletud selle tühistamist.
20.Vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.4/265-4 tunnistati kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks alates 17.03.2023. Pikaajalise elaniku elamisluba tunnistati kehtetuks välismaalaste seaduse § 241 lg 1 p 2 alusel, mis võimaldab vastava elamisloa kehtetuks tunnistada kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
21.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Mis puutub haldusakti andmise pädevusse või vorminõuete järgimisse, siis selles osas etteheiteid ega vaidlust ka ei ole. Etteheited seonduvad põhiliselt sellega, et kaebaja arvates ei ole vastustaja mitmete oluliste asjaoludega (näit. kohtu määratud kontrollinõuete täitmine, alkoholi mittetarvitamine peale vanglast vabanemist, isa abivajadus, tervislik seisund jms) arvestanud, mistõttu esinevad sellekohastes kaalutlustes vead.
22.Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakti osas selle õiguspärasuse eelduslikud tingimused siiski täidetud. Vastavalt välismaalaste seaduse § 241 lg 1 punktile 2 on võimalik vastav elamisluba kehtetuks tunnistada kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Antud juhul leidis vastustaja, et kaebaja kujutab endast ohtu avalikule korrale. Politsei- ja Piirivalveamet märgib, et kaebaja ei ole Eestis elades põhiseaduslikku korda ja kehtivaid õigusakte järginud ning teda on kümnel korral kriminaalkorras karistatud. Vaidlustatud haldusakti punktides 22-32 lehekülgedel 11-26 on selle kohta hulgaliselt põhjendusi. Nende põhjendustega seonduvates faktilistes asjaoludes sisulist vaidlust ei ole, kuid kaebaja arvates ei ole vastustaja kõiki olulisi asjaolusid arvestanud, sealhulgas kriminaalhooldaja selgitusi rikkumiste puudumisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et vastavate hinnangute ja ka ohuhinnangute andmine on lähtuvalt välismaalaste seaduse §-st 243 Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses, mis tähendab ühtlasi ka seda, et kohus Politsei- ja Piirivalveameti asemel kaalutlusõigust ei teosta ning taoliste otsustuste puhul on kohtulik kontroll üldse teataval määral piiratud. Kohtul tuleb hinnata ja kontrollida peamiselt seda kas vaidlustatud haldusakti andmisel lähtuti kehtivast õigusest, kas tegemist oli asjakohaste kaalutlustega ja kas seejuures ei ole olulisi või ilmselgeid vigu tehtud. Antud juhul ei saa vaidlustatud haldusaktis esile toodud põhjenduste pinnalt asuda seisukohale, et oleks tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Väitega, et vaidlustatud haldusaktis ei ole kõiki olulisi asjaolusid piisavalt arvestatud, ei saa nõustuda. Politsei- ja Piirivalveamet on pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise küsimust üsnagi põhjalikult kaalunud. Vaidlustatud haldusakt on 27-l leheküljel. Kaalutlused nähtuvad haldusaktist ja neid on mingil määral korratud veel ka kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses. Asjaolu, et kaebaja on üle kolmekümne aasta Eestis elanud, on arvestatud ning seejuures ka seda, et põhiseaduslikku korda ja riigis kehtivaid õigusakte ei ole kaebaja pidanud vajalikuks tarvilikul määral järgida. Samuti on arvestatud, et viimase vangistuse ajal on määratud kaebajale mitu distsiplinaarkarisust ja et kõiki individuaalse täitmiskava eesmärke ei saavutatud. Kaebuses ega ka hilisemalt, haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamise määruses antud tähtaja jooksul esitatud 18.07.2024 seisukohas ei ole vastupidist väidetud. Asjaolu, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega võib kaasneda isikule ja tema lähikondlastele mõningane ebakindlus tuleviku osas ning eraeluline riive, on samuti arvestatud, kuid vastustaja peab seda minimaalseks, mis ei tekita ülemääraseid ja pöördumatuid ebamugavusi, kuna kaebajat ei saadeta Eesti Vabariigist välja. Vastustaja märgib, et
suhtlust lähedastega saab kaebaja jätkata samamoodi, nagu ta tegi seda enne vangistust ja peale viimast ennetähtaegset vabastamist, töötamist on võimalik jätkata, saada tervisekindlustus ja vajadusel arstiabi. Kokkuvõtvalt võib öelda nii, et vastustaja on võimaldanud kaebajal näidata, et seaduskuulekamaks muutumise soov on tõsine. Vaidlustatud haldusakti punktis 32 on märgitud, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusega ei kaasne lahkumisettekirjutuse tegemist ja sissesõidukeelu kohaldamist ja kui kaebaja taotleb edukalt tähtajalist elamisluba, ei võeta temalt võimalust jätkata seaduslikku elamist ja töötamist Eestis, kusjuures seda saab ta tagada oma seaduskuuleka käitumisega. Seega ei ole antud juhul alust vaidlustatud elamisloa kehtetuks tunnistamist ebapiisavate põhjendustega haldusaktiks või õigusvastaseks haldusaktiks pidada. Õiguslik alus oli olemas, vastustaja on sellest juhindunud ning põhimõttelisi kaalutlusvigu ei saa samuti täheldada.
23.Lähtuvalt eeltoodust võib asuda seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveameti 17.03.2023 otsus nr 15.33.4/265-4 oli antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastas vorminõuetele. Seega kaebust rahuldada ei saa.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustajal ei ole menetluskulusid olnud või siis ei ole nende väljamõistmist taotletud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.