Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
03.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2957
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EL Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2024 määrus haldusasjas nr 3-23-2957 muutmata.
3.Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused hindi keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas XX.XX.XXXX kell 08.59 Võrumaal Setomaa vallas Masluva külas kinni kaheksa inimest, nende seas X, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ning Eestis viibida. Isikul puudusid reisidokumendid. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 alusel kuni 48 tunniks kinni. Isik esitas XX.XX.XXXX kell 13.09 suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ning ta peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni. Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 määrusega loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse
3-23-2957 paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.02.2024. Tallinna Halduskohus pikendas 15.02.2024 määrusega isiku kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.06.2024.
2.PPA esitas 10.06.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 5 alusel. Isiku jätkuv kinnipidamine on vältimatult vajalik, sest välja tuleb selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ja on põhjust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p-d 4 ja 5). Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga 18.01.2024 ja 07.06.2024 läbi viidud intervjuud, kus isiku ütlused olid üldised ja vastuolulised ning rahvusvahelise kaitse vajadust sealt välja ei tulnud. Isik on koostööd teinud valikuliselt. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik piiriületus, Eesti ei ole sihtriik, valikuline koostöö PPA-ga), on isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik teistsuguseid järelevalvemeetmeid kohaldada.
3.X selgitas kohtuistungil, et sai 2 kuud tagasi teadlikuks, et tal on Eestis sugulased. Kui ta saaks kinnipidamiskeskusest välja, siis talle tuleks järele venna naise ema, kelle nime ta ei oska hääldada, kuid kelle andmed on tal olemas telefonis. Samuti võiks ta minna pagulaskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on tema psüühikale raske.
4.Tallinna Halduskohus pikendas 13.06.2024 määrusega puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.10.2024 (k.a). PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et praegusel hetkel on vaja tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Puudutatud isiku osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised ning olemasolev teave ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik täiendava teabe kogumine. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning isiku soov vältida enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht kodumaal. Seda kinnitab mh isiku tagasireisimine Indiasse pärast Indiast lahkumist, teistes viibitud riikides rahvusvahelise kaitse taotluse esitamata jätmine, isiku teadlikkus reisimiseks vajalikest dokumentidest. PPA on isikuga läbi viidud vestlustel selgitanud, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehakse tagasilükkav otsus. Haldusmenetlus ei ole veel lõppenud ning isiku kinnipidamise pikendamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on põhjendatud. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist. Sellele viitab asjaolu, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast VSS-i alusel kinnipidamist siis, kui ilmnes, et ta võidakse kohe Venemaa piirivalvele tagasi suunata, nagu juhtus teiste samas grupis olnud indialastega, kes ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Kohtule nähtuvalt ei ole puudutatud isiku ütlused taotluse esitamise aluseks olevate asjaolude kohta järjekindlad ega usutavad. Seega on põhjendatud isiku kinnipidamise pikendamine ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.
2(6)
3-23-2957 Taotluses märgitud asjaolud loovad piisava põhjendatud kahtluse, jaatamaks isiku puhul esinevat VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohast põgenemise ohtu. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isikul ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid dokumente. Puudutatud isik on teatanud ning tema hoiakutest on järeldatav, et ta ei soovi tagasi Indiasse minna (07.06.2024 vestluse protokoll, nt p 51, dtl 275‒282) ning on avaldanud soovi Eestis uut elu alustada. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud vastuolulised selgitused piiriületuse eesmärkide ja vajaduse kohta. Jätkuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et isiku tegelik eesmärk ei ole jääda Eestisse, vaid kinnipidamiskeskusest vabastamise korral võib ta reisida edasi mujale Euroopasse, kus tal on sugulasi ja tuttavaid. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei täidaks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral kohaldatud järelevalvemeetmeid. Usutavad ei ole isiku väiteid, mille kohaselt sai ta 2 kuud tagasi teada, et tal on Eestis sugulased. Isiku suhtes viidi 07.06.2024 läbi vestlus seoses rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega. Isik ei maininud vestluse käigus, et tal on siin sugulased. Isik ei osanud oma väidetavate sugulaste kohta istungil midagi öelda, viidates vajadusele vaadata andmeid telefonist. Ühe isiku nime nimetamine ei tähenda, et tegemist on isiku sugulasega. On usutav, et isik andis väidetavate sugulaste osas tõele mittevastavaid ütlusi. Isiku kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ei saa pidada ebaproportsionaalseks või vastuolus olevaks isiku tervise või turvalisuse kaalutlusega (VRKS § 363 lg 3). Kuigi inimese kinnipidamine kokku kuni kümneks kuuks kujutab endast tema põhiõiguste olulist piiramist, on VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral lubatud varjupaigataotlejat kinni pidada kuni 18 kuud. VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Isikul puudub hoiule võetav reisidokument. Dokumendi puudumine ei takistanud ka isiku saabumist Eestisse ning Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub 21.06.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2024 määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata. VRKS § 361 lg 2 p-le 4 tuginemine ei ole lubatav. Pikemaajalist kinnipidamist peavad õigustama kaalukad asjaolud. PPA põhjendas 13.06.2024 istungil, et puudutatud isikul ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust. See viitab, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata. Seetõttu on PPA-l piisavalt teavet isiku taotluse osas otsuse tegemiseks. Faktiliselt ei ole varjupaiga menetluses veel kirjalikku otsust tehtud. Otsuse tegemisel on isikul võimalik see kolmes kohtuastmes vaidlustada. Proportsionaalne ei saa olla eeldus, et isik peaks orienteeruvalt veel paar aastat viibima kinnipidamiskeskuses. Isiku kinnipidamise pikendamise raames ei ole esitatud ühtegi uut asjaolu. Isegi kui PPA-l on vaja läbi viia täiendavaid menetlustoiminguid, on loataotluse põhjendused ebapiisavad isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Loataotluses puudub igasugune info, kas või millise aja jooksul on PPA-l plaanis täiendav vestlus läbi viia ja millest väidetav vajadus sõltub. Isiku kinnipidamine kokku ligi kuus kuud ja täiendavalt neli kuud on isiku põhiõiguste oluline piiramine. PPA on ületanud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks ette nähtud kuuekuulise tähtaja. Põgenemisohtu ei saa järeldada ebaseadusliku piiriületuse faktist ega sellest, et isik proovis enda sõnul enne Eestisse tulekut ka Lätti minna ja kaalus Soome suundumist. Isiku eesmärk oli põgeneda tagakiusu eest, tal ei ole soovi Eestist põgeneda või asuda end siseriiklikult varjama. Isik peab Eestit turvaliseks riigiks ja piiri ületades oli ta teadlik, et viibib Eestis. Ta ei üritanud 3(6)
3-23-2957 ennast varjata, vaid viibis Eesti territooriumil maksimaalselt 20 minutit, kui nägi politseid ja läks ise nende suunas. Esimesel kokkupuutel PPA-ga avaldas isik soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Seadus ei sätesta nõuet, kui kiiresti tuleb Eestisse jõudes rahvusvahelise kaitse taotlus esitada. PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud kahtlust, et isik võiks põgeneda. PPA pole välja toonud ühtegi riiki, kuhu isik võiks põgeneda. Isegi kui põgenemisohtu saab mingil määral jaatada, pole kohus tuvastanud, et väidetav oht oleks piisavalt suur, et piirata isiku vabadust. Kohus ei pidanud isiku ütluseid järjekindlaks ega usutavaks, kuid ei ole põhjendanud, miks. Isiku kinnipidamine nii pika perioodi jooksul ei ole kooskõlas isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega. Isik on vestlusel PPA-ga väljendanud enesetapu mõtteid, tal on depressioon, ärritatus ja ta ei saa magada. Isik on kinnipidamise ajal kaotanud 15 kg. Isiku kättesaadavus toiminguteks on võimalik saavutada leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega.
PPA palub 11.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 toodud tingimused on täidetud ja põgenemisoht on piisavalt põhistatud. Kohus ja PPA on lähtunud isiku varasemast käitumisest, ütlustest ja juhtumiga seotud muudest asjaoludest ning hinnanud neid kogumis. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne meede, tagamaks isiku kättesaadavus. Põgenemisoht ei tähenda üksnes omavolilist riigist lahkumist, vaid hõlmab ka menetlusest siseriiklikku kõrvale hoidumist. Isik on andnud ebamääraseid ütlusi Euroopas viibivate sugulaste ja tuttavate kohta (on Euroopas, kuid ei tea, kus kohas täpsemalt; kui paikseks jääb, siis otsib üles). Isik teeb jätkuvalt valikuliselt PPA-ga koostööd. Esmasel vestlusel ütles isik, et tal ei ole telefonis fotot passist. Ka kinnipidamise pikendamise istungil oli isik selles esmalt veendunud, kuid hiljem muutis ütlusi ning väitis, et ta ei mäleta, mida ta konkreetselt ütles ja kas foto passist on telefonis olemas. PPA hinnangul varjas isik teadlikult fotot. Kaebusele vastamise ajaks on isik teinud koostööd omale ajutise reisidokumendi saamiseks, kuid isikul on kindel soov kinnipidamiskeskusest vabaneda. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei oleks ta väljasaatmismenetluse toiminguteks kättesaadav ja asuks väljasaatmist takistama. PPA koostas 18.06.2024 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 122312210169-1. Isik viidi 05.07.2024 dokumenteerimise eesmärgil India saatkonda. Ametniku selgituse kohaselt väljastatakse dokumendid Soome saatkonnas ning Eestisse dokumentide saabumine võtab aega. Juhul kui PPA saab India saatkonnast fotokoopia isiku ajutisest reisidokumendist, saab alustada isiku väljasaatmise planeerimisega. Teostada saab seda alles dokumendi füüsilisel kättesaamisel ning ideaaloludes võib isiku väljasaatmise korraldamine võtta aega kuni 6 tööpäeva.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil koos tõlgiga. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Puudutatud isik on saanud esitada oma seisukohad tõlgi vahendusel 13.06.2024 istungil halduskohtus. Puudutatud isiku esindaja on saanud tuua määruskaebuses esile kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt isiku taotluse jätta tõlgi kulud riigi kanda ja korraldab HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste riigi kulul tõlkimise hindi keelde.
4(6)
3-23-2957
8.PPA tugines halduskohtule esitatud taotluses esiteks VRKS § 361 lg 2 p-le 4. See säte võis PPA taotluse esitamise ja halduskohtu määruse tegemise ajal isiku kinnipidamise pikendamise alusena olla kohaldatav, sest puudutatud isik oli esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning tema kinnipidamine oli õigustatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuna oli olemas põgenemise oht. Selle sätte alusel kinnipidamist on senises kohtupraktikas peetud siiski võimalikuks kuni PPA rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse tegemiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2023 määrus nr 3-23-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10; 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 16; 04.03.2022 määrus nr 3-21-2746, p-d 11-12). Kuna puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on PPA 18.06.2024 otsusega tagasi lükatud, ei saa puudutatud isikut enam pidada kinni VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
9.Halduskohus rahuldas PPA taotluse ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. See säte võimaldab taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata tagasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist. Tagasisaatmisotsuse menetlus algab, kui pädev asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis viibimise. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse vahetult pärast hetke, mil kahtlus leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga (vt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p-d 21–22). Puudutatud isik peeti kinni XX.XX.XXXX kell 08.59 Setomaa vallas Masluva külas (dtl 9‒10). Tegemist on hõredalt asustatud piirkonnaga Eesti ja Venemaa vahelise piiri lähedal. Isikul puudus isikut tõendav dokument ja tema isikusamasus tuvastati tema enda ütluste alusel. Puudutatud isik ei väitnud ega tõendanud, et tal on mõni välismaalaste seaduse §-s 43 nimetatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Juba esmase, VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidamise protokollis on kajastatud see, et ta ületas piiri ebaseaduslikult. Nii saab asuda seisukohale, et PPA ametnikud said juba vähemalt vahetult pärast puudutatud isiku esmaste ütluste andmist järeldada, et ta viibib riigis ebaseaduslikult. Sellest hetkest kasvas isiku riigis viibimise aluse kontrollimine üle lahkumisettekirjutuse tegemise menetluseks. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse XX.XX.XXXX kell 13.09 alles pärast VSS-i alusel kinnipidamist, kui oli ilmnenud, et ta võidakse kohe Venemaa piirivalvele üle anda, nagu juhtus teiste samas grupis olnud Indiast pärit isikutega, kes ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Neil asjaoludel ei saa põhjendatuks pidada määruskaebuses esitatud väidet, et puudutatud isik esitas taotluse esimesel võimalusel. Seega tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ajal, mil ta oli kinni peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5 tähenduses.
10.Halduskohus on õigesti leidnud, et on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Sellise järelduse saab teha järgmistest asjaoludest koosmõjus: 1) puudutatud isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri; 2) ta oli tõenäoliselt vabanenud oma dokumentidest enda isiku tuvastamise raskendamiseks; 3) ta soovis algselt liikuda edasi mujale Euroopasse; 4) ta oli pärast kodumaalt lahkumist viibinud seaduslikult mitmes riigis, ent ei olnud seal rahvusvahelist kaitset taotlenud; 5) ta avaldas soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks pärast seda, kui ta pidi mõistma, et valmistatakse ette tema Eestist väljasaatmist. Järelikult on täidetud VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused.
11.Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks. Kuigi isiku kinnipidamine kokku ligi 10 kuuks kujutab kahtlemata tema põhiõiguste olulist piiramist, ei saa kinnipidamist ainuüksi selle kestusest tulenevalt lugeda veel ülemääraseks, arvestades et 5(6)
3-23-2957 VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud meetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid kohustusi, kuid isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Määruskaebusele ei ole lisatud tõendeid, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist. Kinnises asutuses kinnipidamisega võivad kahtlemata kaasneda vaimse rusutusega seotud probleemid, kuid need kaasnevad üldjuhul vabaduse võtmisega paratamatult. Olukorras, kus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti seadusandja on pidanud rahvusvahelise kaitse taotlejalt vabaduse võtmist rangelt piiritletud juhtumitel võimalikuks ning siinses asjas on selle eeldused tuvastatud, ei välista kinnipidamist üksnes väide, et kinnipidamine ei mõju hästi isiku vaimsele tervisele. Vaimse tervise tõsiseid häireid, mis saaksid takistada edasist kinnipidamist, on kompetentne hindama ja diagnoosima arst, kuid asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik oleks kinnipidamiskeskuses vaimse tervise probleemidaga seoses pöördunud abi saamiseks arsti poole.
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.