Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2024, Tallinn Haldusasja number
3-23-2957
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja E-LL Puudutatud isik – X (sündinud aa.aa.aaaa), esindaja advokaat Kristina Ivanova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 13.06.2024 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Pikendada Politsei- ja Piirivalveametile antud luba pidada Xi kinni ja hoida kinnipidamiskeskuses kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.10.2024 (k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused hindi keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamisel asendada Xi nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tabas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva külas kaheksa isikut, kelle seas puudutatud isik X, kellel puudus seaduslik viibimisalus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks, puudusid dokumendid ning isiku sõnade kohaselt räägib ta hindi keelt. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni. Isik esitas 21.12.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse ning isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni.
2.PPA esitas 22.12.2023 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel. Tartu Halduskohus rahuldas 23.11.2023 määrusega PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse mitte kauemaks kui 21.02.2024.
3-23-2957
3.PPA esitas 13.02.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.02.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiskeskus kinnipidamise pikendamiseks mitte kauemaks kui 15.06.2024.
4.PPA esitas 10.06.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused.
4.1.Isiku jätkuv kinnipidamine on vältimatult vajalik, tema suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused – välja tuleb selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ja on põhjust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama.
4.2.Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga 18.01.2024 ja 07.06.2024 läbi viidud intervjuud, kus isiku ütlused olid üldised ja vastuolulised ning rahvusvahelise kaitse vajadust sealt välja ei tulnud. Isik on koostööd teinud valikuliselt. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik piiriületus, Eesti ei ole sihtriik, valikuline koostöö PPAga) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada.
5.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et sai 2 kuud tagasi teadlikuks, et tal on Eestis sugulased. Kui ta saaks kinnipidamiskeskusest välja, siis talle tuleks järele venna naise ema, kelle nime ta ei oska hääldada, kuid kelle andmed on tal olemas telefonis. Samuti võiks ta minna pagulaskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on tema psüühikale raske.
6.Puudutatud isiku esindaja palub jätta taotlus rahuldamata.
7.PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg-le 5 pikendab halduskohus VRKS §362 lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus taotleda halduskohtult luba, et pikendada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks (VRKS § 362 lg 2).
9.PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamise pikendamise taotluses kinnipidamise alustena VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-dele 6 ja 8.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh isiku ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792,
2(5)
3-23-2957 p 18.2). Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39).
11.Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama. Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
12.Kohus leiab, et kohaldatav meede (isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine) ei ole ebaproportsionaalne.
13.Kohtu hinnangul on PPA taotluses piisavalt põhjendanud seda, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised ning olemasolev teave ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks usutavalt piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik täiendava teabe kogumine. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul asjaolud, mis annavad alust järeldada, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning isiku soov vältida enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht kodumaal. Seda kinnitab mh isiku tagasireisimine Indiasse pärast Indast lahkumist, teistes viibitud riikides rahvusvahelise kaitse vajaduse puudumine, isiku teadlikus reisimiseks vajalikest dokumentidest. PPA on isikuga läbi viidud vestlustel selgitanud, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehakse tagasilükkav otsus. Käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole taotluse osas lõplikku otsust koostatud, mis tähendab, et haldusmenetlus ei ole veel lõppenud ning isiku kinnipidamise pikendamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on põhjendatud.
14.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Sealjuures ei pea isikule olema tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust, vaid VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks. Praegusel juhul on kohtul jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist. Sellele viitab asjaolu, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast VSS-i alusel kinnipidamist siis, kui ilmnes, et ta võidakse kohe Venemaa piirivalvele tagasi anda, nagu juhtus teiste samas grupis olnud indialastega, kes ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Kohtule nähtuvalt ei ole puudutatud isiku ütlused taotluse esitamise aluseks olevate asjaolude kohta järjekindlad ega eluliselt usutavad. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud isiku kinnipidamise pikendamine ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.
15.VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA seostas puudutatud isiku põgenemise ohtu Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamisega ja Eestis viibimise õiguse või loa puudumisega (VSS § 68 p 8) ning välismaalase poolt avaldatuga ja PPA järeldusega puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan
3(5)
3-23-2957 järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
16.Kohus leiab, et taotluses märgitud asjaolud loovad piisava põhjendatud kahtluse, jaatamaks isiku puhul esinevat VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohast põgenemise ohtu. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isikul ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid dokumente. Puudutatud isik on teatanud ning tema hoiakutest on järeldatav, et ta ei soovi tagasi Indiasse minna (07.06.2024 vestluse protokoll, nt p 51, dtl 275-282) ning avaldanud soovi Eestis uut elu alustada. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud vastuolulised selgitused piiriületuse eesmärkide ja vajaduse kohta. Kohtu hinnangul esineb jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et isiku tegelik eesmärk ei ole jääda Eestisse, vaid isiku selgitustest tekib kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral võib ta reisida edasi mujale Euroopasse, kus tal on sugulasi ja tuttavaid. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei täidaks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral kohaldatud järelevalvemeetmeid, vaid lahkuks omavoliliselt ja ebaseaduslikult Eestist mujale Euroopasse. Kohus ei loe usutavaks isiku väiteid, mille kohaselt sai ta 2 kuud tagasi teada, et tal on Eestis sugulased. Isiku suhtes viidi 07.06.2024 läbi vestlus seoses rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega. Isik ei maininud vestluse käigus, et tal on sugulased. Kohus ei pea usutavaks, et isik ei maininud nimetatud asjaolu üksnes põhjusel, et temalt seda otse ei küsitud. Isikuga on vesteldud tema Eestis viibimist puudutavatel teemadel ning juhul, kui isikule oli teada, et tal on Eestis sugulased, on usutav, et ta oleks seda ka maininud. Isik seda ei teinud, mis viitab asjaolule, et tema väited sugulaste olemasolu kohta ei vasta tõele. Samuti peaks isik olema teadlik asjaolust, et tema venna naise ema on Eestis. Kohtus tekitab täiendavaid kahtlusi asjaolu, et isik ei osanud oma väidetavate sugulaste kohta istungil midagi öelda, viidates vajadusele vaadata andmeid telefonist. Ühe isiku nime nimetamine ei tähenda, et tegemist on isiku sugulasega. Kohus peab usutavaks, et isik andis väidetavate sugulaste osas tõele mitte vastavaid ütlusi.
17.Kohtule esitatud andmete põhjal ei saa isiku kinnipidamise pikendamist veel nelja kuu võrra pidada ebaproportsionaalseks või vastuolus isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega (VRKS § 363 lg 3). Kuigi inimese kinnipidamine kokku kuni kümneks kuuks kujutab endast tema põhiõiguste olulist piiramist, on VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral lubatud varjupaigataotlejat pidada kinni kuni 18 kuud. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema kättesaadavuse tagamiseks. Samuti ei ole käeoleval juhul võimalik VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) tõhusalt kohaldada puudutatud isikust tuleneva põgenemisohu tõttu. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274, p 9). Isikul puudub hoiule võetav reisidokument. Isegi, kui isikul selline dokument oleks, siis ei takistanud dokumendi puudumine isiku saabumist Eestisse ning Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll, st dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab luba pidada Xi kinnipidamiskeskuses kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.10.2024 (k.a). Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
4(5)
3-23-2957
19.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.
20.Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku isikuandmed (nimi, sünniaeg) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 13). Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid puudutatud isikut identifitseerida. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.