lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2675/12

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2675/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1329
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

02.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2675 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.10.2023 suulise hoiatuse õigusvastasuse tuvastamiseks, 30.10.2023 relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja relvaloa pikendamise taotlus uuesti läbi Tallinna Halduskohtu 29.07.2024 määrus

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – X, esindaja v.adv Triin Väljaots Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KK

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.07.2024 määruse resolutsiooni p 5 muutmata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 23.08.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse relvaloa pikendamiseks. PPA teavitas 11.10.2023 kaebajat, et on alustanud relvaloa väljastamisest keeldumise ja relvaloa kehtetuks tunnistamise menetlust, ning andis tähtaja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja relvaloa kehtivus lõppes 24.10.2023. PPA võttis 26.10.2023 relvad hoiule. PPA ametnik helistas 27.10.2023 kaebajale telefoni teel ja tegi talle suulise hoiatuse. Suulise hoiatuse kohta on politsei infosüsteemi märgitud, et õigusnormiks on relvaseaduse (RelvS) § 44 lg 1 ja kvalifikatsiooniks on RelvS § 894 lg 1. PPA keeldus 30.10.2023 otsusega nr 4.2-1/12639-1 kaebajale relvaloa väljastamisest ning kohustas relvad ja laskemoona üle andma politseile ning võõrandama need või alustama võõrandamist kolme kuu jooksul.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.10.2023 suulise hoiatuse õigusvastasuse tuvastamiseks, 30.10.2023 otsuse tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja relvaloa pikendamise taotlus uuesti läbi. 27.10.2023 suulise hoiatuse kohta märkis kaebaja, et talle ei selgitatud telefonikõnes, millisel alusel ja millises menetlus hoiatus tehti. Samas on PPA sellele tuginenud 30.10.2023 otsuse

3-23-2675 põhjendamisel. Kaebajal oli põhjendatud ootus, et relvade üleandmine otsustatakse siis, kui PPA teeb otsuse relvaloa pikendamise taotluse kohta. PPA ei teinud otsust taotluse kohta lubatud ajaks (25.10.2023). PPA on käitunud vastuoluliselt.

3.Tallinna Halduskohus jättis 29.07.2024 määrusega (resolutsiooni p 5) kaebuse läbi vaatamata PPA 27.10.2023 suulise hoiatuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. PPA selgitas, et kaebajale tehti 27.10.2023 suuline hoiatus väärteomenetluses. Kaebaja rikkus relva ja laskemoona üleandmise kohustust, mille eest on relvaseaduse § 894 lg-s 1 ette nähtud väärteokaristus. Hoiatus tehti väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 3 p 1 (ilmselt pidas vastustaja silmas VTMS § 31 lg-t 2), mitte korrakaitseseaduse alusel. Arvestades PPA selgitusi, ei kuulu viidatud hoiatuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). VTMS § 13 järgi on väärteoasjas menetlejaks maakohus, mitte halduskohus. Seetõttu tuleb kaebus PPA 27.10.2023 hoiatuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1, § 121 lg 1 p 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 29.07.2024 määruse resolutsiooni p 5. Kaebaja suhtes ei ole alustatud väärteomenetlust. VTMS ei näe ette menetluskorda, kus maakohtus oleks võimalik vaidlustada PPA ametniku tegevust väljaspool väärteomenetlust. Kriminaalmenetluse või väärteomenetluse alustamata jätmisel on vaidlustamisel erikord ja konkreetselt on nimetatud ka subjektid, kes saavad vaidlustada. Isikul, kelle suhtes ei ole menetlust alustatud, puudub kaebeõigus. Seega on halduskohus pädev tuvastama vaidlustatud toimingu õigusvastasust. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamiseks ei näe seadus ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1).
5.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata. RelvS § 44 lg 1 esimesest lausest tulenevalt oleks kaebaja pidanud relvad ja laskemoona andma hiljemalt relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval üle PPA-le. Kaebaja seda ei teinud. Relva ja laskemoona üleandmise nõude rikkumise eest on RelvS § 894 lg 1 järgi ette nähtud rahatrahv või arest. Viidatud paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on RelvS § 8927 lg 1 kohaselt PPA. VTMS § 31 lg 2 järgi ei pea kohtuväline menetleja vähetähtsa väärteo puhul väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. Seadusandja ei ole seadnud suulise hoiatuse tegemisele kindlaid vorminõudeid. PPA otsustas väärteomenetluse alustamise asemel leebema tagajärje kasuks ning piirdus kaebajale 27.10.2023 telefoni teel suulise hoiatuse tegemisega. Suuline hoiatus on fikseeritud politsei infosüsteemis. Suulise hoiatuse vaidlustamist VTMS ette ei näe. Seega ei saa kaebaja suulist hoiatust vaidlustada – ei kohtuvälise menetleja juures ega maa- või halduskohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohus ei ole PPA suulise hoiatuse peale kaebuse läbi vaatamata jätmisel rikkunud menetlusnorme ja määruskaebus on põhjendamatu.
7.PPA toiming – kaebaja 27.10.2023 telefoni teel suuliselt hoiatamine – oli tehtud VTMS § 31 alusel. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. VTMS § 31 lg 2 kohaselt kui vähetähtsa väärteo korral väärteomenetlust ei alustata, võib väärteo tunnustega teo toimepannud isikut suuliselt hoiatada. VTMS § 31 lg 3 sätestab, et vähetähtsa väärteo korral võib väärteomenetluse alustamata jätta, kui menetleja 2(4)

3-23-2675 hinnangul: 1) piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest; 2) väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või 3) menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas. Nendest sätetest ilmneb, et suuliselt hoiatamise korral annab väärtegu menetlema pädev kohtuväline menetleja hinnangu, et isiku tegevuses ilmnevad küll väärteo tunnused, kuid väärtegu on vähetähtis ja piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis 12.10.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-65-16 (p 19), et VTMS §-s 31 menetlejale antud õigus otsustada, kas väärteomenetluse alustamine on teo asjaolusid arvestades põhjendatud, vajalik ja mõistlik, on sarnane VTMS §-st 30 tuleneva menetleja kaalutlusõigusega lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Seega, ehkki VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, kuulub ka VTMS § 31 alusel väärteotunnustega teo eest suulise hoiatusega piirdumine oma olemuse poolest väärteomenetluse mateeriasse, kuna otsustatakse karistusõiguse normide kohaldamise ja väärteo tunnustega teo eest karistamise otstarbekuse üle. Korrakaitseseaduse § 1 lg 4 sätestab, et korrakaitseorgani ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus ning tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel määrab meetme objektiivne eesmärk. VTMS § 31 alusel otsustusi langetades on PPA eesmärk otsustada väärteomenetluslikke küsimusi.

8.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta, kas VTMS normid võimaldavad esitada kaebust suulise hoiatamise peale, kuna sellest ei sõltu siinse asja lahendus. VTMS § 76 lg-te 1– 3 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise või konfiskeerimise otsustamise kohta väärteomenetluse käigus võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul, alates määruse koopia kättesaamisest. VTMS § 78 lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 78 lg 2 kohaselt võivad kaebuse esitada nii menetlusosaline kui ka menetlusväline isik. Juhul kui VTMS ei näe ette kohtuvälise menetleja suulise hoiatamise toimingu peale kaebuse esitamise õigust, saab isik asjaomases kaebemenetluses (maakohtus) tõstatada kaebeõiguse piirangute põhiseaduse §-le 15 vastavuse küsimuse ning taotleda selle kohtuasja lahendamisel piirangu kohaldamata jätmist ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 07.12.2009 määrus asjas nr 3-4-1-22-09, p-d 10–12). Kui seadusandja on menetlusökonoomia huvides otsustanud piirata mõne VTMS-s ette nähtud toimingu peale VTMS-s sätestatud menetluskorras maakohtusse pöördumise võimalust, ei tähenda see isiku õigust nõuda vaidluse lahendamist mittepädevas kohtus, s.o halduskohtus, kelle ülesanne ei ole teha järelevalvet selle üle, kas kohtuväline menetleja on väärteo tunnustega teo menetlemisel kinni pidanud VTMS nõuetest (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 22.03.2013 määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 13).
9.Halduskohtul ei ole seega pädevust lahendada eraldi nõude raames küsimust, kas kaebaja käitumises ilmnesid väärteo tunnused ning kas esines VTMS §-st 31 tulenev alus teha kaebajale väärteo eest suuline hoiatus. Küll on halduskohtul õigus võtta PPA 30.10.2023 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel seisukoht, kas kaebaja rikkus RelvS § 44 lg-t 1 ning kas PPA tohtis tugineda sellele episoodile relvaloa väljastamise otsustamisel haldusmenetluses. Seega on kaebaja õigused relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse vaidlustamisel tõhusalt tagatud ning sellel eesmärgil ei ole tal vaja suulist hoiatamist eraldi nõudega kusagil vaidlustada.

3(4)

3-23-2675

10.Neil kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium