X kaebus Eesti Töötukassa 18.12.2023 otsuse nr TVH/23/048112 ja 20.02.2024 vaideotsuse nr VO/24/129 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.X esitas 30.11.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 18.12.2023 otsusega, et X töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa leidis, et kuigi taotlejal esinevad piirangud liikumise ning käelise tegevuse valdkondades ning piiratud on käte peenmotoorika, pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine ja kehaasendi säilitamine, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.X esitas 11.01.2024 Eesti Töötukassa 18.12.2023 otsusele nr TVH/23/048112 vaide.
4.Eesti Töötukassa jättis 20.02.2024 vaideotsusega nr VO/24/129 X vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Töökassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta, tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Vaidlusalune otsus tugineb tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 8 lg-le 6, § 5 lg-le 1, § 6 lg-tele 1, 3 ja 6, töövõime hindamise metoodikale ning eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (TTO ekspertarst). Vaide esitaja on 30.11.2023 töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. TTO ekspertarst tuvastas TIS terviseandmete põhjal, et vaide esitajal on: 1) kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja dorsopaatiad; 2) mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Kuigi vaide esitajal esineb piirang liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas ning tegevustes, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud vaide esitaja töövõime vähenemist. TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täiesti välistatud. TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja dorsopaatiad. Vaide esitajal on seljavalu ja kanguse tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine ja kehaasendi säilitamine. Vaide esitajal esineb krooniline seljavalu, terviseandmetes kajastuva MRT uuringu alusel vähesed degeneratiivsed muutused, kirurgilist ravi ei vaja. Vaide esitajal on psoriaatiline artropaatia raviga remissioonis. Püsiva valuravi vajadus terviseandmetes ei selgu, puuduvad retseptid. On suunatud taastusravile. TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses vaide esitajal jätkuvalt mõõdukaks tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Vaide esitajal on liigesevalu ja liikuvuse vähenemise tõttu piiratud käte peenmotoorika. TTO ekspertarst selgitab, et vaide esitajal esinevad piirangud liigesevalu ja randmeliigese turse tõttu. Vaide esitajal esinev psoriaas on remissioonis bioloogilise ravi ja metotreksaadi kombiantsioonraviga. Seisneb randmeliigese turses, kuid reumatoloogi hinnangul on seisund stabiilne. Vaide esitaja ei vaja täiendavat ravi – muuta raviskeemi, lisada teisi ravimeid. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.
2(7)
3-24-808
Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud. Vaide esitajal oli eelnevalt hinnatud osaline töövõime kestusega aasta, sest oli mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid; põletikulised polüartropaatiad. Käesolevalt objektiivsetele terviseandmetele toetudes ja eeltoodud põhjendustel ei ole vaevused liikumise valdkonnas väljendunud enamas kui kerges ulatuses, esinevad kuni mõõdukad piirangud käte peenmotoorika osas. Terviseandmete alusel on lisandunud väike günekoloogiline probleem, mis ei mõjuta töövõime hindamist.
5.X esitas 17.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 18.12.2023 otsus nr TVH/23/048112 ja kohustada vastustajat vaatama X taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane.
6.1.Töövõime hindamise otsus ei ole õiguspärane, kuna otsuse koostamisel ei ole arvestatud terviseprobleemide ulatusega ega mõjuga igapäevasele tegutsemisele. Kaebaja leiab, et tema tervislik seisund takistab töötamist.
6.2.Kaebajale on osaline töövõime määratud juba alates 2017. a. Kaebaja tervislik seisund on olnud ajas muutuv, mida kinnitavad kõik eelnevad otsused, kui kaebajale on määratud osaline töövõime. Kaebaja tervislik seisund on sama ka ajal, mil kaebajale varasemalt osaline töövõime oli määratud. Kaebaja tervislik seisund ei parane, kuid seda on võimalik pidevate ravimitega stabiliseerida.
6.3.Kaebajale on arusaamatu, kas otsuse tegemisel ja vaide lahendamisel on lähtutud samas eksperdist või on tegemist kahe erineva eksperdiga. Juhul, kui otsuse ja vaideotsuse tegemisel on tuginetud ühele ja samale eksperdile, siis on see õigusvastane.
6.4.Kaebajal on tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja dorsopaatiad. Kaebajal on diagnoositud psoriaatriline artriit. Igapäevaselt kasutab kaebaja ravimeid Trexan, foolhapet. Liigesed on valulikud, valu on hooti. Hommikuti on valu tugevam. Ranne on endiselt paistes. Artriidile on endiselt tugev seljavalu, mis tekib just sundasendist. Töökoht, kus kaebaja töötab eeldab pidevat arvuti kasutamist ja sundasendeid, mistõttu on raskendatud ilma ravimiteta töötamine. Töövõime hindamise otsuses on õigesti leitud, et kaebajal on seljavalu ja kauguse tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine ja kehaasendi säilitamine. Seljavalude leevenduseks on arsti poolt välja kirjutatud ravim Skudexat. Neurokirurg on oma hinnangus lisaks muule toonud välja, et valu jätkumisel oleks mõeldav konsultatsioon lülisambakirurgile. Kaebaja tervislik seisund takistab töötamist.
6.5.Vastustaja toob välja, et võimalik on vastavalt tervislikule seisundile vahetada töökohti ja õppida ümber. Kaebaja on kord ka töökohta tervislikust seisundist lähtuvalt vahetanud, kuid kaebajal on tervisega seotud kaebused säilinud. Lisaks on kaebajal haridustase, mis ei vaja ega eelda järgnevat ümberõpet. Kaebaja ei suuda ka oma tervislikust seisundist tulenevalt teha füüsilist tööd ja kõndida pikki vahemaid.
6.6.Kaebajal esinevad erinevad terviseprobleemid on sedavõrd ulatuslikud, et kaebaja on võimeline töötama vaid osalise ajaga. Kaebajal esinevad arvestatavad piirangud erinevates tegevusvaldkondades (TVTS § 1 lg 1, § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 5 lg 3 p-d 2-3). Kaebaja sõltub 3(7)
3-24-808
täiendavast abist ja toest. Vaidlusalune otsus ei ole õiguspärane, kuna selle koostamisel ei ole arvestatud terviseprobleemide ulatusega ega mõjuga igapäevasele tegutsemisele.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 30.11.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja on märkinud töövõime hindamise taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst Aire Kiviväli (TTO ekspertarst) koostas 07.12.2023 eksperdiarvamuse. Vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Kehtiva töötukassa praktika kohaselt vaatab vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, sh selleks hetkeks lisandunud terviseandmed, vaide, ning TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Käesoleval juhul oli töötukassa ekspertarstiks Ita Kukk, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Vastustaja koostas 20.02.2024 vaideotsuse, milles jäi esialgse seisukoha juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Ka käesoleva kohtuasja raames vaatas ekspertarst I. Kukk veel kord üle kõik andmed ning on oma 25.04.2024 allkirjastanud kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
7.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on 1) kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja dorsopaatid ning 2) mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Kaebajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 2, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. TTO ekspertarst jäi vaidemenetluses esialgse hinnangu juurde. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, siis on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetud võtmetegevuste arvväärtuste summa 2 (määrus nr 39 § 8 lg 5).
7.3.Põhjendatud on hinnata, et kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise valdkonnas on hinnatavad kergetena ning käelise tegevuse valdkonnas mõõdukatena. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist.
7.4.Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse hindamise hetkel olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Olulised ei ole ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud. Töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendi kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isik järgib määratud vajaduspõhist ravi ja kas haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult.
4(7)
3-24-808
7.5.Töövõimet hinnatakse vastavalt esitatud taotlusele ja terviseandmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varsemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmiste otsustega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd töövõime hindamise otsus on sisuliselt õiguspärane. Vastustaja on võtnud arvesse olulised asjaolud ning eksperthinnangutes ei esine ilmselgeid vigu.
9.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole, sh võtnud arvesse kõiki kaebaja terviseandmeid ning teinud neist õiged järeldused.
10.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).
11.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel [...]. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TISi kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).
12.Töövõime hindamise taotluses on märgitud tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades järgnevalt: 1) liikumine: 1.1. liikumine eri tasapindadel – arvväärtus 1,
1.2.ohutu ringiliikumine – arvväärtus 0, 1.3. seismine ja istumine – arvväärtus 3, 1.4. liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtus 9; 2) käeline tegevus: 2.1. käte sirutamine – arvväärtus 0, 2.2. asjade liigutamine – arvväärtus 0, 2.3. käteosavus – arvväärtus 2, 2.4. käelise
tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtus 0 (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisad 1 ja 3). TTO ekspertarst on oma 07.12.2023 eksperthinnangus hinnanud nimetatud valdkondades tegutsemispiiranguid järgmiselt: 1) liikumine: 1.1. liikumine eri tasapindadel – arvväärtus 1; 1.2. ohutu ringiliikumine – arvväärtus 0, 1.3. seismine ja istumine – arvväärtus 1, 1.4. liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtus 0; 2) käeline tegevus: 2.1. käte sirutamine – arvväärtus 0, 2.2. asjade liigutamine – arvväärtus 0, 2.3. käteosavus – arvväärtus 2, 2.4. käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtus 0. Seega on ekspertarst nõustunud kaebajaga käelise tegevuse valdkonnas toodud tegutsemispiirangutele antud arvväärtustega, kuid hinnanud erinevalt liikumise valdkonna võtmetegevusi 1.3. ja 1.4., määrates arvväärtusteks vastavalt 1 ja 0 (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 3).
13.TTO ekspertarst on leidnud 07.12.2023 eksperthinnangus, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad, muud dorsopaatiad; taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 3). Samasisulised põhjendused on toodud ka vaidlusaluses otsuses (vt kaebuse lisa 1). Lisaks on vaidlusaluses otsuses märgitud, et taotlejal on seljavalu ja kanguse tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine ja kehaasendi säilitamine; taotlejal on liigesevalu ja liikuvuse vähenemise tõttu piiratud käte peenmotoorika; kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistab töötamist; eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Muud põhjendused vaidlusalusest otsusest puuduvad.
14.Kohtu hinnangul on vaidlusalune 18.12.2023 otsus oluliste põhjendamispuudustega (HMS § 56 lg-d 1-2), kuivõrd puuduvad põhjendused, milles on kaebaja terviseseisundis olulised muutused toimunud, et antakse varasemalt erinev hinnang kaebaja töövõimele. Vastustaja on küll õigesti märkinud, et kaebajal ei ole õiguspärast ootust samasugusele töövõime hindamise otsusele, võrreldes varasemalt tehtud otsustega. Küll aga on sellises olukorras vastustajal kohustus põhjendada, millised asjaolud on vahepeal muutunud, et kaebaja töövõime enam vähenenud ei ole. Selliseid põhjendusi vaidlusaluses otsuses esitatud ei ole.
15.Küll aga on need puudused kõrvaldatud vaidemenetluses (HMS § 58) ja kohtumenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, punkt 20). Vaideotsuses on selgitatud töövõime hindamise metoodikat, samuti on täiendava ekspertarvamuse andnud töötukassa ekspertarst. Ühtlasi on vaideotsuses selgitatud, et kaebajal oli eelnevalt hinnatud osaline töövõime, sest oli mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, põletikulised polüartropaatiad; käesolevalt objektiivsetele terviseandmetele toetudes ja eeltoodud põhjendustel ei ole vaevused liikumise valdkonnas väljendunud enamas kui kerges ulatuses, esinevad kuni mõõdukad piirangud käte peenmotoorika osas (vt vaideotsus, lk 5). Lisaks on kohtumenetluses töötukassa ekspertarst selgitanud järgmist: “Terviseinfosüsteemi andmetel oli taastusravi viimati taastusravi ja füsiaatria arsti dr Kaja Elstein sissekande alusel 02.03.2021-06.04.2021 bariaatriline maost möödajuhtiva operatsiooni järgselt, kus eelnevalt oli kaebaja kehakaal 145 kg, kehamassiindeks oli 47. Ravi järgne kehakaal oli 110 kg. Kokku lõpuks kaotas Kaebaja operatsiooni järgselt 65 kg (gastroenteroloog dr Leana Sits epikriis (21.11.2022-21.11.2022), kehakaalu vähenemine on ilmselt avaldanud positiivset mõju kaebaja terviseseisundile ja liikumise võimele. Taastusravile pöördumiseks on reumatoloog andnud soovituse, ebaselge on, miks seda ei ole peale 2021. aastat korratud. Kõike eeltoodud arvestades on põhjendatud hinnata kerge piirang liikumises. Kaebajal on krooniline autoimmuunne naha- ja liigeshaigus, saab kroonilise haiguse tõttu püsiravi 1 kord kuus bioloogilist ravi süstena (sekukinumab) ja 1 kord nädalas Trexani tabletina, samuti foolhapet ehk B9 vitamiini. Valuraviks saab vajadusel Skudexat. Püsivat valuravi ei vaja. Valukaebuste tõttu on mitmed eriarstid korduvalt soovitanud taastusravi ja võimlemist.
6(7)
3-24-808
Kaebaja seisund on raviga stabiilne, töövõimetuslehel oma põhihaigustega ei ole kahe aasta jooksul kordagi olnud“ (vt digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 378). Kokkuvõtvalt leiab töötukassa ekspertarst I. Kukk, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja kokkuvõtlik piirang kergeks (arvväärtusega 1), sest kaebajal esineb selja- ja liigesevalu, funktsionaalseid püsivaid piiranguid ei ole kirjeldatud, ei esine liigesekontraktuure, olulisi luude ja liigeste kahjustusi ning selja närvijuurte kahjustusi; püsivat valuravi pole määratud (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 5, lk 3).
16.Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Käesoleval juhul ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud arvestamata olulised terviseandmed.
17.Kaebaja on märkinud, et tal on diagnoositud psoriaatriline artriit. Nimetatud asjaolu on arvesse võetud nii 07.12.2023 (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 3, lk-d 3 ja 5) kui ka 18.01.2024 eksperthinnangutes (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 4, lkd 3 ja 5). Ühtlasi on töötukassa ekspertarst selgitanud selles osas järgmist: „Psoriaatiline artriit on kaasnev haigus nahahaigusele psoriaas ning on kulult ja sümptomite osas sarnane, kuid kergem haigus, kui on seda krooniline liigeshaigus reumatoidartriit. Ka antud juhul ravivad kaebajat nahaarst dr Tiina Toomson ja reumatoloog dr Karin Ratnik koostöös ning ravi on efektiivne ja ajas on töövõime piirangud vähenenud.“ (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 5, lk 7). Piirangut hinnatakse koos määratud raviga. TIS andmete kohaselt on psoriaas ja psoriaatiline artriit aastaid, viimasel 3-l aastal raviks Cosentyx, toimib hästi (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 3, lk 61); 31.01.2023 anamneesis on kirjas, et artriit on raviga kontrolli all (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 3, lk 52).
18.Vastuseks kaebajale on vastustaja selgitanud, et vaidemenetluses on eksperthinnangu andnud ka töötukassa ekspertarst, mistõttu ei ole kasutatud ühe ja sama eksperdi hinnangut nii vaidlusaluse otsuse tegemisel kui ka vaidemenetluses.
19.Käelise tegevuse valdkonna osas nõustub kohus vaideotsuses märgituga (vt vaideotsus, lk 4) ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2).
20.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus jätta nii tühistamis- kui ka kohustamisnõudes rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
22.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.