Muud

Tsiviilasja nr 2-24-808 materjalidest nähtuvalt esitas taotlejale riigi õigusabi osutajaks määratud advokaat 20.03.2024 maakohtule taotluse riigi õigusabi lõpetamiseks. Advokaat tegi 3-24-2225 kindlaks, et Xl puudub õigus, mida oleks võimalik kaitsta tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite abil. Advokaadi kirjelduse kohaselt valmistas Xle pahameelt ja muret asjaolu, et tema senine elukaaslane Y (piiratud teovõimega isik) viiakse üle teisele teenusele ja seetõttu elukaaslased lahutatakse. Y ja X on mõlemad erihoolekande teenuse kliendid (SA Hoolekandeteenused). X jääb elama kogukonnas elamise teenusele aadressil XXX, aga Y viiakse üle mujale. Advokaat selgitas Xle, et tema ei ole Y seaduslik abikaasa ega eestkostja, mistõttu kui Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on muutnud Y suhtes otsust, ei saa ta omalt poolt Y edasisse elukorraldusse sekkuda. Kohtule teadaolevalt ei soovi Y Xga abielluda ja on seda korduvalt talle ka öelnud. Samuti ei luba seda Y eestkostja. Advokaat selgitas kliendile, et abielu saab sõlmida vabatahtlikult kahe täisealise ja teovõimelise isiku vahel. Kui need eeldused on täitmata, tuleb arvestada objektiivset olukorda. X ei saa vahetult ise ega esindaja vahendusel sekkuda eestkostele määratud piiratud teovõimega isiku Y erihoolekande teenuse korraldamisse ega eeldada piiratud teovõimega isikuga perekonnaõiguslike tehingute sõlmimist. X on peale seda korduvalt helistanud advokaadile sooviga takistada Y väljakolimist XXX korterist. Advokaat oli suhelnud ka Saaremaa valla sotsiaaltöötajatega, kes kinnitasid, et Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja AS Hoolekandeteenused otsustega on Y jaoks hoolekandeteenuse osutamise kohta muudetud ning eestkostja täidab SKA ja AS Hoolekandeteenused otsuseid. Advokaat andis riigi õigusabi muu õigusnõustamise vormis ja selgitas taotlejale võimalusi senise elukaaslase võimalikule väljakolimisele vastu seismisel, suhtles eestkosteasutusega ning kinnitas, et muu õigusnõustamine ei saa õigusliku perspektiivi puudumise tõttu üle kanduda muuks riigi õigusabi liigiks. Taotleja eesmärgiks on saavutada olukord, kus tema väidetavale elukaaslasele osutataks hoolekandeteenust jätkuvalt samas kohas. Taotlejale on korduvalt selgitatud, et tal puudub selle nõudmiseks õigus. Õigus isikut esindada ja kohustus tagada tema heaolu on eestkostjal. Taotleja ei ole Y eestkostja. Samuti nähtub, et taotleja ei ole perekonnaseaduse mõttes abielus ja ta on ka ise riigi õigusabi taotluse perekonnaseisu lahtrisse märkinud „vabaabielus“. Seega puudub võimalus ära hoida mistahes abielu lahutamist. Nagu Xle on varasemalt selgitatud, ei ole tal õigust nõuda, et tema väidetav elukaaslane, kelleks on piiratud teovõimega täisealine isik, temaga abielluks või et temale hoolekandeteenuse osutamise kohta ei muudetaks. Ka riigi õigusabi saamisel ei oleks taotlejal võimalik Y suhtes tehtud otsust talle osutatava hoolekandeteenuse koha muutmiseks mõjutada.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3) 3-24-2225 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.