X kaebus ETK 19.10.2023 kirja, 18.06.2024 vaideotsuse ja täiteasja 193/2024/285 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Norra pädevalt asutuselt saabus Eesti Töötukassale (ETK) 30.03.2020 vormil R017 Norra pädeva asutuse 24.02.2020 ettekirjutus koos hoiatusega rakendada sundtäitmist. Norra pädeva asutuse nõue on perioodi eest 03.06.2009-02.03.2011, kuna X (kaebaja) maksti Norras alusetult hüvitist summas 33100,93 eurot. Esitatud R017 vormi punkti 11.4.4 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 20.06.2027.
2.ETK edastas 21.10.2020 kaebajale Norra pädeva asutuse ettekirjutuse koos hoiatusega rakendada sundtäitmist. Kaebaja sai ettekirjutuse 09.11.2020 kätte saanud, mida tõendab postiasutuse väljastusteade. Kaebaja teavitas ETK-d telefoni teel pärast ettekirjutuse kättesaamist, et ta pole ettekirjutusega nõus ja lubas pöörduda Norra pädeva asutuse poole ning esitada Norra pädevale asutusele vaide. ETK pöördus Norra pädeva asutuse poole ja küsis teavet kaebaja esitatud vaide kohta. Norra pädev asutus teatas 08.09.2023 vormiga H001, et ta ei rahuldanud kaebaja vaiet ning Norra pädeva asutuse nõue on jõus. ETK saatis 19.10.2023 kaebajale teate koos Norra pädeva asutuse ettekirjutusega, milles palus tasuda vastavalt ettekirjutusele nõude summas 33100,93 eurot hiljemalt 19.11.2023. Kaebaja ettekirjutust täitma ei asunud.
ETK edastas jaanuaris 2024 Norra pädeva asutuse 24.02.2020 ettekirjutuse kohtutäiturile täitmiseks.
3.Kaebaja esitas 22.04.2024 ETK-le vaide, milles taotleb, et ETK võtaks nõude täiturilt tagasi ja ETK-ga tagasimaksegraafiku sõlmimist.
4.ETK jättis 18.06.2024 vaideotsusega vaide rahuldamata. ETK selgitas, et Eestis töötuskindlustushüvitise taotlemise ja tagasinõudmise tingimused on sätestatud töötuskindlustuse seaduses (edaspidi TKindlS). Sotsiaalkindlustust reguleerivate õigusaktide rakendamist Euroopa Liidu piires, sh töötuskindlustushüvitise taotlemist ja määramist juhul, kui isik on töötanud mitmes liikmesriigis, reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 (edaspidi määrus) ning selle rakendusmäärus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009 (edaspidi rakendusmäärus). Rakendusmääruse artikkel 77 lõike 1 kohaselt taotluse saanud asutus teeb taotluse esitava asutuse taotlusel ning oma liikmesriigi samalaadsetest juriidilistest dokumentidest ja otsustest teatamist käsitlevate eeskirjade kohaselt adressaadile teatavaks kõik taotluse esitava asutuse liikmesriigis vastu võetud juriidilised dokumendid ja otsused, sealhulgas ka kohtuotsused, mis on seotud konkreetse nõude ja/või selle sissenõudmisega. Vastavalt rakendusmääruse artikli 78 lõikele 1 nõude sissenõudmise taotlusele, mille taotluse esitav asutus saadab taotluse saanud asutusele, lisatakse taotluse esitava asutuse liikmesriigis välja antud nõude täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi originaal või tõestatud koopia ning vajaduse korral teiste sissenõudmiseks vajalike dokumentide originaalid või tõestatud koopiad. Rakendusmääruse artikkel 79 lõige 1 sätestab, et põhimääruse artikli 84 lõike 2 kohaselt tunnustatakse nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti otseselt ja seda käsitatakse automaatselt kui juriidilist dokumenti, mis lubab taotluse saanud asutuse liikmesriigi nõude täitmisele pöörata. Artikkel 79 lõige 2 sätestab, et kui täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on nõuekohaselt koostatud, ei või liikmesriigid nimetatud toimingute tegemisest keelduda. Kui nende toimingute tegemise tõttu tekib vaidlus seoses nõude ja/või taotluse esitava asutuse poolt väljastatud nõude täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendiga, kohaldatakse rakendusmääruse artiklit 81. Rakendusmääruse artikkel 81 lõige 1 ja lg 2 kohaselt kui sissenõudmismenetluse ajal vaidlustab huvitatud isik nõude ja/või selle täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi, mis on välja antud taotluse esitava asutuse liikmesriigis, pöördub nimetatud isik taotluse esitava asutuse liikmesriigi asjakohase võimuorgani poole vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele õigusaktidele. Taotluse esitav asutus teatab sellest viivitamata taotluse saanud asutusele. Kõnealusest pöördumisest võib taotluse saanud asutust teavitada ka huvitatud isik. Niipea kui taotluse saanud asutus on taotluse esitavalt asutuselt või huvitatud isikult saanud lõikes 1 nimetatud teatise või teabe, peatab ta täitemenetluse kuni asjakohase võimuorgani otsuseni, kui taotluse esitav asutus kooskõlas käesoleva lõike teise lõiguga ei nõua teisiti. Taotluse saanud asutus võib vajaduse korral ja ilma, et see piiraks rakendusmääruse artikli 84 kohaldamist, rakendada sissenõudmist tagavaid ettevaatusabinõusid, kui selline tegevus on samalaadsete nõuete puhul tema liikmesriigis kehtivate õigusnormidega lubatud. 2(4)
Seega eeltoodud normidest tulenevalt oli võimalik vaide esitajal vaidlustada tagasinõue Norras, mida vaide esitaja ka tegi ning enne Norrast vaide tulemuste saabumist töötukassa sisuliselt peatas ettekirjutuse täitmise, kuni vaidluse tulemuse saabumiseni. Norrast saabus teave vaide esitaja vaide mitterahuldamise kohta 08.09.2023. Seejärel jätkas ETK menetlust Norra ettekirjutuse täitmiseks ja saatis 19.10.2023 kaebajale teate koos Norra pädeva asutuse ettekirjutusega, milles palus tasuda vastavalt ettekirjutusele nõue summas 33100,93 eurot. Töötukassa 19.10.2023 kiri oli eelnev omapoolne hea tahte avaldus, mitte seadusest tulenev kohustus ettekirjutuse täitmiseks meeldetuletus saata. Kaebaja pidi olema teadlik, et tema vaidlustus Norras jäeti rahuldamata ja tal tuleb jätkuvalt tasuda summa vastavalt Norra pädeva asutuse ettekirjutusele. Kaebajal oli võimalus võtta ühendust ETK-ga, et kokku leppida tagasimaksegraafikus või jätkata vaidlustamist Norras.
5.Kaebaja esitas 11.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotleb otsuse, mis on tehtud talle tagaselja, ETK 18.06.2024 vaideotsuse ja täiteasja 193/2024/285 tühistamist. Kaebaja väidab, et tema pole Norra pädeva asutuse otsust kätte saanud. Kui ETK sai Norrast vastuse, milles keelduti vaiet rahuldamast (kaebaja sai sellest teada alles kohtutäituri nõudekirjast), siis oleks tulnud kaebajat sellest teavitada. Kaebaja pangakontolt on arestitud rahalisi vahendeid.
6.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada. Kaebaja suhtes toimub Norra pädeva asutuse 23.04.2012 otsuse alusel töötushüvitise tagasinõude menetlus. ETK sai 30.03.2020 Norra pädev asutuse taotluse tagasinõude täitmisele pööramiseks. Kohus nõustub ETK-ga selles, et tegemist on sotsiaalsüsteemis makstava hüvitise tagasinõudega, millele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 ning selle rakendusmäärus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009. Eesti suhtes on need määrused otsekohalduvad, Norra on nende määruste liikmesriigiks. Seega oli ETK-l õigus tugineda eeltoodud määrustele. Määruse nr 883/2004 art 84 lg 2 näeb ette aluse liikmesriigi haldusorgani poolt tagasinõutava hüvitise tunnustamise teise liikmesriigi poolt. ETK-le on vaideotsuses põhjendatult viidanud rakendusmääruse art 79 lg-le 1, mille kohaselt tunnustatakse nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti otseselt ja seda käsitatakse automaatselt kui juriidilist dokumenti, mis lubab taotluse saanud asutuse liikmesriigi nõude täitmisele pöörata.
6.1.Järelikult on Norra pädeva asutuse töötushüvitise tagasinõue automaatselt täitmisele pööratav otsus. ETK ülesandeks määruse liikmesriigi haldusorganina on teha menetlustoimingud Norra otsuse täitmisele pööramiseks. Seega ei tuvasta ETK määruse nr 883/2004 ja selle rakendusmääruse alusel faktilisi ega õiguslikke asjaolusid, ta ei koosta haldusakti (haldusmenetluse seaduse, HMS, § 51 lg 1) ega tee toimingut (HMS § 106)
6.2.Kohus möönab, et ETK märkis, et tegemist on ettekirjutusega ja viitas ettekirjutuse edasikaebeõigusele. Sellele vaatamata ei ole tegemist ettekirjutuse kui haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes, sest ETK ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud kaebajale kohustusi. Kaebaja kohustus hüvitis tagasi maksta tekkis Norra haldusorgani otsuse alusel. Järelikult tegi ETK 3(4)
21.10.2020 menetlustoimingu, millega andis kaebajale tähtaja Norra otsuse vabatahtlikuks täitmiseks koos hoiatusega, et juhul kui isik otsust ei täida, edastab ETK otsuse sundtäitmiseks. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab, et ETK 21.10.2020 menetlustoiming ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi. ETK menetlustoiming on tehtud määruse ja rakendusmääruse alusel, seega õiguspärane.
6.3.Eeltoodu kohaldub ETK 19.10.2023 kirja puhul, milles ETK selgitas, et Norra otsus on jätkuvalt täidetav ja andis kaebajale tähtaja Norra otsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ETK 19.10.2023 kirja tühistamiseks.
6.4.Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (HKMS § 45 lg 4). Seega keelab HKMS vaideotsuse iseseisva vaidlustamise, kui vaideotsus ei riku kaebaja õigusi. Kohus leiab, et 18.06.2024 vaideotsus ei riku kaebaja õigusi. ETK selgitas õigesti kaebajale ETK poolt Norra otsuse täitmisele pööramise menetluse õiguslikku alust määruse ja rakendusmääruse alusel. Määrus ja rakendusmäärus on otsekohalduvad ja Eesti õigusaktide suhtes ülimuslikud. Seega ei olnud ETK-l määrusest ega rakendusmäärusest tulenevalt kohustust anda kaebajale vabatahtlikku tähtaega tagasinõude täitmiseks. Järelikult ei oma võimalikud minetused (nt asjaolu, et kaebaja ei saanud 19.10.2023 kirja kätte) tähendust ETK poolt tagasinõude edastamisel sundtäitmiseks. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ETK 18.06.2024 vaideotsuse tühistamiseks.
6.5.Kohus selgitab, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel (täitemenetluse seadustiku, TMS, § 23 lg 1). Täitedokumendiks on Norra haldusorgani 23.04.2012 otsus (TMS § § 2 lg 1 p 51). Kohtutäitur alustab täitemenetluse võlgnikule täiteteate saatmisega (TMS § 24 lg 1). Üheks kohtutäituri tegevuseks on võlgniku pangakonto olevate rahaliste vahendite arestimine. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel on kaebajal soovi korral õigus esitada kaebuse kohtutäiturile (TMS § 217 lg 1). Kohtutäituri otsus kaebuse lahendamisel on vaidlustatav maakohtus (TMS § 218 lg 1). Seega ei ole halduskohtu pädevuses lahendada kaebust kohtutäituri tegevuse peale, kuna selleks on ettenähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1).
6.6.Kokkuvõttes tuleb kaebus tagastada 19.10.2023 kirja ja 18.06.2024 vaideotsuse tühistamisnõudes, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohtutäituri tegevuse vaidlustamise osas tuleb kaebus tagastada, sest sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1).
7.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.