Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
21.08.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2257
Haldusasi
Designoline OÜ kaebus Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum 11.06.2024 otsuse ja 13.06.2024 korralduse ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.07.2024 otsuse nr 139-24/277883 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Designoline OÜ, esindaja AK Vastustaja (hankija) – Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Designoline OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Designoline OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-2257.
2.Jätta Designoline OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2257 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).
1.Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (hankija) avaldas 03.04.2024 riigihangete registris riigihanke „Ühekordsed maskid, mütsid ja kaitseprillid“ (viitenumber 277883) hanketeate. Riigihange on jagatud 19 osaks.
2.Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna juhi 13.06.2024 korraldusega nr 1.52/162-V6 tunnistati riigihange osas 14 riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 ja § 73 lg 4 alusel kehtetuks. Hankija komisjoni 11.06.2024 otsusega jäeti riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujad Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata. Riigihanke osas 14 kehtetuks tunnistamisest ning osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-
3-24-2257 Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsusest teavitas hankija ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy esindajat riigihangete registri vahendusel 17.06.2024.
3.Designoline OÜ juhatuse liige andis 26.07.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) teada, et esitab vaidlustuse riigihanke osades 14, 15 ja 16. Allkirjastatud vaidlustus esitati VAKO-le 29.07.2024. Designoline OÜ esitas järgmised taotlused: 1) tunnistada kehtetuks riigihanke osa 14 kehtetuks tunnistamise otsus; 2) tunnistada kehtetuks riigihanke osas 14 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsus; 3) tunnistada kehtetuks riigihanke osas 15 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJTInvestment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsus; 4) tunnistada kehtetuks riigihanke osas 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsus; 5) hüvitada kahju riigihanke osades 14, 15 ja 16 tehtud ebaõigete otsuste eest hanke osade 14, 15 ja 16 eeldatava maksumuse ulatuses (hanke osa 14 eest 240 000 eurot, osa 15 eest 40 100 eurot ja osa 16 eest 40 100 eurot hanke ettevalmistuse kulutuste katteks), alternatiivselt kuulutada pakkuja võitjaks hanke osades 14, 15 ja 16.
4.VAKO jättis 29.07.2024 otsusega nr 139-24/277883 Designoline OÜ vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna vaidlustus oli esitatud tähtaega rikkudes. RHS § 47 lg 1 paneb hankijale kohustuse esitada teade otsuste kohta otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Riigihangete registri andmete kohaselt on Designoline OÜ ja SJTInvestment Group Oy esindaja riigihankes T.R. (T.R. on ainsana allkirjastanud ka ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy pakkumuse), mistõttu on hankija õigesti edastanud T.R.-i e-posti aadressile (mille ta on riigihanke juurde registreerudes ja pakkumuses ise hankijale teatavaks teinud) teate otsuste kohta. Hankija ei pidanud seda teadet esitama Designoline OÜ juhatuse liikmele. Riigihangete registri andmetest lähtuvalt on riigihanke osas 14 kehtetuks tunnistamisest ning riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsusest teavitatud ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy esindajat (T.R.) 17.06.2024 kell 11.56 ja seda teadet on loetud 17.06.2024 kell 12.02. Teavituses on toodud eelnimetatud otsuste põhjendused. Seega oleks vaidlustus hankija otsustele pidanud VAKO-le laekuma hiljemalt 27.06.2024 ning 26.07.2024 laekunud vaidlustus on esitatud hilinemisega.
5.Designoline OÜ esitas 03.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 29.07.2024 otsuse tühistamiseks ning VAKO kohustamiseks võtta kaebaja vaidlustus menetlusse ja vaadata see sisuliselt läbi. Riigihankes esitas pakkumuse 06.06.2024 kaebaja juhatuse liige TA (ekslik on lühend T.R.). TA astus äriregistri andmetel juhatusest tagasi 20.05.2024 ja ei muutnud riigihangete registris pakkuja andmeid, et esindajaks saaks uus juhatuse liige AK. TA on õiguslikes küsimustes kogenematu ega teadnud tagajärgi, milleni viivad tema tagasiastumine, ega seda, et AK kaebaja juhatuse liikmena ei näe riigihangete registrist hanke tulemusi, teavitusi ega tähtaegu. Kogenematuse tõttu ei osanud TA ise esitada kaebust ega vaidlustust hankija otsuse peale. Hankija edastas info kaebaja kõrvalejätmise kohta riigihangete registris sektoris „Teabevahetus“, mitte „Hanke teated“, kus peaks olema ametlik info hankija otsuste tegemise kohta. Hankija otsuse tekstis hankeregistri „Teabevahetus“ sektoris puudus info edasikaebamise kohta. Hanke lõpptulemusest kaebajat ei teavitatudki. AK sai juhatuse liikmena ja kaebaja majandustulemuste eest vastutavana hankija otsusest teada alles 26.07.2024 ning võttis kohe meetmed olukorra parandamiseks ja kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja palub ennistada vaidlustuse esitamise tähtaeg. Otsuseid ei ole kaebajale teatavaks tehtud. See on mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. 2(5)
3-24-2257
6.Tallinna Halduskohus tagastas 06.08.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. RHS § 197 lg 1 p 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus VAKO otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p 1 kohaselt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema VAKO-le laekunud kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. VAKO on tuvastanud ning kaebaja pole kahtluse alla seadnud, et riigihanke osas 14 kehtetuks tunnistamisest ning riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJTInvestment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsusest on ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy esindajat teavitatud 17.06.2024 kell 11.56 ja seda teadet on loetud 17.06.2024 kell 12.02. Seega tulnuks esitada VAKO-le vaidlustus hankija nende otsuste vaidlustamiseks RHS § 189 lg 1 kohaselt hiljemalt 27.06.2024, kuid esitati 29.07.2024. Vaidlustus ei olnud seega tähtaegne. RHS §-st 192 ega ka teistest RHS sätetest ei tulene võimalust ennistada vaidlustuse esitamise tähtaega. RHS kommenteeritud väljaandes on (tuginedes RHS ja RHS v.r alusel kujunenud kohtute ja VAKO praktikale) asutud seisukohale, et tähtaja ennistamine ei ole RHS alusel võimalik ja VAKO-l puudub võimalus kaaluda vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist. Kui ka möönda, et analoogia korras HKMS-ga (vrdl HKMS § 71 lg 1) oleks VAKO-l säärane pädevus, ei nähtu, et vaidlustuse esitamisega viivitamiseks olnuks mõjuv põhjus. Kaebaja, kelleks on juriidiline isik, on hankija otsustest saanud teadlikuks seeläbi, et hankija edastas need hanke juurde registreeritud kaebaja esindajale (kelleks oli pakkumuste esitamise ajal juhatuse liikmeks olnud TA). Seega on kaebaja hankija otsustest teadlikuks saanud 17.06.2024. Kas varasem juhatuse liige andis info edasi uuele juhatuse liikmele, on kaebaja sisemise töökorralduse küsimus ega saa mõjutada hankija otsuste edasikaebamise tähtaegu. Pakkuja hoolsuskohustus on, et riigihangete registris kajastuksid korrektsed ja kehtivad kontaktandmed. Asjaolu, kas TAul olid juriidilised teadmised, ei oma asjas tähtsust. Pakkumus esitati kaebaja kutsetegevuse raames ning riigihankes osalemise eelduseks on suutlikkus mõista teatud juriidilisi protsesse. Olukorras, kus hankija on kaebaja endisele juhatuse liikmele edastanud kvalifitseerimata jätmise ning hanke kehtetuks tunnistamise otsused, pidi olema ka juriidiliste teadmisteta isikule selge, et kaebaja suhtes on hankemenetlus lõppenud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et hanke kehtetuks tunnistamise ja tema kvalifitseerimata jätmise otsustes oleksid puudunud vaidlustamisviited. Olukorras, kus puudub vaidlus, et kaebaja hanke juurde registreeritud esindaja on hankija otsused kätte saanud, pole tähtsust sellel, millises registri „sektoris“ need on avaldatud. Hankija otsuste tagantjärele vaidlustamise võimaldamine (olukorras, kus hankija otsuste tegemisest on möödunud üle kuu) vähendab õiguskindlust ja võib kahjustada avalikke huve. Kuna VAKO on jätnud vaidlustuse õiguspäraselt läbi vaatamata, tuleb kaebus tagastada. Lisaks tühistamis- ja kohustamisnõuetele on kaebaja vaidlustuses esitanud ka hüvitamisnõude. Hüvitamisnõude esitamiseks ei sätesta HKMS kohustuslikku kohtueelset menetlust VAKO-s (vt HKMS § 266 lg-d 2 ja 3). Samas mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et vaidlustuse nõuded 3(5)
3-24-2257 on esitatud paketina, st hüvitamisnõue on esitatud koos tühistamisnõudega, st kahju hüvitamise kohustus tuleneb kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuste õigusvastasusest. Olukorras, kus kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuseid enam vaidlustada ei saa, puudub iseseisev alus hüvitamisnõuete menetlemiseks. Kui kaebaja siiski leiab, et eraldiseisev hüvitamisnõue on perspektiivikas ja vastab tema eesmärgile, on kaebajal võimalik esitada uus kaebus. Kohus ei pea otstarbekaks jätta kaebust käiguta, kuna kaebuse menetlus üksnes eraldiseisva hüvitamisnõude osas ei ole kaebaja tegelik tahe. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Designoline OÜ esitas 16.08.2024 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määruse peale. Kaebaja palub ringkonnakohtul kaebetähtaeg ennistada. VAKO on jätnud tähelepanuta, et hankija ei edastanud kaebajale ametlikku otsust, millega kaebaja jäeti hankest kõrvale. Kaebaja sai otsuse väljavõtte teavitusena, millel puudub dokumendi koostamise kuupäev ja edasikaebamise kord. Ka riigihangete registris puudub tähtaja märge. Hankija on suhelnud kaebajaga pärast 17.06.2024 muu hulgas 18.06.2024‒26.06.2024 vähemalt kolmel korral. Kuna hankija suhtles kaebajaga viimati veel 26.06.2024, siis oleks pidanud sellega arvestama. VAKO otsuses on viidatud, et nende otsust on võimalik edasi kaevata halduskohtusse. Hüvitamiskaebuse esitab kaebaja halduskohtule eraldiseisvalt. Halduskohus pole arvestanud asjaoluga, et TA on juriidilistes küsimustes kogenematu ega osanud ise arvutada vaidlustuse ja edasikaebamise tähtaegu. Vaidlustuse ja kaebuse tähtaeg on võimalik kohtul ennistada vaatamata sellele, et hankija on juba sõlminud lepingud teiste pakkujatega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 278 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Kaebuses halduskohtule on kaebaja taotlenud VAKO 29.07.2024 otsuse tühistamist ja VAKO kohustamist võtta kaebaja vaidlustus menetlusse ning vaadata see sisuliselt läbi. Nõue VAKO kohustamiseks vaidlustusmenetlus läbi viia ei ole asjakohane. Kaebust vastavalt selle eesmärgile tõlgendades on ringkonnakohtule arusaadav, et kaebaja taotleb hankija 11.06.2024 otsuse ja 13.06.2024 korralduse ning VAKO 29.07.2024 otsuse tühistamist.
10.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 268 lg-st 1 tulenevalt on hankija otsuste vaidlustamiseks nõutav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine VAKO-s. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Et teha kindlaks, kas kohtueelne menetlus on läbitud või mitte, tuli halduskohtul seega kontrollida, kas kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata jätmine tähtaja rikkumise tõttu oli õiguspärane.
4(5)
3-24-2257
11.RHS § 47 lg 1 järgi on hankijal kohustus esitada teade otsuste kohta otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hankija lisab RHS § 73 lg 3 p 6 alusel tehtud otsuse kohta esitatavale teatele riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused (RHS § 47 lg 3). RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud juhul, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 192 lg 3 p 1 järgi jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtajaks.
12.Asja materjalidest nähtuvalt tunnistas hankija 13.06.2024 korraldusega nr 1.5-2/162-V6 RHS § 73 lg 3 p 6 ja § 73 lg 4 alusel riigihanke osas 14 kehtetuks ning 11.06.2024 otsusega on riigihanke osades 14, 15 ja 16 jäetud ühispakkujad Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata.
13.Vaidlust ei ole selles, et hankija on riigihanke osas 14 kehtetuks tunnistamisest ning riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsusest kaebaja esindajat (kelleks oli riigihangete registri andmete kohaselt vaidlusaluses riigihankes TA) teavitanud 17.06.2024 kell 11.56 ja seda teadet on loetud 17.06.2024 kell 12.02. Teavituses on toodud hankija 11.06.2024 otsuse ja 13.06.2024 korralduse nr 1.5-2/162-V6 põhjendused (määruskaebuse lisa 2). Riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus (haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2) ning RHS § 47 kohustab hankijat esitama riigihankes osalevale ettevõtjale üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate otsuste tegemise kohta, teates ei pea sisalduma viidet edasikaebetähtajale, ning sättest ei tulene hankijale kohustust esitada ja teha teatavaks otsused. Nimetatud hankija teatest sai kaebajale 17.06.2024, mil teavitus avati, teatavaks, et riigihange on tunnistatud osas 14 kehtetuks ning riigihanke osades 14, 15 ja 16 on ühispakkujad Designoline OÜ ja SJT-Investments Group Oy jäetud kvalifitseerimata ning sellest kuupäevast hakkas kulgema vaidlustamise tähtaeg RHS § 189 lg 1 alusel. Seega oleks tulnud vaidlustus nimetatud otsustele esitada VAKO-le hiljemalt 27.06.2024 (RHS § 189 lg 1). Kaebaja esitas vaidlustuse 26.07.2024 ehk tähtaja ületamisega. Halduskohus on õigesti selgitanud, et RHS ei näe VAKO-le ette võimalust ennistada vaidlustuse esitamise tähtaeg. Kui vaidlustus on esitatud RHS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, on RHS § 192 lg 3 p 1 kohaselt selle imperatiivseks tagajärjeks vaidlustuse läbi vaatamata jätmine. Seda ka juhul, kui vaidlustuse hilinenult esitamise tingis kaebaja esindaja kogenematus õiguslikes küsimustes ning seaduse mittetundmine. Seega jättis VAKO 29.07.2024 otsusega õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd VAKO jättis vaidlustuse õiguspäraselt läbi vaatamata, tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbimata jätmise tõttu.
14.Määruskaebuses esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest olukorras, kus kohus kontrollib kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist, on see asjakohatu.
15.Eelneva põhjal jääb Designoline OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.