lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2257/3

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 06.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2257/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2004
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-12-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-12-23
Kaebus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-12-09
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-12-06
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-12-06
Pöördumine
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2025-01-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 4Menetluskulude jaotusHKMS § 266Hankeasja mõiste ja sätete kohaldamineHKMS § 268 lg 1Kaebeõigus hankeasjasHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-2257/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.08.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-3370/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.03.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Designoline OÜ14996500(Kaebaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

06.08.2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2257

Haldusasi

Designoline OÜ kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.07.2024 otsus nr 13924/277883 ja kohustada riigihangete vaidlustuskomisjoni Designoline OÜ vaidlustust menetlusse võtma ja sisuliselt läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Designoline OÜ (registrikood 14996500 ), seaduslik esindaja AK

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Designoline OÜ kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 278 lg 1).

ASJAOLUD

1.03.04.2024 avaldas sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Hankija) riigihangete registris riigihanke „Ühekordsed maskid, mütsid ja kaitseprillid“ (viitenumber 277883) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Riigihange on jagatud 19-ks osaks.
2.Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna juhi 13.06.2024 korraldusega nr 1.5- 2/162V6 tunnistati riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 ja § 73 lg 4 alusel Riigihange osas 4 kehtetuks. Hankija komisjoni 11.06.2024 otsusega jäeti Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujad Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata. Riigihanke osas 14 kehtetuks tunnistamisest ja Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsusest teavitas Hankija ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group esindajat riigihangete registri vahendusel 17.06.2024

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 10.07.20263-26-1030/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-26-1720/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RHS § 189 lg 1Vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtajad
RHS § 192 lg 3Vaidlustusmenetluse alustamine
RHS § 197 lg 1Vaidlustusmenetluse lõppemine
RHS § 47 lg 1Ettevõtjate teavitamine hankija otsustest
RHS § 73 lg 3Hankemenetluse algamine ja lõppemine
3.26.07.2024 andis Designoline OÜ (edaspidi Vaidlustaja) juhatuse liige Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) teada, et esitab vaidlustuse Riigihanke osades 14, 15 ja
16.Allkirjastatud vaidlustus Riigihankes esitati VAKO-le 29.07.2024. Vaidlustaja esitas järgmised taotlused: 1) Riigihanke osa 14 kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine; 2) Riigihanke osas 14 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine; 3) Riigihanke osas 15

3-24-2257 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine; 4) Riigihanke osas 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine; 5) Riigihanke osades 14, 15 ja 16 tehtud ebaõigete otsuste eest kahju hüvitise nõue hanke osade 14, 15 ja 16 eeldatava maksumuse ulatuses vastavalt hanke osa 14 eest 240 000 eurot, osa 15 eest 40 100 eurot ja osa 16 eest 40 100 eurot hanke ettevalmistuse kulutuste katteks välja mõistmine, alternatiivselt võitjaks kuulutamist hanke osades 14, 15 ja 16.

4.VAKO 29.07.2024 otsusega nr 139-24/277883 jäeti Designoline OÜ vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati Vaidlustajale. VAKO, tuginedes RHS § 197 lg 1 p-le 8 ja § 192 lg 3 p-le 1, leidis, et vaidlustus on esitatud tähtaega ületades. Vaidlustatud VAKO otsuse kohaselt paneb RHS § 47 lg 1 hankijale kohustuse esitada otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teade otsuste kohta. Riigihangete registri andmete kohaselt on Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy esindaja Riigihankes T.R. (T.R. on ainsana allkirjastanud ka ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy pakkumuse), mistõttu Hankija on õigesti edastanud T.R.-i e-posti aadressile (mille ta ise on registreerudes Riigihanke juurde ja pakkumuses Hankijale teatavaks teinud) teate otsuste kohta. Hankija ei pidanud seda teadet esitama Designoline OÜ juhatuse liikmele. VAKO tõi välja, et vaidlust pole selles, et: 1) Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna juhi 13.06.2024 korraldusega nr 1.5- 2/162V6 on RHS § 73 lg 3 p 6 ja § 73 lg 4 alusel tunnistatud Riigihange osas 4 kehtetuks; 2) Hankija komisjoni 11.06.2024 otsusega on Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujad Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy jäetud kvalifitseerimata; 3) riigihangete registri andmetest lähtuvalt on Riigihanke osas 14 kehtetuks tunnistamisest ja Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsusest ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group esindajat (T.R.) teavitatud 17.06.2024 kell 11.56 ja seda teadet on loetud 17.06.2024 kell 12.02. Teavituses on toodud eelpoolnimetatud otsuste põhjendused. Seega oleks vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Riigihange osa 14 kehtetuks ja jätta Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujad Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata VAKO-le pidanud laekuma hiljemalt 27.06.2024, 26.07.2024 laekunud vaidlustus on esitatud aga hilinemisega.
5.Designoline OÜ esitas 03.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib VAKO 29.07.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 139-24/277883 täielikku tühistamist ja VAKO kohustamist kaebaja vaidlustus menetlusse võtta ja sisuliselt läbi vaadata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
7.HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse 2(5)

3-24-2257 VAKO-s, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seega peab kohus tagastama riigihankes esitatud kaebuse, kui kaebajal on nõuetekohaselt läbimata menetlus VAKO-s.

8.Isik saab kohtusse pöörduda alles pärast vaidlustusmenetluse läbimist VAKO-s. Kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks juhul, kui VAKO on isiku vaidlustuse jätnud läbi vaatamata õigusvastaselt (J. Jäätma. § 268, I, 2. – K. Merusk jt. HKMS. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2003, lk 749). Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2018 määrus nr 3-18-1144, p 28; Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 18). Sealjuures peab kohus sisulisest aspektist, mitte üksnes formaalselt, kontrollima seda, kas kohtueelses menetluses esitatud avaldus tagastati õiguspäraselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8; nt Tartu Halduskohtu 05.11.2022 määrus nr 3-222334; Tartu Halduskohtu 06.02.2019 määrus nr 3-19-196; Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 määrus nr 3-19-2312, p 17).
9.RHS § 197 lg 1 p 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus VAKO otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p1 kohaselt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. RHS § 189 lg 1 kohaselt vaidlustus peab olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.
10.Käesolevas asjas on VAKO tuvastanud ning ka kaebaja pole kahtluse alla seadnud, et: 1) Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna juhi 13.06.2024 korraldusega nr 1.5- 2/162-V6 on RHS § 73 lg 3 p 6 ja § 73 lg 4 alusel tunnistatud Riigihange osas 4 kehtetuks; 2) Hankija komisjoni 11.06.2024 otsusega on Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujad Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy jäetud kvalifitseerimata; 3) Riigihanke osas 14 kehtetuks tunnistamisest ja Riigihanke osades 14, 15 ja 16 ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group Oy kvalifitseerimata jätmise otsusest on ühispakkujate Designoline OÜ ja SJT-Investment Group esindajat teavitatud 17.06.2024 kell 11.56 ja seda teadet on loetud 17.06.2024 kell 12.02. Seega tulnuks vaidlustus VAKO-le nimetatud Hankija otsuste vaidlustamiseks esitada RHS § 189 lg 1 kohaselt hiljemalt 27.06.2024, kuid esitati 29.07.2024, st üle kuu hiljem. Vaidlustuse esitamine ei olnud seega tähtaegne ja VAKO vastav järeldus on olnud õiguspärane.
11.Kaebuses on välja toodud, et Riigihankes esitas pakkumuse 06.05.2024 Designoline OÜ juhatuse liikmena TA, kes äriregistri andmete põhjal astus juhatusest tagasi 20.05.2024 ja ei muutnud riigihanke registris pakkuja andmeid, et esindajaks saaks uus juhatuse liige AK. Kaebuse kohaselt on TA õiguslikes küsimustes kogenematu ega teadnud tagajärgi, milleni viivad tema tagasi astumine ja et AK Designoline OÜ juhatuse liikmena ei näe riigihangete registrist hanke tulemusi, teavitusi ega tähtaegu. Oma kogenematuse tõttu ei osanud TA ise esitada ametlikku kaebust ega vaidlustust Hankija otsuse kohta. Lisaks edastas hankija info Designoline OÜ kõrvalejätmise kohta riigihangete registris sektoris “Teabevahetus” mitte “Hanke teated”, kus peaks olema ametlik info hankija otsuste tegemise kohta. Vastustaja poolt viidatud hankija otsuse tekstis “Teabevahetuse” kirjade sektoris puudus info edasikaebamise kohta. Hanke lõpptulemusest Designoline OÜ-d ei teavitatudki. AK sai tegev juhatuse liikmena ja Designoline OÜ majandustulemuste eest vastutavana hankija otsusest teada 26.07.2024 ja võttis kohe kasutusele meetmed olukorra parendamiseks ja Designoline OÜ õiguste kaitseks.

3(5)

3-24-2257

12.Kohus märgib, et RHS §-st 192 ega ka teistest RHS sätetest ei tulene võimalust ennistada vaidlustuse esitamise tähtaega. RHS kommenteeritud väljaandes on, tuginedes RHS ja RHS v.r alusel kujunenud kohtute ja VAKO praktikale, asutud seisukohale, et tähtaja ennistamine ei ole RHS alusel võimalik (vt M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019; § 192, komm. nr 12: „RHS § 192 lg 3 p 1 kohaselt on vaidlustuse läbi vaatamata jätmise aluseks asjaolu, et vaidlustus ei ole esitatud tähtajaks. Vaidlustuse hilinenult esitamine ei ole kõrvaldatav puudus, mistõttu puudub vajadus ja alus jätta hilinenud vaidlustus esialgu käiguta. Erinevalt kaebetähtajast halduskohtumenetluses ei ole vaidlustuse esitamise tähtaega võimalik ennistada ning VAKO-l puudub vaidlustuse tagastamise otsustamisel kaalutlusõigus. Ka mõjuval põhjusel hilinenud vaidlustus tuleb läbi vaatamata jätta.“). Seega puudub VAKO-l võimalus kaaluda vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist. Kui ka möönda, et analoogia korras HKMS-ga (vrdl HKMS § 71 lg 1) VAKO-l vastav pädevus oleks, ei nähtu kohtule, et vaidlustuse esitamise viibimiseks eksisteeriksid mõjuvad põhjused. Käesoleval juhul pole vaidlust sellest, et kaebaja, kelleks on juriidiline isik, on Hankija otsustest saanud teadlikuks seeläbi, et Hankija edastas vastavad otsused Hanke juurde registreeritud kaebaja esindajale (kelleks oli pakkumuste esitamise ajal juhatuse liikmeks olnud TA). Seega on kaebaja Hankija otsustest teadlikuks saanud 17.06.2024. Kas varasem juhatuse liige vastava info edasi andis uuele juhatuse liikmele on kaebaja sisemise töökorralduse küsimus aega saa mõjutada Hankija otsuste edasikaebamise tähtaegu. Pakkuja enda hoolsuskohustuseks on, et riigihangete registris kajastuksid korrektsed ja kehtivad kontaktandmed. Asjaolu, kas TA olid juriidilised teadmised, ei oma asjas tähtsust. Pakkumus esitati kaebaja kutsetegevuse raames ning riigihankes osalemise eelduseks on suutlikkus teatud juriidilisi protsesse mõista. Olukorras, kus hankija on kaebaja endisele juhatuse liikmele edastanud kvalifitseerimata jätmise ning hanke kehtetuks tunnistamise otsused, pidi olema ka juriidiliste eelteadmisteta isikule selge, et kaebaja suhtes on hankemenetlus lõppenud. Kaebaja ei ole esitanud ka tõendeid, et hanke kehtetuks tunnistamise ja tema kvalifitseerimata jätmise otsustes oleksid puudunud vaidlustamisviited. Olukorras, kus puudub vaidlus, et kaebaja hanke juurde registreeritud esindaja on hankija otsused kätte saanud, pole tähtsust selles, millise registri „sektoris“ need on täiendavalt avaldatud. Hankija otsuste tagantjärele vaidlustamise võimaldamine (olukorras, kus hankija otsuste tegemisest on möödunud üle kuu) vähendab õiguskindlust ja võib kahjustada avalikke huve.
13.Kuna VAKO on õiguspäraselt vaidlustuse jätnud läbi vaatamata, tuleb kaebus tagastada. Kohus märgib, et lisaks tühistamis- ja kohustamisnõuetele on kaebaja vaidlustuses esitanud ka hüvitamisnõude (kaebuses pole seda eraldi mainitud). Hüvitamisnõude esitamiseks ei sätesta HKMS kohustuslikku kohtueelset menetlust VAKO-s (vt HKMS § 266 lg-d 2 ja 3). Samas mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et vaidlustuse nõuded on esitatud paketina, st hüvitamisnõue on esitatud koos tühistamisnõudega, st kahju hüvitamise kohustus tuleneb kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuste õigusvastasusest. Olukorras, kus kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuseid enam vaidlustada ei saa, puudub kohtu arvates iseseisev alus hüvitamisnõuete menetlemiseks. Kui kaebaja siiski leiab, et eraldiseisev hüvitamisnõue on perspektiivikas ja vastab tema eesmärgile, on kaebajal võimalik esitada vastav (uus) kaebus. Praegusel juhul ei ole hüvitamisnõude esitamist kaebuses lähemalt käsitletud ega motiveeritud, mistõttu tuleks kaebus vastavas osas jätta käiguta. Kohus ei pea otstarbekaks jätta kaebust käiguta, kuna arvab, et kaebuse menetlus üksnes eraldiseisva hüvitamisnõude osas ei ole kaebaja tegelikuks tahteks. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Kohtute infosüsteemist ja kaebaja 05.08.2024 päringust nähtuvalt ei ole kaebaja kaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu pole vaja riigilõivu tagastamise üle otsustada. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise 4(5)

3-24-2257 korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna kohus tagastas kaebaja kaebuse, siis jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.05.20263-26-1030/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja