X-i kaebus Viru Vangla 18.03.2022. a käskkirja nr 63/218-1 ja 13.04.2022. a vaideotsuse nr 6-12/153-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlused algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus vangistusseaduse § 11 lg 5, § 63 lg 1 p 4 (kuni 31.03.2024 kehtinud redaktsioonis), § 64 lg 4 ja § 65 lg 1 esimese lause ning justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg 21 suhtes.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada käesolevas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-22-1111
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 31.12.2019. a käskkirjaga nr 6-2/822-1 (digitaalse toimiku leht (dtl) 69–70) määrati kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 31.12.2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Vastavalt arsti ettekirjutusele võib X töötada 1 tund päevas, täites kõiki tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid.
2.Viru Vangla määras 18.03.2022. a käskkirjaga nr 6-3/218-1 (dtl 16–19) kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 45 ööpäevaks vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 rikkumise eest.
2.1.Valvuri 22.02.2022. a ettekande nr 3-22-1450 kohaselt (dtl 48) ei allunud X 22.02.2022 kella 17.24 ajal valvuri korraldusele asuda tööle. X väitis, et tal on tugevad seljavalud ja sügav depressioon, ning soovis meedikut.
2.2.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tööle asumiseks korralduse andmise hetkel oli Viru Vangla 31.12.2019. a käskkiri X-i tööle määramise kohta kehtiv ning seega lasus tal kohustus täita vanglaametniku antud korraldust VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 tähenduses.
2.3.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti. X-i puhul ei esinenud VangS § 37 lg-st 2 tulenevaid erandeid. Enne tööle määramise käskkirja koostamist on X-i terviseseisundit hinnanud meditsiiniosakonna arst (psühhiaater) O. Toomla, kelle hinnangul X võib töötada. Lisaks ei andnud X-ile tööst vabastust ka 22.02.2022 tema tervislikku seisundit hinnanud meditsiiniõde. Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitatav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja vahendeid. VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama. X pole väitnud ega tõendanud, et ta seda kohustust ei täida. Asjakohane ei ole X-i viide tööst vabastusele, mille psühhiaater 2019. a talle andis, sest psühhiaatri hilisem hinnang lubab tal vangla majandustöödel töötada.
2.4.Korraldusele allumatusega satub ohtu vangla julgeolek. Allumatus võib kujuneda vastuhakuks ning see annab negatiivset eeskuju käitumiseks teistele kinnipeetavatele ja loob olukorra, kus distsipliini tagamine on raskendatud. Pidades silmas asjaolu, et korraldusele mitteallumist esineb massilise rikkumisena ning see mõjutab otseselt vangla julgeolekut, suhtub vanglateenistus sellistesse rikkumistesse täie tõsidusega ning sellise rikkumise eest karistatakse kartserisse paigutamisega. Kuna X-i poolt toime pandud distsipliinirikkumise näol on tegemist vangla mõistes väga raske rikkumise ja kohustuse eiramisega, on antud juhul proportsionaalne ja eesmärgipärane kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega. Arvestades, et varasemalt on X-ile töökohustuse rikkumise eest karistuseks määratud 40 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on eesmärgipärane ja proportsionaalne kohaldada X-ile toime pandud distsipliinirikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamist. See on piisav karistus selleks, et kinnipeetav mõistaks enda rikkumise tõsidust, ning kartserikaristuse kandmise ajal on tal võimalus teha järeldusi, mis võivad isikut mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele.
3.X esitas Viru Vanglale 30.03.2022 vaide (dtl 13–14) vangla 18.03.2022. a käskkirjale nr 63/218-1.
3-22-1111
3.1.Kaebaja leidis, et käskkirjas ei ole rakendatud kaalutlusõigust, kuna protokoll ja käskkiri on sisuliselt identsed. Distsiplinaarmenetluse läbiviija ja käskkirja andja on sama ametnik, mistõttu esineb vastuolu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 4 tuleneva võimude lahususe põhimõttega ning VangS § 64 lg-st 4 ja PS §-st 14 tuleneva hea halduse tavaga. Vangla ei ole kaalutledes arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga ning on jätnud küsimata psühhiaatri arvamuse kaebaja töövõimelisuse ja kartserikaristuse lubatavuse kohta. Seega on vangla rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. Vangla ei ole arvestanud ka Eesti Töötukassa ekspertarsti otsust, millega on kaebaja tunnistatud töövõimetuks, ega seda, et Sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti otsusega on kaebajal tuvastatud vaimse ja füüsilise tervise raske puue, mistõttu pole kaebaja kohustatud ega võimeline töötama. Kaebajal oli töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 alusel õigus keelduda tööle asumisest, kuna see oleks ohustanud tema tervist ja tekitanud kannatusi.
4.Viru Vangla jättis 13.04.2022. a vaideotsusega nr 6-12/153-2 (dtl 21–23) kaebaja vaide järgmistel põhjendustel rahuldamata.
4.1.Distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja sisuline sarnasus või erisus sõltub peamiselt sellest, kas kinnipeetav annab menetluse käigus pärast protokolliga tutvumist täiendavat sisendit. Menetluse asjaoludest tulenev protokolli ja käskkirja sisuline kattuvus iseenesest ei tähenda, et haldusaktiga oleks rikutud HMS §-st 54 tulenevaid õiguspärase haldusakti eeldusi, sealjuures kaalutlusõigust. Antud juhul on kinnipeetav 14.03.2022 esitanud protokollile vastuväited, millega menetleja on käskkirja koostamisel arvestanud ning neid käskkirjas käsitlenud.
4.2.VangS § 64 lg-s 1 on välja toodud, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Seega, distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohustus selle kõigis etappides lasub vanglateenistusel ning vanglateenistuse mõiste all mõeldakse vanglateenistuse ametnikke. Vanglateenistuse ametnike pädevusvaldkonnad on kehtestatud justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VskE). VskE § 17 sätestab, et inspektor-kontaktisiku pädevuses on teha otsus § 64 lg 4 alusel. Seega, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas kehtiva seadusega ning vastuolu kõrgema seadusega ei ole. Vaide esitaja seisukoht, nagu esineks vastuolu põhiseadusega, ei ole asjakohane.
4.3.Tuginedes meditsiiniandmetele, ei ole vanglal põhjust igakordselt menetluse käigus kartserikaristuse määramisel konsulteerida X-i osas psühhiaatriga. Inimese tervislik seisund on ajas muutuv ning kui vahetult enne karistuse täide viimist ilmnevad põhjendatud asjaolud, miks kinnipeetavale ei saa karistust kohaldada, siis vangla arvestab sellega. Seega on ebaõiged väited, nagu kinnipeetava vastuväidet ei oleks arvesse võetud ja veenvalt põhjendatud. Vangistuses reguleerib töötamist vangistusseadus ning töövõimelisuse vanglas määrab arst, mistõttu ei olnud distsiplinaarmenetluses alust arvestada vanglaväliste ametite hinnangutega.
4.4.Kinnipeetava töökohustus vanglas ei põhine eraõiguslikul lepingul, vaid tema suhtes vangistuse täideviimisest tulenevalt erilisel avalik-õiguslikul võimusuhtel, mida reguleerib vangistusseadus kooskõlas kõrgema seadusega. VangS § 38 lg 1 kohaselt on kinnipeetava tööga kindlustamine vangla ülesanne ning töötamist välistavate asjaolude puudumisel on kinnipeetavad kohustatud töötama. Töötamist välistavaid asjaolusid praegusel juhul kaebajal ei esine ning seetõttu on tema väide, et distsiplinaarmenetluse käskkiri on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooni artikliga 3, mis sätestab, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada, meelevaldne.
3-22-1111
5.X esitas 12.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18.03.2022. a käskkirja nr 6-3/218-1 ja 13.04.2022. a vaideotsuse nr 6-12/153-2 tühistamiseks. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VangS § 11 lg-d 5 ja 6, § 64 lg 4, § 65 lg 1 ja § 63 lg 1 p 4 ning VSkE § 12 lg 21.
6.Tartu Halduskohus võttis 03.08.2022. a määrusega kaebuse menetlusse.
7.Viru Vangla esitas 05.09.2022 vastuse kaebusele.
8.Kohus otsustas 20.06.2024. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 18.03.2022. a käskkirja nr 6-3/218-1 ja 13.04.2022. a vaideotsuse nr 6-12/153-2 järgmistel põhjendustel.
9.1.Kaebaja ei ole rikkumist toime pannud, sest tema poolt tööle minemisest keeldumine oli põhjendatud VangS § 37 lg 2 p 3 alusel. Kaebaja on Eesti Töötukassa otsusega tunnistatud töövõimetuks ja Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2021. a otsusega on kaebajal tuvastatud vaimse ja füüsilise tervise raske puue. Kuivõrd tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa vastavalt VangS § 49 lg-le 1, on vangla kohustatud arvestama nii Eesti Töötukassa ekspertkomisjoni arstide kui ka Sotsiaalkindlustusameti ekspertkomisjoni arstide arvamustega. Vanglas lepingu alusel töötava perearsti arvamus töövõimelisuse kohta on hierarhiliselt madalam ega sea kahtluse alla erialaspetsialistide otsuseid. Seega oli kaebajal TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel õigus keelduda tööle asumisest, sest tema tervis ei võimaldanud seda. Kaebajal on tuvastatud töövõimetus ja raske puue seoses vaimsete ja füüsiliste terviseprobleemidega, kuid vangla ei ole ühegi menetluse käigus küsinud psühhiaatrilt ja/või psühholoogilt seisukohta, kas kaebaja on korralduse andmise hetkel võimeline töötama. Sellega rikkus vangla HMS §-s 6 sätestatud kohustust ja PS §-st 14 tulenevalt hea halduse tava.
9.2.Distsiplinaarmenetluse läbiviija ja karistuse määraja oli sama ametiisik, mis tähendab, et käskkirja andmisel ei ole kaalutlusõigust teostatud. Seda kinnitab distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja teksti identsus. Menetluse läbiviija järelduste õigsust ei ole seega kontrollitud. VangS § 64 lg 4 on vastuolus PS §-st 13 tuleneva õigusselguse põhimõttega, kuna sellest ei selgu selgelt karistuse määraja ja menetluse läbiviija pädevust. Ka vaidlusaluses olukorras on koondunud ühe ametniku kätte üleliia võimu ning menetlus ei ole läbi viidud erapooletult.
9.3.Määratud karistus on ebaproportsionaalne. Isegi kui kaebaja oleks talle süüks pandud rikkumise toime pannud, siis 45 ööpäevaks kartserisse paigutamine on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kartserikaristus ei tohiks ületada 14 päeva.
9.4.Kaebaja karistamine on õigusvastane ka põhjusel, et kaebaja ei pidanud tööle asuma, sest ta viibis korralduse andmise hetkel kartseris ning see välistab töötamise VangS § 65 1 lg 3 alusel. Seega oli valvuri antud korraldus tühine.
9.5.Vaidemenetlus ei ole toimunud erapooletult, õiglaselt ja hea halduse tava järgides, sest vaide menetlejaks ja vaideotsuse koostajaks oli sama ametiisik, kes andis välja 31.12.2019. a kaebaja tööle määramise käskkirja. Sellest tulenevalt on ilmselge, et üksuse juht ei rahuldanud kaebaja vaiet.
9.6.VangS § 65 lg 1 on vastuolus PS § 15 lg-st 1 ja §-st 22 tuleneva kaebeõiguse ja süütuse presumptsiooniga, kuna karistus pööratakse täitmisele enne seda, kui Eesti kohtud on andnud sellele õigusliku hinnangu.
3-22-1111
10.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub arvestada vaidlustatud käskkirja põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.
10.1.22.02.2022 keeldus kaebaja täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle põhjusel, et tal on tugevad seljavalud ja sügav depressioon, ning soovis meedikut. Meditsiinitöötaja hinnangul oli kaebaja töövõimeline. Seega ei olnud kaebajal aktsepteeritavat põhjust tööst keeldumiseks ja vanglaametniku korralduse eiramiseks.
10.2.Vastavalt arsti ettekirjutusele võib X töötada 1 tund päevas, täites kõiki tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid. Vangla on haldusmenetlustes hinnanud kaebaja töövõimet ning pidanud võimalikuks kaebaja poolt majandustööl osalemist. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda vangla tervishoiutöötajate pädevuses, kes on hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks. Vangla tervishoiutöötajale on samuti teada vangla majandustöö laad ning tingimused, mistõttu saab ta sellega arvestada kooskõlastuse andmisel. Tervisekaardi andmeid analüüsides saab samuti asuda seisukohale, et tõsiseltvõetav põhjus koristustöödest keeldumiseks kaebajal puudub.
10.3.Kaebaja töökohustust ei välista tema poolt viidatud Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ja Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2021. a puude raskusastme tuvastamise otsus nr P26-2021-45633. Töötukassa otsus puuduva töövõime kohta ei ole vanglale siduv. Töötukassa hindab isikute töövõimet töövõimetoetuse seaduse § 1 lg-s 1 toodud eesmärgi jaoks, s.o pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja tööle saamise toetamiseks ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamiseks. Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet ei anna hinnangut sellele, kas kinnipeetav on võimeline vanglas töötama. Eeltoodud otsused ei välista kaebaja töökohustust, kuivõrd nende otsuste andmisel on teine eesmärk kui vanglas viibiva isiku töökohustuse (VangS § 37 lg 1) kindlakstegemine. Mõlemad otsused kannavad eesmärki tagada vabaduses viibivale abi vajavale isikule rehabilitatsioonivõimalused.
10.4.Korraldustele allumatusega pani kaebaja toime raske, vangla julgeolekut ohustava rikkumise ning töökohustuse täitmisest keeldumisega väljendas otsest vastupanu vanglasüsteemile ning õiguskorrale. Kaebaja karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Käskkirjas on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui ka kaebaja seletusest ja tervislikust seisukorrast tulenevat ning haldusakt on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud, samuti on selgitatud karistuse valikut ja määra, võrreldes teiste karistusliikidega, ning määratud karistus on rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne.
10.5.Distsiplinaarkaristuse on kaebaja ära kandnud järgnevatel ajavahemikel: 08.05.– 14.05.2022 (6 ööpäeva) ja 22.05.–30.06.2022 (39 ööpäeva). Kaebusest ei tulene, et kamber ei vastanud sellele VSkE § 7 lg-ga 4 kehtestatud tingimustele. Kartserirežiimi leevendusmeetmetena võimaldas vangla kaebajale vanglavälist ja -sisest suhtlemist. Vastusele lisatud kõnelogidest nähtub, et kartserirežiimil paiknemise ajal võimaldati kaebajale vanglavälist suhtlemist telefonitsi suuremal määral, kui seda sätestab VSkE § 51 lg-s 2 sätestatud miinimumnorm. Inspektor-kontaktisiku selgitusest tuleneb, et kaebajal toimusid süstemaatiliselt kartseri kandmise ajal vestlused ametnikega (sotsiaaltöötajaga, psühholoogiga ja kaplaniga). Samuti säilib kartserirežiimi ajal kinnipeetavaile õigus jalutuskäigule värskes õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55 lg 2). Samuti on kambris sisseehitatud raadio, mida on võimalik kuulata ka kartseris viibimise ajal. Lisaks katkestati kaebaja kartserikaristuse kandmine 14.05.2022 ja talle võimaldati pikaajaline kokkusaamine lähedasega.
KOHTU SEISUKOHT
3-22-1111
11.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 18.03.2022. a käskkirja nr 6-3/218-1 ja 13.04.2022. a vaideotsuse nr 6-12/153-2. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta keeldus 22.02.2022 täitmast vanglaametniku korraldust asuda koristama eluosakonda.
12.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. Vastavalt VangS § 67 p-le 1 on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui see vastab ilmselgelt HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu 07.03.2003. a määrus nr 3-3-1-21-03, p 13; 01.03.2007. a otsus nr 3-3-1-10306, p 14; 14.11.2012. a otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 13).
13.PS § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. VangS § 37 lg 1 näeb ette kinnipeetava kohustuse töötada, kui sama seadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kohtupraktikas on selgitatud, et vangla majandustöödel töötamine erineb olemuslikult töötamisest töölepingu alusel, sest kinnipeetaval on seadusest tulenevalt kohustus töötada ning tegemist ei ole seaduses sätestatud erandiga, mil tööle määramiseks on vajalik kinnipeetava nõusolek (VangS § 37 lg 5). Seega, olukorras, kus ei esine töökohustust välistavaid asjaolusid (VangS § 37 lg 2), ei ole kinnipeetaval õigust keelduda vangla määratud tööst. Kinnipeetava vangla majandustöödele rakendamine teenib eelkõige vangistuse täideviimise eesmärke (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020. a otsus asjas nr 3-19-1962, p 16).
14.Viru Vangla oli 31.12.2019. a käskkirjaga nr 6-2/822-1 (dtl 69–70) määranud kaebaja vangla majandustööle vangla V7/V8 eluosakonnas, ühiskasutuses olevates ruumides, tähtajatult alates 31.12.2019. Kohtute infosüsteemi andmetel vaidlustas kaebaja vangla 31.12.2019. a käskkirja kohtus (haldusasi nr 3-20-506). Tartu Halduskohus jättis 30.04.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus jättis 19.05.2022. a otsusega rahuldamata kaebaja apellatsioonkaebuse halduskohtu otsusele. Kohtuotsused jõustusid 27.09.2022, kui Riigikohus jättis menetlusse võtmata kaebaja kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsusele. Haldusasjas ei kohaldatud kaebaja õiguste esialgset kaitset ega peatatud tööle määramise käskkirja kehtivust. Seega oli Viru Vangla 31.12.2019. a käskkiri nr 6-2/822-1 kaebajale 22.02.2022 tööle asumise korralduse andmise ajal kehtiv ja täitmiseks kohustuslik (HMS § 61 lg-d 1 ja 2).
15.Käskkirjast nr 6-2/822-1 nähtuvalt oli psühhiaater Olev Toomla 07.09.2019 koostanud tõendi, milles oli tunnistanud kaebaja töövõimetuks kuni 30.09.2019, kuid hiljem, 23.11.2019 koostas sama psühhiaater tõendi, milles tunnistas kaebaja töövõimeliseks. Õiend nimetatud tõendi sisu kohta (dtl 72) on kohtule esitatud ning sellest nähtuvalt on kaebaja töövõimeline 1 tund päevas, lihtsamatel töödel, nt koristamine. Tõendi kohaselt on see kehtiv kuni kaebaja vabanemiseni. Eelnevalt viidatu ja ka kaebaja poolt praeguses kohtumenetluses esitatud väidete pinnalt ei ole kohtul alust arvata, et kaebajal puudunuks 22.02.2022 mõnel VangS § 37 lg-s 2 toodud põhjusel töötamise kohustus. Kohus nõustub vastustajaga, et eelnimetatud psühhiaatri tõendis määratud tingimustel majandustöö tegemine ei nõua kinnipeetavalt
3-22-1111 vaimseid või füüsilisi võimeid, erialast haridust või eriteadmisi. Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti poolt kaebaja töövõimelisuse tuvastamise fakti ei väära see, et Eesti Töötukassa otsusega on tunnistatud kaebaja töövõimetuks, ega ka see, et kaebajal on Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud raske puue. Tegemist on erinevatel eesmärkidel tehtavate otsustega – Töötukassa hindab seda, kas isik on võimeline töötama võrdsetel alustel teiste vabaduses viibivate tervete isikutega ning vangla arst seda, kas kinnipeetav on võimeline töötama vanglas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2022. a otsus nr 3-20-506, p 12). Ka Sotsiaalkindlustusameti otsus kannab eesmärki tagada rehabilitatsioonivõimalused vabaduses viibivale abi vajavale isikule ega saa anda hinnangut kaebaja võimekusele töötada vanglas. Kohtul puuduvad praegusel juhul alused arvata, et kaebajal Sotsiaalkindlustusameti otsusega raske puude tuvastamine saaks muuta hinnangut kaebaja võimekusele teha vanglas 1 tund päevas lihtsamaid töid, nt koristamine.
16.Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega TTOS (vt TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust (vt ka Riigikohtu 30.05.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10). Seega tuleb välja selgitada, kas kaebaja sai talle 22.02.2022 tööle asumise korralduse andmisel tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4.
17.Kaebajale 18.03.2022. a käskkirjas ette heidetud rikkumine on fikseeritud Viru Vangla teise üksuse valvuri 22.02.2022 koostatud ettekandes nr 3-21-1450 (dtl 48). Selle ettekande kohaselt andis valvur samal päeval kell 17.24 kaebajale töökorralduse; kaebaja ütles selle peale, et tal on tugevad seljavalud ja sügav depressioon ning ta soovib, et meedik vaataks ta üle. Ettekandes on märgitud, et meditsiinitöötaja vaatas kaebaja üle ja tunnistas töökõlbulikuks, pärast mida andis valvur kaebajale kella 17.29 ajal korduva korralduse, millele kaebaja samuti ei allunud. 22.02.2022 kaebaja tervise kontrollimise kohta on tehtud samal päeval sissekanne kaebaja tervisekaarti (dtl 51). Sissekande kohaselt oli kaebajal tema sõnul äge depressioon, tugevad seljavalud ja hallutsinatsioonid. Meditsiinitöötaja on kontrollinud kaebaja tervisenäitajaid (vererõhk, pulsisagedus, hingamissagedus, kehatemperatuur) ning märkinud tervisekaarti: „silmavaade selge, kõne arusaadav, mõtlev, liikumine vaba, nahaseisund normaalne“. Tööst vabastamiseks meditsiinitöötaja põhjust ei näinud. Arvestades muu hulgas kaebaja poolt 22.02.2022 tema terviseseisundi kohta esitatud väiteid ning eeltoodud meditsiinitöötaja hinnangut, ei saa ühestki kohtule esitatud selgitusest või tõendist järeldada, et 22.02.2022 kaebaja poolt lihtsamate koristustööde tegemine oleks saanud seada tema tervise suuremal määral ohtu kui tavapärane kambris viibimine. Olukorras, kus ka meditsiinilise haridusega isik ei järeldanud kaebaja tervisenäitajatest, et tööle asumine oleks seadnud ohtu tema tervise, puudub alus asuda seisukohale, et kaebajal oli õigus keelduda tööle asumisest TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel.
18.Kaebaja väidab veel, et ta ei pidanud 22.02.2022 tööle asuma, sest ta viibis korralduse andmise hetkel kartseris ning see välistab töötamise VangS § 65 1 lg 3 alusel. VangS § 651 lg 3 esimene lause sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil VangS §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Sellele sättele tuginedes on Riigikohus tõepoolest kaebaja viidatud lahendis asjas nr 3-3-1-41-11 (p 26) leidnud, et kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik ainult juhul, kui kinnipeetav omab vanglasisest liikumisvabadust. Siiski on Riigikohus pidanud silmas kinnipeetavale soodustusena kohaldatavat töötamist, mitte olukorda, kus kinnipeetavat ei ole olnud võimalik tööga kindlustada ning teda on rakendatud vangla majandustöödel (VangS § 38 lg 1). Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale keeldu rakendada kartseris viibivat isikut majandustöödele ning vanglal on kaalutlusõigus, otsustamaks selle üle, kas kinnipeetav vabastada kartserikambris
3-22-1111 karistuse kandmise ajal töötamisest või mitte (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2014. a otsus asjas nr 3-12-778, p 12).
19.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebaja poolt vanglaametniku korraldustele allumata jätmine ja sellega VangS § 67 p 1 rikkumine on kohtule esitatud tõenditega tuvastatud ning kaebaja ei olnud õigustatud jätma talle antud korraldusi täitmata. Kaebajal oli kohustus alluda vanglaametniku korraldustele vastuvaidlematult ning vanglaametniku vastavad korraldused ei olnud ka õigusvastased.
20.Väljakujunenud kohtupraktika järgi on tööle asumise korralduse süstemaatiline täitmata jätmine raske rikkumine, mille eest on võimalik kinnipeetavat karistada kartserikaristusega (vt Riigikohtu 08.12.2021. a otsus nr 3-18-1895, p-d 19, 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka praegusel juhul oli kaebaja poolt tööle asumise korraldusele allumata jätmise näol tegemist korduva sellise käitumisega ning selle eest kaebajale kartserikaristuse määramine ei olnud keelatud.
21.Kohtu hinnangul tuleb kaebajale määratud distsiplinaarkaristust pidada proportsionaalseks. Vastustaja on võtnud karistuse määramisel asjakohaselt arvesse kaebaja rikkumise ohtlikkust, sh sisuliselt seda, et kaebaja on vastandunud vanglas kehtivale korrale ja vanglaametnike korralduste täitmisele. Asjakohane on vastustaja kaalutlus, et korraldusele allumatusega seab kinnipeetav ohtu vangla julgeoleku, kuna korralduste mittetäitmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Vaidlustatud käskkirjas on arvestatud, et varasemalt oli kaebajale töökohustuse rikkumise eest karistuseks määratud 40 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Seda arvestades saab pidada õigustatuks vangla otsust tõsta karistusmäära veelgi ja karistada kaebajat maksimaalse ehk 45 päeva kestva kartserikaristusega. Kuni 45-ööpäevase kartserikaristuse määramise võimaluse nägi ette kuni 31.03.2024 kehtinud VangS § 63 lg 1 p 4.
22.Kaebaja leiab, et VangS § 63 lg 1 p 4 (kuni 31.03.2024 kehtinud redaktsioonis) on vastuolus põhiseadusega ning palub algatada selle sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taotluse rahuldamiseks alust. Kuigi kuni 31.03.2024 kehtinud VangS § 63 lg 1 p-s 4 toodud maksimaalne kartserikaristuse määr ületas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kinnipeetavate kohtlemise standardmiinimumreeglites (Mandela reeglid) ning ÜRO piinamisvastase eriraportööri ja piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) soovitatud määra (vt vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (227 SE) seletuskirja lk 16 1), oli tegemist riigile antud soovituslike juhistega, mitte kohustusi panevate ettekirjutustega. Ka Riigikohus on pidanud sellist karistusmäära iseenesest õiguspäraseks, kuid on rõhutanud, et vanglal tuli sellise pikkusega määratud kartserikaristuste täideviimisel jälgida erilise hoolega kinnipidamistingimusi (vt Riigikohtu 08.12.2021. a otsus asjas nr 3-18-1895, p 33). Eeltoodud põhjustel jääb kaebaja taotlus VangS § 63 lg 1 p 4 suhtes (kuni 31.03.2024 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks rahuldamata.
23.Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on tehtud VangS § 64 lg 4 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul ning karistus on määratud pädeva ametniku, s.o inspektorkontaktisiku poolt (VSkE § 17 lg 1, VangS § 64 lg 4). Kohtupraktika kohaselt ei ole karistuse määramine distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku poolt õigusaktidega vastuolus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2018. a otsus nr 3-17-1397, p 18). Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et VangS § 64 lg 4 on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Sättest tuleneb selgelt, et distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus. Vangla inspektor-kontaktisik, kelle pädevusse on antud otsuse tegemine VangS § 64 lg 4 alusel, on vanglateenistuse ametnik. Seda, kas
3-22-1111 esineb alus kahelda menetlust läbi viinud ja distsiplinaarkaristuse määranud ametniku erapooletuses, saab kontrollida isiku soovil algatatud vaide- ja/või kohtumenetluses. VangS § 64 lg 4 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks puudub eelnevatel põhjustel alus ning kaebaja vastav taotlus jääb rahuldamata.
24.Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus on olnud kaebajale tagatud menetluslikud õigused. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest 25.02.2022. a kuupäeva kandva teatisega, millega kaebaja on samal päeval tutvunud (dtl 47), ning distsiplinaarmenetluse käik on kajastatud 11.03.2022. a distsiplinaarmenetluse protokollis (dtl 44–46). Kaebaja on esitanud distsiplinaarmenetluse käigus enda selgitused (dtl 52, tõlge dtl 77) ning neid selgitusi on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ka arvestatud (vt käskkirja lk 2). Kohtule ei nähtu vangla poolt muude HMS-s ette nähtud menetlusreeglite rikkumist, mis võiks tuua kaasa käskkirja tühistamise.
25.Käskkirja õiguspärasuse tõttu on kohtu hinnangul õiguspärane ka Viru Vangla 13.04.2022. a vaideotsus nr 6-12/153-2 kaebaja vaide rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja ei ole rahul sellega, et tema vaide on läbi vaadanud üksuse juht ehk sama ametnik, kes koostas tema tööle määramise käskkirja, ning palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse VSkE § 12 lg 21 suhtes. Nimetatud norm sätestab, et üksuse juht vaatab läbi vaide, mis on esitatud inspektori-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist on võimude lahususe põhimõtte ja hea halduse tavaga vastuolus oleva sättega. Vanglate struktuuri ja üksustesse jaotumist arvestades (vt nt justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 7) on tegemist põhjendatud töökorraldusega. Ainuüksi asjaolu, et kinnipeetava vaiet, mis on seotud tema vanglas majandustööde tegemise kohustusega, vaatab läbi sama isik, kes on otsustanud tema vanglas majandustöödele määramise, ei anna veel alust pidada selliselt vaide läbivaatamist isiku õiguste rikkumiseks. Vanglaametnikul tuleb enda töös järgida õigusaktides ette nähtut ning selle nõuetekohast tegemist saab haldusorgani tegevuse vaidlustamisel kontrollida kohus. Seega puudub alus VSkE § 1 2 lg 21 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks ning vastav kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
26.Praeguse asja sisulisel lahendamisel ei ole asjassepuutuvateks normideks VangS § 1 1 lg 5 ja § 65 lg 1 (esimene lause) (vt nt Riigikohtu 20.06.2023. a määrus nr 5-23-16, p 33), mistõttu jäävad kaebaja taotlused nende sätete suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks ainuüksi seetõttu rahuldamata. Kaebaja on taotlenud ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamist VangS § 11 lg 6 suhtes, kuid nimetatud säte on alates 24.07.2009 kehtetu ning kaebaja ei ole vastavat taotlust kuidagi ka põhjendanud. Seetõttu jätab kohus kaebaja viimati nimetatud taotluse tähelepanuta.
27.Eelnevalt esitatud põhjendustel ei ole kaebuses esitatud nõuded põhjendatud ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
28.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 20 eurot. Asjas muude menetluskulude tekkimise kohta ei ole kohtule kuludokumente esitatud. Riigilõivus seisnev menetluskulu jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Ka kaebaja muud võimalikud menetluskulud ja vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 neljas lause).
29.Kohus asendab kaebaja eraelu kaitseks arvutivõrgus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
3-22-1111
(allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.