3-24-1403 X kaebus Eesti Advokatuuri juhatuse 02.04.2024 protokollilise otsuse, Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni 13.02.2024 ja 15.02.2024 otsuste tühistamiseks, Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni kohustamiseks arutada uuesti X 12.02.2024 vandeadvokaadi abi eksami suulise osa eksamitulemusi ja kutsesobivust ning alates 05.05.2023 kehtiva Eesti Advokatuuri kodukorra § 68 lg 4 teise lause tühistamiseks osas, milles see kohustab eksamineeritavat sooritama kodukorra § 68 lg 3 järgsele korduseksamile järgneva vandeadvokaadi abi korduseksami kirjalikus osas õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava testi
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Advokatuur, esindaja MA
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 määrusele haldusasjas nr 3-24-1403.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 määrus muutmata.
SELGITUSED
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjon tegi 18.09.2023 otsuse (dtl 57), millega luges kaebaja vandeadvokaadi abi eksami mittesooritatuks. Kuna kaebaja oli eksami kirjaliku osa sooritanud positiivselt, oli tal vastavalt Eesti Advokatuuri kodukorra § 68 lõikele 3 õigus vahetult järgmisel toimuval eksamil sooritada korduseksamil ainult eksami suuline osa.
2.Kaebaja sooritas korduseksamil eksami suulist osa 12.02.2024. Kutsesobivuskomisjon tegi 13.02.2024 otsuse, millega luges kaebaja eksami mittesooritatuks (dtl 82). Kaebaja taotlusel tegi kutsesobivuskomisjon motiveeritud otsuse 15.02.2024 (dtl 84). Kaebaja vaidlustas eksamitulemuse Eesti Advokatuuri juhatuses (advokatuuri juhatus). Advokatuuri juhatus tegi 02.04.2024 protokollilise otsuse (dtl 129), millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes advokatuuri juhatuse 02.04.2024 protokollilise otsuse ning kutsesobivuskomisjoni 13.02.2024 ja 15.02.2024 otsuste tühistamist, kutsesobivuskomisjoni kohustamist kaebaja 12.02.2024 eksami uueks hindamiseks ning kodukorra § 68 lg 4 teise lause tühistamist osas, milles see kohustab eksamineeritavat sooritama kodukorra § 68 lg 3 järgsele korduseksamile järgneva vandeadvokaadi abi korduseksami kirjalikus osas õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava testi.
4.Kaebaja esitas 07.08.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes Eesti Advokatuuri kohustamist lubama kaebajal lahendada 19.08.2024 toimuva vandeadvokaadi abi eksami kirjalikus osas kaasusülesannet ilma, et ta peaks sel eksamil sooritama õigusteoreetilisi küsimusi sisaldavat testi (teooriatest). Kaebaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna korduseksamil teooriatesti sooritamise kohustusest vabanemine ongi kaebuses esitatud advokatuuri kodukorra § 68 lg 4 teises lause tühistamise nõude eesmärk. Kui kaebaja peab 19.08.2024 korduseksamil teooriatesti sooritama, ei ole tal võimalik selles osas kaebuse eesmärki saavutada. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks juba põhjusel, et halduskohus võttis kaebuse menetlusse ega tagastanud seda. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi kolmandatele isikutele, ei suurenda vastustaja halduskoormust ega kahjusta avalikke huve. Avalik huvi selle vastu, et eksamineeritava õigusteoreetilised teadmised vastaksid vandeadvokaadi abile esitatavatele tavapärastele nõuetele, on tagatud, kuna kaebaja tõendas oma õigusteoreetiliste teadmiste vastavust nõuetele 2023 II poolaastal toimunud eksami kirjalikus osas, sooritades teooriatesti positiivsele hindele. Avalikuks huviks ei saa lugeda seda, et teooriatesti sooritamine peab ilmtingimata leidma aset igal järgmisel korduseksamil arvestades muuhulgas, et advokaadibüroo töötajast kaebajal on võimalik sooritada tulevikus vandeadvokaadieksam tervikuna positiivselt 5 aasta jooksul vandeadvokaadi abi eksami kirjaliku osa õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava testi positiivsest sooritamisest arvates.
5.Vastustaja palus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta, leides esiteks, et teooriatest sooritamine ei ole käsitatav kaebaja jaoks pöördumatu koormava tagajärjena ning teiseks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks sisuliselt põhivaidluse ette ära otsustamist, mis ei ole põhjendatud.
6.Tallinna Halduskohus jättis 15.08.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole kaebajal võimalik saavutada seda eesmärki, milleks on ta kaebuses esitanud advokatuuri kodukorra § 68 lg 4 teise lause tühistamise nõude. Asjaolu, et kaebust ei ole põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks, ei ole piisav esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks sisuliselt põhivaidluse ette ära otsustamist, mis saab toimuda vaid erandlikel juhtudel, millega siinsel juhul tegemist ei ole. Korduseksami ettenägemine olukorras, kus isiku teadmised ei ole olnud piisavad, et eksam eelnevatel kordadel sooritatuks lugeda, ei riiva isiku subjektiivseid 2(5)
3-24-1403 õigusi. Eksamitingimuste kehtestamisel on vastustajal avar kaalutlusruum. Advokatuuri liikmelisus toob endaga kaasa kõrgendatud ootused isikute õigusalastele teadmistele ja seeläbi õigusabi kvaliteedile. Eksam kui õigusalaste teadmiste kontroll ei saa isiku subjektiivseid õigusi rikkuda, sest need teadmised peavad advokaadiks pürgijal olemas olema sõltumata teadmiste kontrolli viisist. Õigusteadmiste standardi saab määrata vastustaja ise. Esmasel hinnangul ei saa kodukorra § 68 lõiget 4 pidada ebaproportsionaalseks. Olukorras, kus isik korduvalt eksamit ei soorita, tulebki rohkem pingutada veenmaks vastustajat, et isik suudab vastata advokaadile esitatavatele kõrgetele nõudmistele.
7.Kaebaja esitas 15.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes halduskohtu 15.08.2024 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada või teise võimalusena, kui ringkonnakohus ei lahenda määruskaebust enne 19.08.2024, siis tühistada halduskohtu 15.08.2024 määrus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata ning tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Halduskohus on kaebusega vaidlustatud kodukorra § 68 lg 4 kohtumenetluse ajal kehtima jäämisest tuleneva riski ebaõiglaselt pannud kaebaja poolele. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on kaebaja jaoks negatiivsed tagajärjed, mida kaebuse rahuldamise korral enam kõrvaldada ei saa. Halduskohus on jaatanud esialgse õiguskaitse vajadust ning pidanud kaebust perspektiivikaks, ent ei ole osutanud sellistele ettenähtavatele tagajärgedele, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Märkides vaidlustatud määruses, et „kohtu arvates pole põhjust eeldada, et korduva suulise osa sooritamata jätmisel jääks kirjaliku osa tulemused tingimata kehtima“, on halduskohus lubamatult võtnud seisukoha põhivaidluse kohta, mida aga esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb vältida. Kohtupraktikast ei tulene, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tulemusena peaks sisuliselt eelotsusega võrreldava lahendi saavutama vastustaja. Vastustaja otsustus kaebaja vandeadvokaadi abi eksami sooritamise kohta 2024 II poolaastal võib kaebaja poolt positiivse lõpptulemuse saavutamise korral olla ka tingimuslik ning sisaldada kaebaja kohustust sooritada õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava test juhul kui käesolevas kohtuasjas peaks kodukorra § 68 lg 4 osas jõustuma kaebaja jaoks negatiivne otsus. Kaebaja kaebuse peamiseks nõudeks oleva 12.02.2024 eksamitulemuse tühistamise nõude rahuldamise tagajärjel võib järgmise korduseksami sooritamise vajadus sootuks ära langeda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab vajalikul määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendamiseks ei ole vajalik seisukoha küsimine vastustajalt, võttes arvesse, et vastustaja on esialgse õiguskaitse küsimuses saanud halduskohtule oma seisukoha esitada.
9.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti leidnud, et taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa põhivaidluse ette ära otsustamise, mis pole siinsel juhul põhjendatud.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikest 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse kaebuse eesmärk saavutada. Osundatud sättest koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse 3(5)
3-24-1403 kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb vältida põhivaidluse ette ära lahendamist. Esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Üldjuhul saab esialgne õiguskaitse piirduda seega kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega. Sellisel juhul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisest keelduda, kui selle vastu räägib selgelt ülekaalukas avalik huvi või kolmanda isiku õigused või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Seevastu olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine ei piirduks kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega, vaid seisneks kaebaja asetamises paremasse olukorda, peab esialgse õiguskaitse vajadus olema kaalukam ja kaebuse eduväljavaated vähemalt head.
11.Olgugi, et korduseksamil teooriatesti sooritamise kohustuse vältimine on halduskohtule esitatud kaebuse eesmärk, ei ole 19.08.2024 toimuval eksamil kõnealuse teooriatesti sooritamine kaebaja jaoks sel määral koormav ega põhjusta talle selliseid kahjulikke tagajärgi, mille vältimiseks oleks vaja panna vastustajale kohustus jätta kaebaja poolt vaidlustatud kodukorra säte tema suhtes kohaldamata. Halduskohus on õigesti viidanud sellele, et teooriatesti eesmärk on kontrollida, kas isiku õigusteadmised on advokaaditööks piisavad. Selliste teadmiste olemasolu on advokaadina tegutsemise vältimatu eeldus ehk tegemist ei ole millegagi, mille omandamiseks peab kaebaja eraldi asuma vaeva nägema konkreetse eksami tarbeks. Teooriatesti sooritamisega ei kaasne ka sellist aja- või muud kulu, mida saaks käsitada kaebaja seisukohast pöördumatu või raskesti kõrvaldatava negatiivse tagajärjena. Avalikes huvides on aga tagada, et advokaadina tegutseva isiku kõrgetasemelised õigusteadmised. Juhul kui kaebajal on advokaadina tegutsemiseks vajalikud õigusteadmised, sooritab ta 19.08.2024 eksamil teooriatesti positiivsele. Tema eelmise testi head tulemust arvesse võttes on see pigem tõenäoline. Kui tal aga piisavaid teadmisi pole ja ta teooriatesti positiivsele tulemusele sooritada ei suuda, siis oleks töötaks esialgse õiguskaitse kohaldamine vastu eelnimetatud avalikule huvile. Niisiis ei saa nõustuda kaebaja argumendiga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu rääkivat avalikku huvi ei esine.
12.Kuigi halduskohus leidis, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, ei saa selle eduväljavaateid siiski pidada ka headeks. Halduskohus on õigesti osutanud sellele, et advokaadieksami korralduslikes küsimustes on advokatuuril väga avar kaalutlusruum. See hõlmab ka küsimust, kas üldse või kui pika aja jooksul lugeda kehtivaks tervikuna mittesooritatuks loetud eksami osasoorituste positiivsed tulemused. Advokatuuri kodukorra § 68 lõikes 4 sätestatu, mille kohaselt peab vandeadvokaadi abi korduseksami suulist osa positiivselt mitte sooritanud eksamineeritav järgmisel korduseksamil sooritama uuesti ka kirjaliku osa, sealhulgas teooriatesti, ei näi olevat meelevaldne. See, et korduseksamil teooriatesti sooritamise kohustus on vandeadvokaadi eksami ja vandeadvokaadi abi eksami puhul reguleeritud erinevalt, on põhjendatav sellega, et vandeadvokaadi eksami sooritajaks on juba advokatuuri liikmetest isikud (või teatud juhtudel isikud, kes varasema töökogemuse tõttu võidakse vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta), vandeadvokaadi abi eksami sooritajaks on aga isik, kes ei ole advokatuuri liige ning keda ei ole tema teadmiste ja oskuste tõttu alust samastada ei varem advokaadieksami sooritanud isikutega ega ka isikutega, kes võetakse advokatuuri liikmeks ilma eksamita. Sisuliselt on advokatuuri kodukorra § 68 lg 4 viimases lauses sätestatud vandeadvokaadi korduseksami sooritaja jaoks teatav sooduskord, mis on põhjendatav sellega, et eelneva 5 aasta jooksul on selline isik täiel määral näidanud oma vastavust advokaadile esitatavatele nõuetele. Sarnase sooduskohtlemise mittevõimaldamine isikule, kes on eelnevalt positiivse tulemusega läbinud üksnes vandeadvokaadi abi eksami testiosa (või üksnes kogu kirjaliku osa), ent mitte sooritanud kogu eksamit, ei näi vähemalt esmapilgul, sh kaebaja kaebuses esitatud argumentide valguses, meelevaldne ega diskrimineeriv.
4(5)
3-24-1403
13.Eeltoodut arvesse võttes on halduskohtule esitatud kaebuses kodukorra § 68 lg 4 osalise tühistamise nõude eduväljavaated vähemalt kaheldavad ning kuivõrd teooriatesti sooritamisega ei kaasne mingisuguseid raskeid koormavaid tagajärgi kaebajale ning avalikes huvides on veenduda, et kaebajal oleksid advokaadina tegutsema asumisel selleks piisavad õigusteadmised, siis ei ole põhjendatud enne vaidluse sisulist lahendamist kaebaja suhtes kehtiva kodukorra sätte kohaldamata jätmine esialgse õiguskaitse korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.