Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/317 kohaldati X. X.i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja alusel paigutati X. X. eraldatud lukustatud kambrisse, keelati kehakultuuriga tegelemine ja piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirjas märgitakse, et 20.07.2024 koostatud ettekande nr 1-24-7307 kohaselt toimus kinnipeetavate Y. Y. ja X. X. vahel füüsiline konflikt. Käskkirjas leitakse, et kinnipeetava poolne käitumine, kus kinnipeetavate vahel toimub füüsiline konflikt, näitab ilmselgelt kinnipeetava ettearvamatut, ohtlikku ja konfliktialdist käitumist ning on halvaks
eeskujuks teistele kinnipeetavatele ja võib julgustada teisi kinnipeetavaid samuti vanglas kehtestatud korra mitte järgimisele, mis on seeläbi ohuks vangla üldisele julgeolekule. Käskkirja põhjenduste kohaselt tuleb X. X.i järelevalve korraldada viisil, mis tagab, et kinnipeetava käitumine ei võimaldaks toime panna võimalikku uut õigusrikkumist ja vähendab ohtu vangla üldisele julgeolekule. Julgeolekuabinõude rakendamisel on kinnipeetava kokkupuude teiste kinnipeetavatega minimaliseeritud.
2.X. X. (edaspidi ka taotleja) esitas 13.08.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 nimetatud julgeolekuabinõude kohaldamine. Taotluse kohaselt kohaldatakse nimetatud julgeolekuabinõusid taotleja suhtes alates 20.07.2024. Taotleja sõnul esitas ta Tallinna Vanglale 27.07.2024 ja 04.08.2024 nõuded nimetatud julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks ning 13.08.2024 vaide. Taotleja märgib, et kinnipeetavad, kelle vahel esinevat oht, on eraldi paigutatud. Taotleja hinnangul teistele ohtusid ei ole. Taotluse kohaselt viibib taotleja absoluutses isolatsioonis, mis on põhjustanud taotlejal depressiooni.
3.Kohus esitas 14.08.2024 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus edastada kohtule taotluses nimetatud pöördumised, samuti võimalikud muud asjakohased dokumendid ning lisaks seisukoht taotleja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse ja esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgede osas.
4.Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuli kohaldada julgeolekukaalutlustel, sest X. X. kakles kaaskinnipeetavaga. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust on tõdenud ka Tallinna Halduskohus 27.07.2024 määruses nr 3-24-2174. Käesolevaks ajaks ei ole täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamise asjaolud ära langenud. Vanglal puudub veendumus, et X. X. endast enam teistele isikutele mingisugust ohtu ei kujuta ja teda võib avatud eluosakonda paigutada. Suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul on toimunud veel intsident, mille käigus X. X. kaaskinnipeetavat ründab. See näitab, et ta on agressiivne ja lahendab probleeme vägivallaga. X. X. püüab oma pöördumistes näidata, kuidas tema on alati olnud ohver, kellele liiga tehakse ja ta on olnud sunnitud ennast kaitsma, kuid kogutud tõendid näitavad, et X. X. on kaaskinnipeetavaid ise esimesena füüsiliselt rünnanud. Käesoleval juhul kaalub vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut üles X. X.i vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. X. X. ei ole lukustatud kambris täielikus isolatsioonis. Ta saab käia jalutuskäigul, lähedastele helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga, kui selleks soovi avaldab. Tervisest tulenevaid asjaolusid X. X.i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks vanglale teadaolevalt ei ole, sest meedikud mingisuguseid suuniseid tema lukustatud kambris hoidmisega seonduvalt üksusele andnud ei ole. Vaimse tervise toetamine X. X.ile on vangla poolt tagatud ja vajadusel saab ta ka asjakohast arstiabi.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohtuasi nr 3-24-2319 on määratud lahendamiseks kohtunik Ruth Prigodale, kuid kohtuniku äraoleku tõttu lahendab X. X.i esialgse õiguskaitse taotluse selle registreerimise ajal valves olnud valvekohtunik Enno Loonurm.
6.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg-st 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lgst 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X. X. ei ole esialgse õiguskaitse taotluses viidanud sellele, et ta oleks taotluse esitamise eest riigilõivu tasunud
ning riigilõivu tasumist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Taotleja ei ole kohtule esitanud ka menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Siiski ei pea kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades vajalikuks taotlust konkreetsel juhul käiguta jätta. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost perioodi 13.04.2024– 12.08.2024 kohta. Arvestades konto vastava perioodi andmeid, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
8.Praeguses asjas on esialgse õiguskaitse taotlus seotud Tallinna Vanglale 27.07.2024 ja 04.08.2024 esitatud kohustamisnõuetega julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on X. X. esitanud 13.08.2024 Tallinna Vanglale ka vaide julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Nimetatud pöördumised on vanglas menetlemisel. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
9.Kuna kohtule arusaadavalt kohaldatakse taotleja suhtes jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, on tal esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude võimalikke tagajärgi ei ole võimalik vaide või hilisema kaebuse rahuldamisega täielikult kõrvaldada ning esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista ka kahju hüvitamise võimalikkus.
10.X. X. esitas taotluse peatada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja nr 1‐24/1‐2/317 alusel ka haldusasjas nr 3-24-2174. Selles asjas hindas Tallinna Halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust 27.07.2024 määruses. Kohus leidis, et isegi kui eeldada taotleja väite õigsust, et konflikti algatas teine kinnipeetav solvangu ja ähvardusega ning taotlejalt teleripuldi äravõtmisega, ei ole eriti vangla tingimustes (erinevalt igapäevaelust, kus kõrvalabi ründe tõrjumiseks ei pruugi olla kiirelt saadaval) õige kasutada sellises olukorras füüsilist vägivalda, vaid leida tuleb muud lahendused (näiteks eemalduda situatsioonist ja/või kutsuda appi valvur). Eraldades teistest kinnipeetavatest isiku, kes kasutab seni verbaalse konflikti lahendamiseks füüsilist jõudu, kaitseb vangla kaalukaid õigushüvesid. Käskkirjas nimetatud vangla üldise julgeoleku kaitse eesmärk tähendab sisuliselt ka teiste kinnipeetavate tervise kaitset potentsiaalse füüsilise vägivalla eest. Lisaks märkis kohus, et süü küsimus on oluline potentsiaalse distsiplinaar- või süüteokaristuse määramisel, mitte korrakaitseliste julgeolekuabinõude kohaldamisel. Käesoleval juhul jääb kohus nendele seisukohtadele ka praegu.
11.Siinses asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kohtu 27.07.2024 määruses võetud seisukohti ümber hinnata. Kuigi taotleja suhtes kohaldatakse jätkuvalt julgeolekumeetmeid, on see kohtu hinnangul vangla vastusele lisatud tõendite, mh Tallinna Vangla valvuri 28.05.2024 ettekande nr 1-24-5514, valguses siiski põhjendatud. Kohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et nimetatud 28.05.2024 ettekandes fikseeritud sündmusega (füüsiline rünne kaaskinnipeetava vastu) seoses kohaldati taotleja suhtes Tallinna Vangla 28.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/226 samuti VangS § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 nimetatud julgeolekuabinõusid ning X. X. esitas Tallinna Halduskohtule 28.05.2024 ja 04.06.2024 esialgse õiguskaitse taotluse (vastavalt
kohtuasi nr 3-24-1603 ja 3-24-1693) tema suhtes rakendatud julgeolekuabinõude kohaldamise peatamiseks. Taotlus jäeti Tallinna Halduskohtu 01.06.2024 määrusega rahuldamata, mis jõustus vastavasisulise Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2024 määrusega. Haldusasjas 3-24-1693 jäeti 04.06.2024 taotlus 07.06.2024 määrusega samuti rahuldamata. Seega on suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul aset leidnud kaks taotlejale etteheidetavat juhtumit. Vangla seisukohaga selles, et solvang ja/või ähvardus ei või (eriti vangla tingimustes) olla füüsilist vastust õigustavaks asjaoluks, ei ole põhjust mitte nõustuda. Kohtu hinnangul on vangla julgeoleku ja teiste isikute ohutuse tagamise vajadus endiselt kaalukam kui taotleja kohustus taluda ajutiselt seatud piiranguid. Täiendavate julgeolekumeetmete rakendamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks, arvestades muu hulgas, et vangla kinnitusel ei hoita taotlejat täielikus isolatsioonis ning tema terviseseisundit jälgitakse.
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks põhjendatud. Kohus jätab X. X.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.