Xi kaebus Eesti Töötukassa 29.12.2023 otsuse nr TVH/23/049765, 12.02.2024 vaideotsuse nr VO/24/27 ja 14.02.2024 otsuse nr TVT/008679 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 1(11)
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 14.12.2023 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused.
2.ETK tuvastas 29.12.2023 otsusega nr TVH/23/049765 kaebajal osalise töövõime kestusega üks aasta.
3.ETK jättis 12.02.2024 vaideotsusega nr VO/24/27 kaebaja 03.01.2024 vaide rahuldamata.
4.ETK määras 14.02.2024 otsusega nr TVT/24/008679 kaebajale perioodiks 13.02.2024 – 24.01.2025 töövõimetoetuse.
5.Kaebaja vaidlustas ETK otsused halduskohtus.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja nõuab ETK 29.12.2023 otsuse nr TVH/23/049765, 12.02.2024 vaideotsuse nr VO/24/27 ja 14.02.2024 otsuse nr TVT/008679 tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi.
7.Vastustaja on kaebaja esitatud dokumentidele lähenenud üksnes formaalselt ning teinud seetõttu ebaõige otsuse. ETK 29.12.2023 otsuse tegemisel on rikutud tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) ning haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. Vastustaja võttis aluseks üksnes ühe eksperdiarvamuse ega ole üritanud kaebaja tegelikku terviseseisundit välja selgitada ega eksperdihinnangu usaldusväärsust kontrollida.
8.ETK on rikkunud selgitamiskohustust, kuna ei ole kaebajale selgitanud vajadust esitada täiendavaid tõendeid ja dokumente. Samuti on kaebaja jäetud ära kuulamata. Ekspertarst on väsimustunde kui töövõimet oluliselt vähendava faktori jätnud tähelepanuta. Samuti ei ole ekspertarst võtnud seisukohta, kas ja kuidas mõjutavad korduvekspertiisitaotluses kirjeldatud tööülesannete täitmisega seotud probleemid kaebaja töövõimet. Ekspertiis on tehtud ülimalt pealiskaudselt, rikutud on uurimispõhimõtet (HMS § 6).
9.Varasemalt tuvastati kaebajal puuduv töövõime. Kuna kaebaja terviseseisund ei ole võrreldes varasemaga muutunud, siis oleks pidanud eksperdihinnangus põhjendama, miks on korduvhindamise käigus leitud, et kaebaja töövõime on paranenud ja milles seisneb kaebaja terviseseisundi paranemine võrreldes varasema hindamise ajaga.
10.ETK jättis tähelepanuta kaebaja hinnangu oma seisundile ja võimele tööd teha. Kaebaja liikumine on raskendatud ja ta liigub ainult abivahendi (tugikargu/kepi) toel. Lihtne kaupluse või arsti külastamine võtab tal mitu korda rohkem aega kui täiesti tervel inimesel. Liikumiseks trepil ühe trepivahe võrra kulub kaebajal kuni kaks minutit, samas kui terve inimene teostab selle toimingu mõnekümne sekundi jooksul. Sealjuures tunneb kaebuse esitaja liikudes või koormuse korral luu- ja lihaskonna süsteemile (isegi istuvas asendis) küllalt tugevat valu.
11.Töövõime hindamisel tuleb lähtuda eeldusest, et iga inimene on unikaalne ning üks ja sama haigus võib ilmneda erinevatel inimestel individuaalselt. Kaebaja ei saa teha ühtegi tööd ilma 2(11)
valuta, kuna igasuguse töö tegemine on seotud luu- ja lihaskonna süsteemi kasutamisega. Kaebaja enesetunde halvenemine mõjutab negatiivselt tema soovi teha mistahes toiminguid. Samuti tuleb arvesse võtta, et haigus hakkas progresseeruma luumurru tagajärjel kujunenud väheliikuva eluviisi tulemusel.
12.ETK-l ei olnud võimalik saada täielikku pilti kaebaja võimest tööd teha ainult tervise infosüsteemi (TIS) kantud kirjete alusel. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hindab ekspertarst töövõimet dokumentide põhjal või dokumentide ja taotlejaga isikliku kohtumise käigus saadud informatsiooni põhjal, kaasates vajaduse korral ekspertkomisjoni. Kaebajal esinevate vigastuste ja haiguste korral peab ekspert ekspertiisi läbi viimisel kaebuse esitajaga isiklikult kohtuma ja hindama visuaalselt, millisel määral suudab kaebaja mistahes tööd teha.
13.ETK on jätnud tähelepanuta olukorra tööturul, kus isegi töövõimeline inimene ei leia majanduslanguse ja massiliste koondamiste tõttu tööd. Arvestades kaebaja liikumispiiranguid, ei ole võimalik eeldada, et mõni tööandja looks töökoha, kus kaebaja saaks tööd teha.
14.Ekslik on vaideotsuses märgitu, et kaebaja ostis ravimeid viimast korda 25.07.2023. Kaebaja ostis ravimeid veel ka 23.12.2023 ning seda tõendavad ostutšekid.
15.Kui võrrelda ekspertarsti 28.07.2023 arvamust, kui kaebuse esitajale määrati täielik töövõimetus ja ekspertarsti 23.12.2023 arvamust, siis jääb arusaamatuks, miks esimesel juhul ekspertarst tuli järeldusele, et kaebuse esitaja ei ole töövõimeline, aga teisel juhul otsustas, et ta on osaliselt töövõimeline. Erinevad arstid on jõudnud samasuguste andmete alusel erinevatele järeldustele.
16.Enne 21.01.2023 traumat ja kahekordset luumurdu ei seganud diabeet kaebajal tööd teha. Trauma tagajärjel vähenes oluliselt kaebaja aktiivsus ning see mõjutas diabeedi progresseerumist. Lisaks mõjutas neuroloogi poolt kaebajale rehabilitatsiooniks määratud seanssidel käiku 2023. a teises pooles ilmastikuolude halvenemine, kuna väljas liikumise ohtlikkuse tõttu vähenes kaebaja aktiivsus.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.Kaebus tuleb jätta rahuldamata
18.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 14.12.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS andmed.
19.Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst dr Niina Neglason koostas 23.12.2023 eksperdiarvamuse, mille alusel tegi ETK otsuse.
20.Vaidemenetluse raames analüüsis TTO ekspertarst taaskord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime on osaline (vastustaja vastuse lisa 3, vaide raames antud seisukoht kajastub hinnatud valdkondade lahtrites „Märkused valdkonna hinnangute kohta“).
21.TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ETK töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk, kes nõustus eksperdiarvamuses toodud põhjendustega. Dr Kukk on vaatas kohtuasja raames üle TIS andmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud (vt vastustaja vastuse lisa 5).
22.TTO ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 3, ohutu ringiliikumine –
3(11)
arvväärtusega 2, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
23.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.1 Liikumine eri tasapindadel“ raskeks (arvväärtus 3). Kaebaja hindas tegutsemispiirangu täielikuks (arvväärtus 4). TTO ekspertarst selgitas, et kaebajal on valud jalgades, 05.12.2023 ENMG-uuringu alusel on tegemist polüneuropaatilise kahjustusega. Anamneesis diabeet, endokrinoloogil oli 12.11.2021. Seljavalud, KT uuring tehtud 15.11.2021, arenguliselt kitsam lülisamba kanal, võimalik ühe närvijuure surve. Anamneesis operatiivravi vajanud vasema jala sääreluumurd, RÖ-uuringu alusel 16.11.2023 murd paranenud. Ortopeedi poolt konsulteeritud 22.11.2023, hüppeliigese turse ja liikumispiiratus, väidetavalt liigub abivahendiga, soovitatud taastusravi. Taastusravil viimati 09.06.2023, on positiivse dünaamikaga. 2021. aastal teostatud RÖ-uuringu alusel oli tegemist vasema põlveliigese I staadiumi artroosiga. Valuravi vajab tõhustamist. Puusaliigeste uuringud puuduvad.
24.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.2. Ohutu ringiliikumine“ mõõdukaks (arvväärtus 2). Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu raskeks (arvväärtus 3). TTO ekspertarst selgitas [lisaks eelmises punktis esitatud selgitusele], et kaebaja kõnnitempo on aeglasem, piirangud ohutul ringiliikumisel. Tasakaaluhäireid terviseandmed ei kinnita, pearinglus on subjektiivne tunne, põhjus teadmata.
25.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.3. Seismine ja istumine“ mõõdukaks (arvväärtus 2). Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu täielikuks (arvväärtus 4). TTO ekspertarst selgitas [lisaks üle-eelmises punktis esitatud selgitusele], et istuva asendi piiranguid ei esine, piirangud on seismisel ja kehaasendi muutmisel. Kehaasendi muutmisest tingitud pearingluse kohta andmed puuduvad.
26.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiirangut liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“, hinnates selle arvväärtusega 0. Kaebaja ise on hinnanud piirangud arvväärtusega 9 (muutlik piirang). TTO ekspertarsti hinnangul ei leidnud kaebaja kirjeldatud piirangud TIS andmetel kinnitust.
27.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiirangut käelise tegevuse valdkonnas, võtmetegevuses „2.1 Käte sirutamine“, hinnates selle arvväärtusega 0. Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu mõõdukaks (arvväärtus 2). TTO ekspertarst selgitas, et kaebaja poolt kirjeldatud piirangud on hinnatud liikumise valdkonnas. Nimmevalud on hinnatud liikumise valdkonnas.
28.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiirangut teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, võtmetegevuses „4.4 Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“, hinnates selle arvväärtusega 0. Kaebaja ise on hinnanud piirangud arvväärtusega 9 (muutlik piirang). TTO ekspertarst selgitas, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Piiranguid ei hinnata ägenemise ajal.
29.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiirangut muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, võtmetegevuses „6.1 Väljaskäimine“, hinnates selle arvväärtusega 0. Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu mõõdukaks (arvväärtus 2). TTO ekspertarst selgitas, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Psühhiaatri vastuvõtul 12.05.2022, ravimeid ei tarvita.
30.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiirangut muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, võtmetegevuses „6.3 Toimetulek muutustega“, hinnates selle arvväärtusega
0.Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu täielikuks (arvväärtus 4). TTO ekspertarst selgitas, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Psühhiaatri vastuvõtul 12.05.2022, ravimeid ei tarvita. 4(11)
31.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiirangut suhtlemise valdkonnas, võtmetegevuses „7.2 Kohane käitumine“, hinnates selle arvväärtusega 0. Kaebaja ise on hinnanud tegutsemispiirangu mõõdukaks (arvväärtus 2). TTO ekspertarst selgitas, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Psühhiaatri vastuvõtul 12.05.2022, ravimeid ei tarvita.
32.TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid „9. Muud tervisehäired“, kuna kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.
33.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 4 või suurem. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades (vrd määruse nr 39 § 8 lg 1) kaebaja töövõime osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
34.ETK töövõime hindamise ekspertarst nõustus vaidemenetluses eeltoodud hinnangutega. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis põhjustaks töövõime täieliku puudumise.
35.Vaidemenetluse käigus vaatas TTO ekspertarst üle vaides toodud argumendid ja TIS-is olevad raviandmed. Ta arvestas lisandunud kardiovaskulaarkirurgi dr Andrus Metsa 05.02.2024 sissekannet, neuroloogi dr Jelena Makarikova 18.01.2024 sissekannet ning neuroloogi poolt kaebajale diagnoositud polüneuropaatia ulatuse täpsustamiseks 05.12.2023 teostatud (ENMG) elektroneuromüograafia ehk närvikahjustuse ulatuse hindamiseks teostatud uuringu tulemust. Samuti vaatas ta üle kõik muud TIS-is olevad dokumendid viimase viie aasta jooksul.
36.Vastustaja ei viivitanud vaide lahendamisega. Kaebajale saadeti 12.01.2024 menetlustähtaja pikendamise teade, kus vastutaja selgitas, et kaebaja 03.01.2024 esitatud vaide läbivaatamise tähtaega on pikendatud HMS § 84 lg 2 alusel 30 päeva võrra kuni 12.02.2024 seoses vaides esitatud asjaolude täiendava selgitamise vajadusega. ETK sai tervishoiuteenuse osutajalt täiendatud eksperdiarvamuse 06.02.2024. Vaideotsus tehti 12.02.2024.
37.Kaebaja väitel on ekspertarst väsimustunde kui töövõimet oluliselt vähendava faktori jätnud tähelepanuta. Vastutaja selgitab, et väsimust on põhjalikumalt analüüsitud ekspertarsti seisukohas kohtule, liikumise valdkonna „1.1 Liikumise eri tasapindadel“ võtmetegevuses.
38.Arvestades, et kaebajal ei ole käelisi piiranguid ning ta liigub siseruumides ilma abivahendita ja välisruumides abivahendiga, siis on tema töövõime osaliselt säilinud. Liikumine ja töine tegevus ning kaasatus tuleb kasuks ka tema kaasnevate haiguste (II tüübi diabeedist, kilpnäärme haigusest, podagra artriidist) tulenevate tüsistuste vältimiseks. Kõik nimetatud haigused on ravimitega kontrolli all hoitavad.
39.Vastutaja selgitab, et eelnevalt (25.07.2023 – 24.01.2024) oli hinnatud kaebaja töövõime puuduvaks, kestusega 6 kuud. Kaebajal oli hinnatud raske piirang liikumise valdkonnas liikumisel eri tasapindadel ning seismise ja istumise võtmetegevustes, mille põhjuseks olid artroosid ja jalavigastus ning kerge töövõimet mitte mõjutav piirang suhtlemise valdkonnas kohase käitumise võtmetegevusel. Puuduva töövõime kestvus oli määratud lühiajaline (6 kuud) ning tõenäolise prognoosiga paranemisele.
40.Ekspertarst peab iga võtmetegevuse puhul piirangu raskusastme määramisel arvesse võtma abivahendite kasutamist ning taotleja kirjeldatud tahet ja jõudlust tegevusi sooritada ning väljendama seda tegevuspiirangu põhjendamisel. Taotleja enesehinnangulisi ütlusi peavad kinnitama ka objektiivsed raviandmed. Näiteks on kaebaja hinnanud oma piirangu liikumise valdkonnas, 1.1 Liikumise eri tasapindadel täielikuks piiranguks (arvväärtus 4), kuid see ei ole nii, sest täieliku piirangu korral oleks isik voodihaige ja kõrvalabist sõltuv isik, kes ei ole võimeline ka ratastooli kõrvalise abita siirduma. Vaide esitamise ajal oli kaebaja võimeline 5(11)
siseruumides liikuma ilma abivahendita ja kõrvalabita. Liikumisel väljas vajab tugikeppi ja tema liikumine on aeglane.
41.Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Taotluse lahendamine
42.HKMS § 162 lõike 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
43.Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse korduvekspertiisi tegemiseks. Esitatud taotlusega on kaebaja sisuliselt soovinud, et kohtumenetluse käigus tehtaks täiendav ekspertiis ning hinnataks uuesti tema töövõimet. Taotlus jääb rahuldamata.
44.Halduskohtumenetluses võivad tõendiks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse TsMS §-des 236-243 sätestatut, kui HKMS-st ei tulene teisiti (HKMS § 56 lg 2). TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on eksperdi arvamuse küsimine kohtu õigus, mitte kohustus ning ekspertiisi määramise eeldus on, et selgitamist vajavad asjas tähtsad ja eriteadmisi nõudvad asjaolud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-2-1-15-15, p 16; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.07.2009 otsus nr 3-2-1-72-09, p 16). Riigikohus on selgitanud, et haldusakti kontrollimisel on halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) ning kohtul tuleb nõuda vastustajalt nt teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut vaidlusaluse eksperdiarvamuse kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 24 ja 26).
45.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja terviseseisundit on hinnanud nii TTO ekspertarst kui ka töötukassa ekspertarst (vt põhjalikumalt allpool). Seega on kohtumenetluses esitatud piisavalt tõendeid ning täiendava ekspertiisi korraldamine ning samade asjaolude kohta kolmanda eriteadmistega isiku arvamuse küsimine vajalik ei ole. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Kohus selgitab, et kui tõendite hindamise tulemusel selguks, et ETK otsuste aluseks olnud väited ei ole tõendatud või olulised asjaolud on jäänud tähelepanuta ning nende puuduste kõrvaldamine tähendaks töövõime hindamise otsuse põhjendamise kandumist ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse, tuleks vaidlustatud haldusakt tühistada ja ETK peaks kaebaja töövõimet uuesti hindama (vrd Riigikohtu 20.02.2022 otsus nr 3-20-2474, p 32). Kaebuse lahendamine
46.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
47.TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama 6(11)
paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.
48.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid arvestada tuleb ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
49.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab isik olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi.
50.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on isiku haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta
51.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 7(11)
5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud.
52.Määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: 0 (piirangut ei tuvastatud); 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–49% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub). Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperdihinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
53.Kohus selgitab, et töövõime tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 20).
54.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kontrollida, kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Kohus kontrollib seejuures, kas kaebaja taotluses toodud andmete ning TIS-is kajastatud andmete pinnalt pidi vastustaja ära tundma vajaduse kaebaja terviseandmete täpsustamiseks või täiendavate andmete kogumiseks (sh korraldama ekspertarsti vastuvõtu või suunama kaebaja täiendavatele uuringutele).
55.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid muude tervisehäirete osas. Konkreetsed kaebaja poolt välja toodud piirangud nähtuvad eespool (vt vastustaja seisukohta), mistõttu kohus nende kordamist vajalikuks ei pea.
8(11)
56.Käesoleval juhul on vastustaja 29.12.2023 otsuse tegemisel lähtunud kaebaja 14.12.2023 esitatud taotlusest ning tuginenud dr N. Neglasoni 23.12.2023 eksperdihinnangule. Lisaks on dr N. Neglason vaidemenetluse käigus koostanud 06.02.2024 täiendava eksperdihinnangu (vt vastustaja vastuse lisa 3). Täiendavalt on asjas esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti dr Ita Kuke 10.05.2024 arvamus kaebaja töövõime kohta.
57.Järjepidevas kohtupraktikas on selgitatud, et eksperdiarvamus on vaid üks tõend haldusmenetluses. Tegemist on juriidilises tähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukohta kujundada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110, p 22). Viidatud otsuse punktis 23 on halduskolleegium selgitanud, et haldusorgani uurimiskohustus ei eelda eksperdiarvamuse tervikuna kontrollimist. Haldusorgan peab kontrollima vaid neid hinnanguid, mille kohta taotleja esitab vastuväited, mille puhul eksperdiarvamuse andja on meditsiiniliste andmete alusel hinnanud taotleja piirangu raskusastmed väiksemaks kui taotleja või mille puhul haldusorgan näeb või peab ilmselgelt nägema täiendava uurimise vajadust. Riigikohus on rõhutanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsuse nr 3-20-2474, p 19 ja seal viidatud lahendid), et ETK peab vaidluse korral kontrollima, kas eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata samal ajal arsti ekspertteadmisesse ning vajadusel koguma täiendavat teavet.
58.Nii TTO ekspertarst kui ka töötukassa ekspertarst on jõudnud lõppkokkuvõttes seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime. Arvestades dr N. Neglasoni eksperdihinnangutes märgitut ning pidades silmas ka vastustaja ekspertarsti selgitusi, leiab kohus, et eksperdihinnangutes on arvestatud kõikide oluliste ja asjas tähtsust omada võivate asjaoludega.
59.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kaebajal esineb valu ja turse vasakus hüppeliigeses ning valu jalgades ja nimmes. Selle tõttu on takistatud lühikeste vahemaade kõndimine, treppidel liikumine, pikemat aega seismine ning keha põhiasendi muutmine. Aeglase kõnnitempo tõttu on piiratud ohutu ringiliikumine, isik liigub tugikepi abil. Ekspertarst järeldas, et kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas raske tegutsemispiirang, mille põhjuseks on närvisüsteemi ja liigeste haigusseisundid ning dorsopaatia.
60.Vastustaja on põhjendatult selgitanud, miks liikumise valdkonna võtmetegevustes ei ole kaebajal esinenud piiranguid põhjendatud hinnata arvväärtusega 4 (s.o täielik piirang). Olukorras, kus kaebaja on võimeline liikuma siseruumides ilma abivahendita ja kõrvalabita ning vajab väljas liikumiseks tugikeppi, ei ole tema tervislik seisund võrreldav isikutega, kellel esineb täielik liikumispiirang (nt voodihaiged, täielikult kõrvalabist sõltuvad isikud).
61.Kohtu hinnangul ei pidanud ETK-l tekkima kahtlust, et selline hinnang võiks olla ebaõige, kuna ka kaebaja enda taotlusest nähtub, et ta on teatud piirangutega võimeline liikuma (vrd kaebaja 14.12.2023 taotlus, vastustaja vastuse lisa 1). Seda järeldust ei väära asjaolu, et ETK on varasemalt tuvastanud kaebajal puuduva töövõime ning kaebaja hinnangul ei ole tema terviseseisund vahepealsel ajal paranenud. Varasema otsuse aluseks oli SA Jõhvi Taastusravi Keskuse ekspertarsti Inna Laanjärve 28.07.2023 eksperdihinnang (vastustaja 20.06.2024 vastuse lisa). ETK ei ole seotud oma varasemate töövõime hindamise otsustega ning sellest ei saa kaebajale tekkida õiguspärast ootust. Siiski peab kaebajale olema arusaadav, miks asuti olukorras, kus kaebaja hinnangul tema terviseseisund paranenud ei ole, varasemast erinevale seisukohale. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul, et varasemast otsusest erineva otsuse tegemisel peab ETK olema veendunud, et asjaolud on vastavas ulatuses muutunud.
9(11)
62.Nii dr I. Laanjärv kui dr N. Neglason on kaebaja liikumise valdkonna piiranguid hinnanud arvväärtusega 3 ning peamine erinevus seisneb lõppjärelduses. Kohus selgitab, et võimalikud erinevused eksperdihinnangute üksikutes punktides ei tähenda, et mõne arsti hinnang oleks vale. Erinevused võivad tuleneda nii sellest, et lähtuti erinevatest taotlustest (ja seega erinesid ka kaebaja enda kirjeldused esinevate piirangute kohta) kui ka sellest, et konkreetse arsti professionaalne hinnang võib olla kolleegi arvamusest mõnevõrra erinev.
63.Ekspertarst dr I. Laanjärv on 28.07.2023 eksperdihinnangus märkinud, et kaebaja töövõime on puuduv, kuid tal on „tõenäoliselt paranev seisund kehtivusega 6 kuud, kuna vajalikud on taastusravi ja füsioteraapia protseduurid, mille abil võib tegutsemisvõime paraneda“. Sellest järeldub, et kuigi ekspertarst on hinnangu andmise ajal pidanud töövõimet puuduvaks, pidas ta tõenäoliseks, et vajaliku toetava raviga võib tegutsemisvõime paraneda. Oluline on arvestada, et 28.07.2023 eksperdihinnangust nähtuv järeldus kaebaja puuduva töövõime kohta tehti ajal, mil kaebaja jalgade traumast ning sellele järgnenud operatsioonist oli möödunud alles veidi üle 6 kuu. Sel ajal oli kaebaja sunnitud kasutama karke (vt ortopeedi 24.05.2023 sissekannet), seevastu hilisemate eksperdihinnangute aluseks olnud taotlusest (vt kaebaja 14.12.2023 taotlust) nähtub, et kaebaja kasutab liikumisel käimiskeppi, kuna see aitab tal vähendada vasakule jalale langevat koormust. Lisaks on dr N. Neglason TIS-i andmete alusel järeldanud, et 16.11.2023 tehtud röntgenuuringu kohaselt on vasaku jala sääreluumurd paranenud. Ka ETK ekspertarst on TIS-i andmetele tuginedes seisukohal (vt vastustaja vastuse lisa 5), et kaebaja terviseseisund on paranenud, ta on kohanenud ning on lootust, et valuravi foonil ning taastusravis õpitud harjutustega ja aktiivse liikumisega seisund taastub. Eeltoodut arvestades ei saa ETK järeldust, et uue (s.o vaidlusalusel otsuse) otsuse tegemise ajaks oli kaebajal osaline töövõime, pidada alusetuks või ilmselgelt põhjendamatuks. Kohtu hinnangul oli ETK-l alust veendumuseks, et kaebaja tervislik seisund vastab osalisele töövõimele.
64.Arvestades haldusasja materjali (sh kaebaja kohta käivaid TIS-i andmeid), ei nähtu kohtule asjaolusid, mis annaksid aluse pidada dr N. Neglasoni eksperdihinnangute lõppjäreldust põhjendamatuks. Hinnates kõiki asjaolusid kogumis (sh vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitusi), on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole uurimiskohustust rikkunud ning on kaebaja töövõime hindamisel oluliste asjaoludega arvestanud.
65.Muude valdkondade ning nende võtmetegevustega seotud piirangute osas nõustub kohus ETK vaideotsuses toodud järeldustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2).
66.Kaebuses on kaebaja väitnud, et ekspertarst on väsimustunde kui töövõimet oluliselt vähendava teguri tähelepanuta jätnud. Olukorras, kus kaebaja ei ole ETK-le esitatud taotluses väsimusega seotud probleeme välja toonud ning seetõttu hinnatakse seda liikumise valdkonnas võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ ning võtmetegevuse „Seismine ja istumine“ raames (vrd töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse küsimusi „Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta?“ ning „Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust?“), ei pidanud vastustajal tekkima kahtlust, et selles osas oleks täiendavate andmete uurimine vajalik. Vastustaja ekspertarst selgitas kohtule esitatud seisukohas (vastustaja vastuse lisa 5), et „[k]aebuses esitatud väsimus ei ole TIS-is kirjeldatud objektiivsete andmetega põhjendatud, isikul on üldhaigusena diagnoositud II tüübi diabeet, mis on tableti raviga, viimati konsulteeritud endokrinoloogi dr Jelena Makarikova, epikriis on lisandunud vaide käigus 18.01.202418.01.2024 viimane kolme kuu veresuhkru keskmise mõõtmise analüüs oli teostatud 31.01.2023, 10(11)
kus HbA1c väärtus oli 7,0% (norm 4,8-3,9%). Raviskeemi muudetud, kuid on lisatud, et vajadusel saab tulevikus kaaluda insuliini ravi. Endokrinoloog soovitab statiini ehk kolesterooli langetavat ravi. Väsimust ei ole epikriisis kirjeldatud. Kolme kuu veresuhkur on tõusnud veidi, kuid ei tohiks põhjustada väsimust. Diabeedi puhul on liikumine ja võimlemine tervise hoidmiseks vajalik, ei ole liikumist takistav seisund. Kaebajal on ka hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus, kuid ka see seisund on tänapäevase raviga ja täiendava kilpnäärme hormooni tabletiga kompenseeritav. Kaebajale on ravim välja kirjutatud ja see on välja ostetud.“
67.Töövõime hindamisel ei võeta arvesse tööturu olukorda ega seda, milline on konkreetsel ajahetkel majanduslik olukord.
68.Kaebaja on väitnud, et vaideotsuses on esitatud ebaõige väide justkui oleks ta viimast korda ostnud ravimeid 25.07.2023. Kaebaja kinnitusel ostis ta ravimeid veel ka 23.12.2023 ning seda tõendavad ostutšekid. Kaebaja etteheide on põhjendamatu, kuna vaideotsuses on viidatud sellele, millise kuupäeva retseptide alusel ravimeid ostetud on, mitte sellele, mis kuupäeval ravimid välja osteti („Kilpnäärme haigus ei põhjusta püsivaid töövõime piiranguid, ravimid viimati välja ostetud 25.07.2023 retseptide alusel, ostetud välja osaliselt. Podagra ravimid viimati välja ostetud 25.07.2023 retseptide alusel [...]“, vt vaide lk 10).
69.Kokkuvõtvalt nähtub ekspertarstide põhjendustest, et kaebajal esineb terviseprobleeme, kuid TIS-i märgitud andmetest ei saa teha järeldust, et nendega kaasnevad piirangud oleksid sellised, mis vastaksid puuduvale töövõimele. Vastustaja ekspertarst on põhjendatult selgitanud, et töövõime hindamisel tuleb arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal diagnoositud haigusseisundid tema tegutsemisvõimet. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või et hindamine oleks sooritatud pealiskaudselt. Seega on vaidlustatud otsused õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel tuleb jätta rahuldamata sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue.
70.Kui kaebaja tervislik seisund peaks tulevikus muutuma ja see leiab meditsiiniliselt kinnitust, on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus.
71.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
72.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.