Viimsi Vallavolikogu (edaspidi Viimsi vald või vald) kehtestas 21.05.2019 otsusega nr 37 valla üldplaneeringut ja teemaplaneeringuid muutva Pärtlepõllu detailplaneeringu (DP). DP on küll kehtiv, kuid selle uuendamise üle käib vaidlus halduskohtus (haldusasi nr 3-23-2877). DP kehtestati rohevõrgustiku puhveralasse ja osaliselt tugialasse. DP piirneb Mäealuse maastikukaitsealaga, kuhu DP-ga planeeriti samuti inimtegevus (kelgumägi, terviserada). DP menetluses loobus vald keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisest ja piirdus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnanguga.
2.Viimsi vald andis 06.06.2024 tehnovõrkude ehitusloa nr 2412271/03725.
3.Viimsi vald andis 10.06.2024 teede ehitusload nr TEL-238; TEL-239; TEL240; TEL-241 ja
TEL-242.
4.Mittetulundusühing Roheline Viimsi (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 30.06.2024 kaebuse Viimsi valla 06.06.2024 ehitusloa nr 2412271/03725 (tehnovõrgud), 10.06.2024 ehitusloa nr TEL-238 (tee), 10.06.2024 ehitusloa nr TEL-239 (tee), 10.06.2024 ehitusloa nr TEL-
3-24-1933 240 (tee), 10.06.2024 ehitusloa nr TEL-241 (tee) ja 10.06.2024 ehitusloa nr TEL-242 (tee) tühistamiseks.
5.Kaebaja esitas 12.07.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada eelnimetatud ehituslubade kehtivus või täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas. Kaebajale sai 12.07.2024 teatavaks, et ehituslubasid asutakse realiseerima. Selleks on 12.07.2024 alustatud planeeringuala niitmist, et ette valmistada tehnika saatmist ehitustööde teostamiseks alates 15.07.2024. Niitmist ja ehitustööde teostamist alustati juuli keskel hoolimata sellest, et Keskkonnaamet juhtis 24.11.2023 kirjas tähelepanu, et projektalal asub kaitsealuse liigi (rukkirääk) leiukoht. Rukkiräägud asuvad alal ka praegu, kuna sügisränne pole veel alanud. Ehitustegevuse alustamine keset suve rikub otseselt looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 1 nõudeid, kuna kaitsealuse isendi tahtlik surmamine on keelatud. LKS § 55 lg 61 p 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Samuti on LKS § 55 lg 61 p 2 kohaselt keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine. See, milliseid rohumaaliike (linnuliike) veel planeeringualal esineb, ei ole tänaseni isegi kindlaks tehtud. Niitmise alustamisega Pärtlepõllu DP alal on rukkiräägu elupaik hetkeseisuga vähemalt osaliselt juba hävitatud. Niitmine ja ehitustegevusega alustamine toob vältimatult kaasa isendite hukkumise. Kuna vallale ja ehitusloa saajale oli kaitsealuse liigi leiukoht teada, on tegemist LKSi tahtliku rikkumisega, mille eest järgneb seaduses ette nähtud vastutus. Vähemalt vallale oli väga hästi teada ka see, et DP omab väga negatiivset mõju merikotka elupaigale, mis on I kaitsekategooria kaitsealune liik. Ehitusseadustiku (EhS) § 44 p-d 4 ja 10 annavad aluse ehitusloa andmisest keeldumiseks nii püsiva olulise keskkonnamõju tõttu kaitsealustele liikidele kui ka põhjaveele. Nende sätete kohaldamist pole kaalutud. On ilmselge, et eelhinnang oli keskkonnale avalduva mõju osas puudulik. DP menetluses on loomastikule, linnustikule ja põhjaveele avalduvaid mõjusid hinnatud valesti. On tõendatud, et Viimsi vallas on jõutud järkjärgult olukorda, mis ei vasta enam hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 3 nõuetele, kuna vald ei suuda tagada veega varustamise toimepidevust. Samuti on tõendatud, et AS Viimsi Vesi ei suuda juba ammu teenindada isegi olemasolevaid tarbijaid, rääkimata uutest liitujatest. Esialgne õiguskaitse on vajalik ka seetõttu, et vältida olukorda, mis toimus Tammelaane planeeringualal. Ka see detailplaneering oli koostatud üldplaneeringut ja rohevõrgustiku teemaplaneeringut muutvana. Kuigi kohus lõpuks planeeringu tühistas, jõuti valla rohevõrgustikule tekitada ehitamisega suur keskkonnakahju.
6.Viimsi vald palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja kaebus tagastada. Kaebajal puudub kaebeõigus ehituslubade vaidlustamisel. Kaebaja tähelepanekud Pärtlepõllu detailplaneeringuga või kaebaja arvates selle käigus toimunud minetustega tuleb jätta tähelepanuta, kuna DP on kehtiv dokument. Kolmandal isikul on õigus alustada DP realiseerimist lubatud mahus vastavalt väljastatud ehituslubadele. Vastustajal ei ole võimalik keelduda ehituslubade väljastamisest. Avaliku võimu tegevust võib isik vaidlustada üksnes iseenda ehk subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebeõiguse tekkimiseks ja kohtusse pöördumiseks ei piisa üksnes väitest, et haldusakt või toiming on seadusega vastuolus, vaid tuleb tõendada, et halduse õigusvastane tegevus rikub just kaebaja õigusi. Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 sätestab, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Säte seab keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele piirangud. Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või 2(8)
3-24-1933 tegevusvaldkonnaga (mis antud juhul ei ole täidetud), tuleneb sellest, et keskkonnaorganisatsiooni kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) peab eelnimetatutega seonduma. Keskkonnaorganisatsioonile ei ole piiramatut populaarkaebuse esitamise õigust. Keskkonnaorganisatsiooni kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud keskkonna kaitse eesmärkidega ja need ei tohi omada prioriteeti kolmandate isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse või omandiõiguse ees. KeÜS-i kohaselt tuleb kaaluda ka teiste isikute ja avalikke huve ning piirkonna eripära. Nii keskkonnaorganisatsiooni reaalset võimet oma keskkonnakaitselisi eesmärke ellu viia kui ka olulist puutumust keskkonnaga tuleb kaebajal tõendada. Keskkonnakaitseline eesmärk ei saa olla valimatu ja ebaõige kaebuste genereerimine. Keskkonnakaitse eeldab laialdasemat tegevust näiteks uuringute tellimisel või koostamisel, piirkondade kaardistamisel ja eelnevat koostööd ning arutelusid kogukonnas ning vallavalitsuses või asjakohases riigiasutuses. DP raames koostati KSH eelhinnang. Seal toodud selgitustest tulenevalt ning kohtumenetluses kohtute poolt kirjapandust, kaalus vald ehituslubade andmise menetluses ainult seni kaalumata ja praktikas rakendatavate meetmete tarvitusele võtmist keskkonna osas. Ehituslubade andmisel on arvestatud kogukonna soovi säästa võimalikult suures mahus haljastust kraavi ümbruses. KSH eesmärk on selgitada ja arvestada keskkonnamõju otsustusprotsessi varajases staadiumis. Mõju tuleb arvestada juba planeerimisraamistiku loomisel, kui tehakse strateegilisi valikuid. KSH eelhinnangust ja kehtivast DP-st tulenevalt on vaidlustatud ehitusload antud välja õiguspäraselt ja kaalutlusvigadeta. Kaebaja poolt esitatud tõenditelt ei nähtu nende loomise asukoht ja nendega ei ole tõendatud LKS-i rikkumine. Isegi, kui see nii oleks, on LKS rikkumise puhul asjakohane menetlus (järelevalve-, väärteomenetlus) Keskkonnaameti pädevuses. Võib möönda, et praegu ei ole arendajal niitmiseks kõige parem aeg, ohutuim aeg selleks on alles peale 16. augustit. Sellisel juhul on tagatud kõige kõrgem linnupoegade ellujäävus. Juhul, kui on vajadus niita varem, oleks tulnud kasutada räägusõbralikke niitmisviise. Niitmine ei ole kaebuse esemega ja vastustajaga seotud asjaolu. See, millal ehitaja otsustab töödeks ettevalmistusi tegema hakata, on tema otsus. Ehitaja/arendaja peab olema kursis võimalike looduskaitseliste piirangutega. Mitte ükski kaebaja esitatud tõend ei näita, et tegelikult oleks rääke surma saanud. Esitatud video peal ei ole näha ühtegi surnud rukkirääku, taustal on rukkiräägu laulmist kuulda, aga see ei tähenda, et rääk asub konkreetsel planeeringualal. Planeeringuala ei jää merikotka elupaika ja seda ei ole ka vald DPs ise käsitlenud. Liigikaitsega tegeleb Keskkonnaamet, kes oskab öelda, kas DP-l on või ei ole mõju kotka pesitsusalale ja kui suur see mõju on. See, et alal ja lähiümbruses ka teisi linnuliike elab, on loogiline, kuid Siuts kuvatõmmis ei ole selle väite esitamiseks sobiv tõend. Äpi mõte on leida olemasolevale linnulaulule võimalikult sarnane heli. See, et ta mingi nimekirja liike välja pakub, ei tähenda veel, et kõik pakutud liigid seal olemas oleks. Äpp võib olla vahel ka väga rumal, ei tunne kõrval valjusti laulvat lindu ära ning pakub kõike muud, kui õiget liiki. Sookured on filmitud kevadel, kui veel lumi maas. Kured lendavad ja liiguvad erinevatel aladel. Rändelt tulijad võivad jalgu puhata ka planeeringu alal. Kaebaja pole selliseid tõendeid esitanud, et seal ka pesitsetakse.
7.Develora OÜ palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, Kaebaja pole järginud haldusaktide (ehituslubade) kohtueelse vaidlustamise korda. Kaebaja oleks pidanud esmalt esitama enda vaidlustuse ehituslubade väljastajale, s.o vastustajale läbi vaatamiseks. Kolmandale isikule teadaolevalt kaebaja seda teinud ei ole ning sellega seoses on kaebaja minetanud enda õiguse kaebuse kohtus läbivaatamiseks. Ehitusload on väljastatud seaduslikult, võttes arvesse Keskkonnaameti seisukohta. Lisaks 21.05.2019 otsuse „Lubja küla, kinnistu Pärtelpõllu detailplaneeringu kehtestamine“ käigus käsitletud keskkonnaalastele küsimustele, on ka ehituslubade väljastamise peale täiendavat 3(8)
3-24-1933 kontrolli kooskõlastanud Keskkonnaamet. EhS annab imperatiivse loetelu asjaoludest, mille puhul saab kohalik omavalitsus keelduda ehitusloa väljastamisest. Antud juhul puudusid asjaolud, mis oleksid lubanud ehituslubade väljastamisest keelduda. Kuna ehitusega pole veel alustatud, ei saa olla tekkinud ka ehitusloa tühistamise aluseks võida olevad asjaolud. Kaebajal puudub oluline ja reaalne puutumus vaidlustatavate haldusaktidega (ehituslubadega). Ainuüksi asjaolu, et kaebaja juriidiline aadress on registreeritud tema juhatuse liikme elukohaga samale aadressile (Külavainu tee 7, Lubja küla, Viimsi vald, 74010) ei tähenda, et kaebajal oleks automaatselt oluline ja reaalne puutumus läheduses paiknevatele kinnistutele ehituslubade väljastamisega. Kaebaja pole puudutatud isikule teadaolevalt antud asukohas ühegi kinnisasja omanik. Puudutatud isikul on tekkinud õiguspärane ootus ehitustegevuse osas. Ta on kehtivat detailplaneeringut ning väljastatud ehituslubasid arvestades asunud tegema investeeringuid tee ehituseks ja muude kommunikatsioonide (nt vee äravoolu kraav, vesi ja kanalisatsioon, kinnistute elektriühendus) rajamiseks. Kinnistute elektriühenduse rajamiseks vajaliku alajaamaga liitumiseks sõlminud lepingu Imatra Elekter AS-iga, kokku on lepitud kulud ja nende tasumise kord. Ehituslubade realiseerimisega on tekkinud reaalsed rahalised kohustused, mis ehitustegevuse keelustamise korral esialgse õiguskaitse raames võivad päädida olulise rahalise kahju ja/või täiendava vaidlusega Imatra Elekter AS-iga.
8.Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), võttis kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2), tunnistas vastustajaks Viimsi valla (resolutsiooni p 4), kaasas kolmanda isikuna menetlusse Develora OÜ (resolutsiooni p 7). Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel asub projektalal III kaitsekategooria kaitsealuse liigi Crex crex (rukkirääk) leiukoht. Leiukoht on registreeritud 21.03.2023. Kehtestatud detailplaneeringu ajal nimetatud liiki leitud ei oldud, kuid kõnealuste ehituslubade väljastamise ajal oli rukkiräägu leiukoht teada. Rukkirääk kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. LKS § 43 lg 3 p 1 kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. Kaitsealuse loomaliigi tahtlik surmamine, pesade ja munade tahtlik hävitamine või kahjustamine ja lindude tahtlik häirimine on üldjuhul keelatud LKS § 55 järgi. LKS § 55 sätestab juhud, millal on loomade tahtlik surmamine, kahjustamine ja häirimine lubatud. Kohtule arusaadavalt käesolevas asjas ühtegi erandit ei esine, mis lubaks kaitsealuse liigi või looduslikul esinevate lindude tahtliku tapmise, hävitamise või häirimise. Internetis vabalt kättesaadava Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetest lähtuvalt rukkiräägu arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks on intensiivne põllumajandus (pesapoegade hukkumine kultuurmaadel). EELISe infole tuginedes peetakse kogu levila ulatuses peamisteks ohtudeks põllumajanduse intensiivistamist, millega kaasneb rohumaade varasest niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ning sulgivate vanalindude hukkumine niitmisel. Väetamisest ja rohumaade uuendamisest tulenev rohustu tihenemine kahandab elupaikade kvaliteeti ning koos kuivendusega vähendab sobilike elupaikade pindala. Rukkirääku ohustab sagedane ja varane niitmine, kuid ka niitude mittemajandamine. Kaebaja on vaidlustanud ehitusload ja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist. Antud juhul on kohus seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Olenemata sellest, kas peatada ehituslubade kehtivus või täitmine või seda mitte teha, on kolmandal isikul siiski õigus oma maid niita, vähemasti ei kuulu kinnistu niitmine selliselt ehituslubade reguleerimisalasse, et niitmist saaks esialgse õiguskaitse korras keelata ja seeläbi rukkiräägule tekkivat võimalikku ohtu tõrjuda. 4(8)
3-24-1933 Kaebaja pole välja toonud, kuidas ehituslubade alusel tehtavad tegevused merikotkast häirivad. Detailplaneeringu alal ei ole kohtule arusaadavalt merikotka elupaika. Isegi, kui hinnata, et rukkirääku ohustab ka ehitustegevus, ei anna see alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ehituslubade alusel tehtavad tegevused puudutavad detailplaneeringualal rajatavaid tehnovõrke ja teid, tervet planeeringut ehitustegevus ei puuduta. Kolmandal isikul tuleb ka esialgset õiguskaitset kohaldamata järgida isendikaitse nõudeid ja keelatud on isendite tahtlik hävitamine ja häirimine. Arvestades, et aktiivsem pesitsusperiood on läbi ja vähema kui kuu aja pärast alustab näiteks rukkirääk oma sügisrännet, ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine ja ehituslubade kehtivuse või täitmise peatamine kuni kohtumenetluse lõpuni. Suurem osa rukkiräägu leiukohast jääb ehitustegevusest enne sügisrännet puutumata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Mittetulundusühing Roheline Viimsi esitas Tallinna Ringkonnakohtule 25.07.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kui ringkonnakohus ei pea ehituslubade kehtivuse peatamist võimalikuks, peatada HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel ehituslubade täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-1933. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutub kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks. Ehituslubade realiseerimisel jääks kaebajale faktilise olukorra muutumise tõttu ainult lubade õigusvastasuse tuvastamise nõue, mis ei anna subjektiivsete õiguste efektiivse kaitse ja kaebuse eesmärgi (ehituslubade tühistamine) saavutamise kontekstis midagi. Samuti pole mõistlikult võimalik ette näha, et kaebuse rahuldamisel toimuks ehituslubade tagasitäitmine ja nende alusel rajatud ehitiste eemaldamine. Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud ainult kahe kaitsealuse isendi (merikotkas, rukkirääk) kaitse eesmärgist. EhS § 44 p 4 kohaselt ehitusloa andmisest keeldutakse, kui ehitise või ehitamisega kaasneb selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Selliseks püsivaks negatiivseks mõjuks on põhjavee puudus. Kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda, jääb kaebaja ilma ühest oma põhilisest menetlusõigusest tõendada oma väiteid ja vaielda vastu vastaspoole seisukohtadele. Kaebaja on sõlminud eelkokkuleppe Keskkonnaagentuuriga Viridis OÜ, et tellida asjatundja arvamus. Ehituslubade realiseerimisel muutub kaebaja õiguste kaitse ja tühistamiskaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks. Asjakohatu on halduskohtu põhjendus, et kolmandal isikul on õigus oma maid niita. Kaebaja ei ole taotlenud niitmise keelamist, vaid ehituslubade tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras samade lubade kehtivuse või täitmise peatamist. Niitmise tõttu sai kaebaja teada, et ehituslube hakatakse realiseerima. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et detailplaneeringu alal on merikotka elupaik, vaid esitanud tõendi, et planeeringuala piirneb merikotka elupaigaga. Ebaõige on kohtu järeldus, et ehituslubade alusel tehtavad tegevused puudutavad ainult tehnovõrke ja teid. Tegemist on kogu planeeringuala katvate tehnovõrkude ja teede väljaehitamisega, mille käigus kasutatakse ja hoiustatakse alal rasketehnikat, muudetakse planeeringualal olevate kuivenduskraavide asukohta ja asutakse teisaldama pinnast. Ehitamisele avatakse kogu planeeringuala. Ehituslubade realiseerimise vastu puudub avalik huvi. Tegemist on puudutatud isiku erahuviga. Kuna kaebaja esitas kohtule ehituslubade tühistamiskaebuse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, ei ole kolmandal isikul tekkinud õigustatud ootust ega muud seadusega kaitstavat õigust, sest ehitusõiguse annab EhS § 38 lg 1 kohaselt ehitusluba mitte muu haldusakt (nt detailplaneering). Õigustatud ootust ei annaks jõus olev detailplaneering ka seetõttu, et selle planeeringu uuendamise taotlus esitati vallalel enam kui aasta tagasi (03.05.2023) ning uuendamise üle toimub vaidlus haldusasjas nr 3-23-2877, kuhu kolmas isik kaasati juba 24.01.24. Üldised ja 5(8)
3-24-1933 paljasõnalised on ka puudutatud isiku väited kulude kohta. Küüniline on kulude kontekstis välja tuua niitmise kulud, millega rikuti räigelt LKS § 55 nõudeid, hävitades tahtlikult seal pesitsevaid rukkirääke ja nende pesasid. Kaebus on perspektiivne, kuna selles on välja toodud selged vallapoolsed rikkumised, mis võisid kaasa tuua õigusvastaste ehituslubade andmise. Esialgse õiguskaitse abinõu tagajärg on ehitustegevuse faktilise alustamise edasilükkumine planeeringualal, mis on kaebaja subjektiivsete õiguste kaitset ja kaebuse eesmärke arvestades vajalik. Arvestada tuleb ka seda, et vaidlustatud ehituslubade alusel ei ole ehitustöid faktiliselt alustatud (niitmine oli ehitamise alustamist ettevalmistav tegevus). Seega puuduvad ehitustegevuse seiskamisega seotud kulud ja põhivaidluse ajaks säilib praegune olukord.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
11.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse loodus- ja keskkonnakaitse eesmärgil. Esialgse õiguskaitse vajaduse üle otsustamisel tuleb teha kindlaks, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 teine lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 2 esimene lause; Riigikohtu 25.08.2022 määrus nr 3-20-771, p 16).
12.Määruskaebuses selgitatakse, et kaebaja taotleb ehituslubade tühistamist põhjusel, et vald ei ole vald lähtunud EhS § 44 p-dest 4 ja 10, mis annavad aluse keelduda ehituslubade andmisest. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk ei ole ainult kahe kaitsealuse isendi (merikotkas ja rukkirääk) kaitse, vaid ka ehitisega isikutele kaasneva püsiva negatiivse mõju tõrjumine, milleks on põhjavee puudus vallas.
13.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu selgitustega esialgse õiguskaitse vajadust puudutavas osas. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui kolmandal isikul on võimalik kohtumenetluse ajal alustada ehitustöödega, oleks sellega kaasnevate tagajärgede hilisem kõrvaldamine keeruline ja ilmselt ka ebamõistlik ning seejuures pole välistatud ka keskkonna pöördumatu kahjustamine. Seetõttu võib kaebaja jaoks soodsa kohtulahendi korral osutuda selle täitmine ja kaebuse eesmärgi reaalne saavutamine võimatuks. Oluline on tuvastada, kas selle õiguse, mille riive vastu on isik kohtusse pöördunud, kaitsmine on kohtuotsusega oluliselt raskem või võimatu. Üldiselt võib eeldada, et kui ehitis on valmis ehitatud, on selle hilisem kõrvaldamine ka kaebajale soodsa kohtuotsusega oluliselt raskendatud. Ehitusluba ammendub pärast kasutusloa andmist ning selle tühistamine pärast kasutusloa andmist ei ole enam võimalik (Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 19). Kasutusloa võib anda põhimõtteliselt ka ehitisele, mille ehitusluba on õigusvastane, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet (Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p-d 15– 17). Kui aga kasutusluba pole veel antud ja kohus ehitusloa tühistab, tuleks kohalikul omavalitsusel ehitise valmisehitamise korral kaaluda kolmandale isikule lammutamisettekirjutuse tegemist või kui see pole arvestatavaid õigusi ja huve arvestades proportsionaalne, siis ehitis seadustada. Täiendav kohtuvaidlus võib kaasneda nii lammutamisettekirjutuse tegemise kui selle tegemata jätmisega. Selliselt raskendab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset.
6(8)
3-24-1933
14.Puudutatud isik on 16.07.2024 vastuses kohtunõudele märkinud, et ehituslubade väljastamise on kooskõlastanud Keskkonnaamet (dtl 854). See väide ehitusloa osas ei vasta tõele. Nagu puudutatud isik ka ise eelviidatud vastuses märkinud, on Viimsi vald kõnealuste ehituslubade andmisel lisatingimusena märkinud, et ehitamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti 24.11.2023 arvamusega. Eelviidatud arvamusega ei andnud Keskkonnaamet kooskõlastust ehituslubade väljastamisele, vaid loobus ehitusloa eelnõu kooskõlastamisest ning juhtis tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel asub projektalal III kaitsekategooria kaitsealuse liigi Crex crex (rukkirääk) leiukoht (EELIS kood KLO9131939). Samuti tõi Keskkonnaamet kõnealuses arvamuses välja, et LKS § 55 lg-st 1 tulenevalt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine keelatud ning sama § lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine.
15.Eeltoodud asjaolusid arvestades ei saa kohtu hinnangul vald ehitusloa andjana ega ka Keskkonnaamet jääda tegevusetult pealtvaatajaks, kui neile on teada kaebaja poolt esitatud kontrollitav informatsioon rukkiräägu kui kaitsealuse liigi võimaliku hävitamise või nende pesade hävitamise kohta. Asjaolu, kas kõnelusel projektialal ehitamine on ilma kaitsealustest liiki kahjustamata võimalik, tuleb ehitusloa andjal selgeks teha isegi siis, kui sellele varasemas loamenetluses tähelepanu ei pööratud.
16.Hoolimata eelnevast ei ole ringkonnakohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel ajal siiski põhjendatud. Nõustuda tuleb halduskohtu seisukohaga, et kuivõrd aktiivne pesitsusperiood on läbi ja rukkirääk on alustamas oma sügisrännet, ei ole põhjendatud sel põhjusel esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ja ehituslubade kehtivuse või täitmise peatamine kuni kohtumenetluse lõpuni. Kuigi puudutatud isik ei ole välja toonud, milliseid tegevusi on ta ette võtnud või mida kavatseb ette võtta selleks, et vältida nt rukkiräägu tahtlikku surmamist või nende pesade või munade hävitamist või kahjustamist, ei tähenda see, et ta LKS §-s 55 sätestatud nõudeid järgima ja täitma ei peaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga ka selles, et kaebaja pole selgelt välja toonud, kuidas ehituslubade alusel tehtavad tegevused merikotkast häirivad.
17.Määruskaebuse kohaselt on halduskohus arusaamisel, justkui lähtub esialgse õiguskaitse abinõu pelgalt kahe kaitsealuse liigi kaitse eesmärgist ja jätnud tähelepanuta, et isikutele kaasneb ehitamisega püsiv negatiivne mõju ka põhjavee puuduse näol. Halduskohus on õigesti selgitanud, et ehituslubade alusel tehtavad tegevused detailplaneeringualal puudututavad rajatavaid tehnovõrke ja teid, mitte tervet planeeringut. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et ehitusloa nr 2412271/03725 andmisel on esitatud muu hulgas ka Viimsi valla selgitused veega varustamise osas. Selgituste kohaselt on veevajaduse osas arvestatud kõikide juba varasemalt kehtestatud planeeringutega. Veega varustamise küsimused on ehitusloa menetluses esitatud projektdokumentatsioonis üle vaadanud vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi. Vee-ettevõtja on andnud 03.06.2024 tingimusliku kooskõlastuse, kinnitades seeläbi, et kasutatud lahendused vastavad planeeringule, tehnilistele nõuetele ja on piisavad piirkonna teenindamiseks (dtl 219). Pole põhjust kahelda nende selgituste paikapidavuses. Kaebaja väited põhjavee kasutuse osas on paraku sedavõrd üldised, et ei anna alust arvata, et pelgalt teede ja tehnovõrkude rajamine vaidlusalusel planeeringualal põhjustaks põhjavee puuduse Viimsi vallas.
18.Kokkuvõtvalt ei nähtu, et kõnealuste ehituslubade alusel tehnovõrkude ja teede rajamisega kaasneks selliseid kahjulikke tagajärgi, mis õigustaks käesoleva määruskaebuse lahendamise ajal esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei tähenda, et tühistamiskaebuse edasine menetlemine muutuks perspektiivituks. Ei ole välistatud, et asja sisulise lahendamise käigus jõuab kohus järeldusele, et kaebus tuleb rahuldada. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja praeguses menetlusfaasis põhjust pidada kaebust ilmselgelt
7(8)
3-24-1933 perspektiivituks, ei anna üksnes kaebuse eduväljavaadete omamine alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks (HKMS § 249 lg 1).
19.Kaebaja hinnangul puudub ehituslubade realiseerimise vastu avalik huvi. Vastustaja ega puudutatud isik ei ole oma vastustes väitnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks avalikke huve. Seega võib järeldada, et vaidlustatud ehitusload teenivad puudutatud isiku erahuve. Samas on puudutatud isik väitnud, et kehtivat detailplaneeringut ning väljastatud ehituslube arvestades on ta teinud investeeringuid tee ehituseks ja muude kommunikatsioonide rajamiseks, sõlminud lepingu sõlminud Imatra Elekter AS-iga, tal on tekkinud reaalsed rahalised kohustused, mis ehitustegevuse keelustamise korral esialgse õiguskaitse raames võivad päädida olulise rahalise kahju ja/või täiendava vaidlusega Imatra Elekter AS-iga. Kuigi kaebaja leiab, et kolmas isik on esitanud vaid üldisi paljasõnalisi väiteid väidetavate kulude tekkimise kohta, on ringkonnakohtu hinnangul siiski usutav, et ka ehitustegevuse ettevalmistuse faasis on teatud kulutusi puudutatud isiku poolt juba tehtud. Lisaks toob puudutatud isik välja, et esialgse õiguskaitse rakendamine soovitud viisil oleks ebaproportsionaalne tema kui kinnistute omaniku õigusega enda vara vabalt käsutada ja kasutada ning sellelt tulu teenida.
20.Samas peab kohus vajalikuks selgitada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on ehitusõiguse realiseerimine kolmanda isiku äririsk ega saa tekitada ootust, et ehitusluba jääb kehtima. Asjaolude olulise muutumise korral võib kaebaja esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 253 lg 1).
21.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.