XX taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses erakorralise lühiajalise väljasõidu võimaldamata jätmisega
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas määruses taotleja ja tema isa nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
RESOLUTSIOON
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 5. augustil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Viru Vangla 2. augusti 2024. a otsuse nr 6-10/24/12626-2 kehtivus ning keelata Viru Vanglal talle väljasõiduloa andmise piiramine/mittelubamine. Alternatiivselt taotles XX kohustada Viru Vanglat korraldama tema väljasõit kasvõi ühe ametniku saatel koju isaga hüvastijätmiseks või kohustada Viru Vanglat viivituseta asja uuesti otsustama või kohaldada kohtu poolt muud abinõu, mis tagaks tema õiguste tõhusa kaitse. Taotleja põhjendas, et esitas Viru Vanglale 30. juulil 2024 taotluse erakorralise lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks seoses tema isa tervisliku seisundi halvenemisega ja haiglasse paigutamisega. Viru Vangla jättis 2. augusti 2024. a otsusega nr 6-10/24/12626-2 taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on taotleja isa tervislik seisund väga halb, raviarstide kinnitusel ei ole võimalik isa ravida ning tal ei ole jäänud palju elupäevi. Taotleja soovib jätta isaga hüvasti.
2.Tartu Halduskohus jättis 5. augusti 2024. a määrusega taotleja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Taotlejal tuli esitada tõendeid kinnitamaks oma väiteid, et tema isa tervislik seisund on halvenenud ning raviarstide kinnitusel ei ole võimalik teda ravida, mistõttu ei ole tal jäänud palju elupäevi.
3.Vastuseks halduskohtu 5. augusti 2024. a määrusele teatas taotleja samal kuupäeval, et temal ega tema pereliikmetel ei ole ligipääsu isa digiloole ning arstid keeldusid emale isa raviloo väljastamisest.
3-24-2256
4.Viru Vangla esitas 7. augustil 2024 vastusena kohtunõudele seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele ning asjaga seonduvad dokumendid. Viru Vangla on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna taotlejal ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Lisaks, esialgse õiguskaitse kohaldamisel otsustaks kohus asja põhisisu üle. Vangla selgitas, et vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 32 lõikele 4 tuleb ka erakorralise perekondliku sündmuse puhul lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestada muu hulgas toime pandud kuriteo asjaolusid ja vangistuse täideviimise eesmärke. Seda on märkinud ka Riigikohus oma 30. jaanuari 2012. a otsuse nr 3-3-1-78-11 punktis 11. Vangla põhjendas, et jättis taotleja taotluse lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks rahuldamata, kuna taotleja kannab vangistust kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja liikmete värbamise eest ning suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil grupis teiste süüdistatavatega. Lühiajalise väljasõidu üle otsustamisel ei saa lähtuda ainult kinnipeetava soovist külastada haiget vanemat, vaid vanglal peab olema veendumus, et kinnipeetav ei kujuta endast ohtu avalikkusele ega pane toime uut kuritegu vangla pideva järelevalve alt vabanemisel. Vanglal sellist veendumust ei ole arvestades taotleja toimepandud kuritegusid ja asjaolu, et taotleja vajab riskihindamise tulemusel tugevdatud järelevalvet kinnises vanglas. Vanglal on kohustus tagada taotleja maksimaalne järelevalve, aga ka kinnipeetava enda, ümbritsevate isikute ning vanglaametnike maksimaalne turvalisus. Vangla märkis, et selgitas taotlejale lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemise käigus võimalust taotleda enda lühiajalist väljaviimist VangS § 33 alusel ja seda, et positiivse otsuse korral korraldab vangla kinnipeetava järelevalve all saatmise haige vanema juurde ja pärast kohtumist vanglasse tagasi. Taotleja sellega ei nõustunud, väites, et vanemaid võib häirida kinnipeetava riietus ja käeraudade kandmine. Taotleja paigutati Viru Vanglasse 19. detsembril 2023 ja tema vanemad on teda korduvalt vanglas külastanud, seejuures isa VV on külastanud taotlejat kolmel korral, s.o 12. jaanuaril 2024, 2. märtsil 2024 ja 11. mail 2024.
5.Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla esitas 9. augustil 2024 vastuse kohtunõudele ühes taotleja isa digiloo haigusjuhtumi nr S13930 2024 statsionaarse epikriisiga nr 84059592.
KOHTU SEISUKOHT
6.Taotleja on taotlenud esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 2. augusti 2024. a otsuse nr 6-10/24/12626-2 kehtivuse peatamist ning Viru Vangla keelamist mitte piirata ta lühiajalisele väljasõidule lubamist. Alternatiivselt taotleb XX kohustada Viru Vanglat korraldama tema väljasõit kasvõi ühe ametniku saatel koju isaga hüvastijätmiseks või kohustada Viru Vanglat viivituseta asja uuesti otsustama või kohaldada kohtu poolt muud abinõu, mis tagaks tema õiguste tõhusa kaitse.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Arvestades, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotlejal esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seoses käimas vaidemenetlus ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud nõuetekohaselt riigilõivu 20 eurot, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
3-24-2256
8.Vastavalt HKMS § 249 lõikele 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
9.Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega isiku jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
10.Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi ja saaks loa lühiajaliseks väljasõiduks. Sellist olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida. Juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab isikul esinev vajadus olema ülekaalukas (vt Riigikohtu
22.septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19).
11.VangS § 32 lõike 5 esimese lause kohaselt võib lühiajalist väljasõitu kinnipeetavale lubada perekonnaliikme parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral.
12.Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlust, sealjuures ka alternatiivselt esitatud taotlust rahuldada. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Veelgi enam, kohtu hinnangul ei esine taotlejal üldse esialgse õiguskaitse vajadust.
13.Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et tema isa VV tervislik seisund on halvenenud, raviarstide kinnitusel ei ole võimalik isa ravida ning tal ei ole jäänud palju elupäevi. Taotleja soovib isaga hüvasti jätta. Kohtu hinnangul on inimlikult mõistetav, et taotleja soovib oma haiget isa külastada, kuid selle mittevõimaldamisel ei saabu antud juhul pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Kohus osutab, et kohtumenetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et taotleja isa on suremas või et teda ei ole võimalik enam ravida. Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla 9. augusti 2024. a vastusest kohtunõudele nähtub, et taotleja isa VV viibis 25. juulil 2024 nefroloog dr Margit Muliin ́i vastuvõtul perearsti saatekirjaga. Kuigi taotleja isa neerufunktsiooninäitajad polnud oluliselt halvenenud võrreldes 2023. aasta novembri näitajatega, kutsus arst taotleja isa statsionaari (s.o haiglasse sisse) täiendavateks uuringuteks ja analüüsideks 30. juulil 2024. Seega ei viibinud taotleja isa haiglas terviseseisundi ootamatu halvenemise tõttu, vaid taotleja isa haiglasse paigutamine oli tingitud vajadusest teha korralisi täiendavaid uuringuid ja analüüse. Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla sisehaiguste keskuse juhataja-ülemarsti kinnitusel püsib taotleja isa neerufunktsioon stabiilsena võrreldes novembriga 2023. Statsionaarse ravi tulemusel on tehtud raviplaan ning antud juhised perearstile jälgimise osas (nt tuleb analüüse korrata kolme kuu möödudes). Kohtule edastatud epikriisi nr 84059592 kohaselt ei ole taotleja isa neerude seisund selline, et ta vajaks dialüüsi ehk neeruasendusravi. Eriarst on pidanud võimalikuks ning põhjendatuks jätkata taotleja isa ravimist ravimitega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ei nähtu, et taotlejal esineks isa tervislikust seisundist tulenevalt erakorraline vajadus minna
3-24-2256 lühiajalisele väljasõidule oma isaga kohtuma. Lihtsalt haige vanema külastamise puhul ei ole tegemist VangS § 32 lõikes 5 silmas peetud erakorralise sündmusega. Vajaduse puudumist kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et taotleja ei kasutanud lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemise käigus talle selgitatud võimalust taotleda enda lühiajalist väljaviimist VangS § 33 alusel. Kohus osutab, et juhul, kui taotleja isa tervis siiski mingil ajahetkel oluliselt halveneb, on taotlejal võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus ühes vastavate tõenditega isa terviseseisundi kohta.
14.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et taotlejal puudub vajadus vaidemenetluse käigus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja ja tema isa nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.