C.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2023 otsuse 4.21/10095-1 tühistamise ja 09.08.2023 relvaloa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – C.Y; esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2023 otsus nr 4.2-1/10095-1;
2.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaebaja 09.08.2023 relvaloa taotlust uuesti läbi vaatama;
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja menetluskuluna välja 20 euro suurune riigilõiv
Edasikaebamise kord
kasuks
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.08.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur väljastas C.Y-le 01.09.2020 relvaloa DL50011068 kehtivusega 30.07.2025. Relvaloale on turvalisuse tagamise (enese ja vara kaitse) otstarbel kantud kaks püssi Sig-SG-553-SG-421973-LB, kaliiber 223 Rem ning Fabarm-Ellegi, kaliiber 12 ja üks revolver Taurus, kaliiber 9x29R.
2.C.Y esitas 09.08.2023 PPA-le relvaloa taotluse vintraudsele püstolile enese ja vara kaitse otstarbeks.
3.PPA keeldus 04.09.2023 otsusega nr 4.2-1/10095-1 C.Y-le relvaloa väljastamisest püstoli liigile turvalisuse tagamise otstarbel.
4.C.Y esitas 28.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2023 otsuse 4.2-1/10095-1 (keelduti relvaloa väljastamisest) tühistamise nõudes koos vastavasisulise kohustamisnõudega.
5.Tallinna Halduskohus võttis 03.10.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 31.10.2023.
7.Tallinna Halduskohus määras 15.05.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Relvaseadus näeb ette nõuded, mida taotleja peab relvaloa saamiseks täitma (RelvS § 35 lg 2). Kaebaja poolt on seaduses esitatud tingimused täidetud ning selle üle vaidlus puudub. RelvS § 36 lg 1 sätestab asjaolud, mille esinemise korral füüsilisele isikule soetamis- ega relvaluba ei väljastata. Sama sätte lg 4 sätestab täiendavad alused, mille esinemise korral võib vastustaja loa andmisest keelduda. Kaebaja puhul eeltoodud välistavaid asjaolusid ei esine ning selles osas vaidlus puudub. Seega on vastustaja piiranud kaebaja põhiõigust ilma seadusliku aluseta ning on seetõttu tegutsenud otsuse tegemisel õigusvastaselt. Vastustaja ei ole põhjendanud relvaloa andmisest keeldumist relvaseadusest tulenevatel alustel (RelvS § 36 lg 4). Vastustaja on kaalunud ja tuginenud otsuse tegemisel asjaoludele, mille osas relvaseadus diskretsiooniõigust ette ei näe ning seega teinud otsuse kaalutlusõiguse piire ületades. Kaebaja taotleb 04.09.2023 tehtud otsuse tühistamist ja asjas uus otsuse tegemist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.PPA seisukohal, et kaevatav otsus on õiguspärane, proportsionaalne, vastab menetlus- ja vorminõuetele ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
10.Kaebajal on olemas relvaluba ning vaidlust ei ole selle üle kas kaebaja vastab relvaloa omaniku nõuetele. Tegemist on eeskätt õigusliku vaidlusega, kas relvaloa taotluse hindamine RelvS § 28 nõuetele toimub diskretsiooni alusel või on sellel normil üksnes selgitav iseloom. Kaebaja ei suutnud PPA-le veenvalt selgitada relva soetamise otstarvet RelvS § 28 mõttes.
10.1.Kaebaja loa taotlejana omab varasemalt juba mitut relva samal otstarbel ning on esitanud taotluse järjekordse relvaloa saamiseks, seega järjekordse relvaloa taotluse menetlemisel paluti kaebajal selgitusi, et hinnata relvaloa taotluse sisulist põhjendatust. Vastuseks PPA sellekohastele küsimustele kaebaja selgitas, miks ta soovib lisaks talle juba kuuluvatele tulirelvadele omada veel ühte relva turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitse eesmärgil). Taotluses oli toodud välja soov omada teistsuguste omadustega käsitulirelva, aga samuti asjaolu, et relva korduvalt laenutada on kulukam kui relv endale soetada. Kaebaja antud selgitusi ei saa aga pidada piisavaks, põhjendamaks kaebajale turvalisuse tagamiseks veel ühe täiendava, arvult juba neljanda, relva omamiseks loa andmist. Relvade
suures hulgal soetamine võib olla ka vastuolus vajadusega tagada avalik kord ja julgeolek, sest kaebaja ise ilmselgelt neid relvi korraga ei kasuta.
10.2.Relvade omamisega seotud ohtude hindamine ja kõrvaldamine on PPA ülesanne, mistõttu relvaloa taotluse lahendamisel peab PPA kontrollima mitte ainult taotluse vastavust formaalsetele nõuetele, vaid välja selgitama ka neid asjaolusid, mis seonduvad relva omamise ja selle põhjendatusega.
10.3.PPA-le on pandud ülesanne tegeleda relvade tsiviilkäibega. Relvade tsiviilkäibe korraldamisel on PPA-l kohustus hoolsalt ja tähelepanelikult hinnata iga taotleja sobivust omada tulirelva. Seega on relva vajaduse välja selgitamine RelvS-st tulenev kohustus. PPA-le relvade tsiviilkäibe korraldamiseks pandud kohustus hinnata relvaloa taotleja sobivust relva omama, hõlmab ka relva omamise põhjendatusele sisulise hinnangu andmise. Vastasel korral, lähtudes kaebaja seisukohast, et loa andmist välistavate asjaolude puudumisel peaks relvaomaniku järjekordse relvaloa taotluse rahuldama, oleks tegemist olukorraga, kus PPA relvaloa väljastamisel sisulise otsuse tegemise asemel muutuks ainult formaalseks relvaloa väljastajaks, teisisõnu relvaloa vormistajaks taandudes. Selliselt muutuks PPA-le relvade omamisega seotud ohtude hindamiseks õiguse andmine suuresti sisutuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2023 otsust nr 4.21/10095-1, taotletud selle tühistamist ning 09.08.2023 esitatud relvaloa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 03.10.2023 määrusega menetlusse võetud. Seonduvalt nõude fikseerimisega ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 04.09.2023 otsuse õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Otsuse nr 4.2-1/10095-1 õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa. Siinkohal selgitusena, et kohustamiskaebuse puhul võib kohustada vastustajat konkreetset toimingut tegema kui ka selle tegemist uuesti otsustama, kuid üldjuhul peaks vastustajale teatav kaalutlusruum (mõnikord küllalt minimaalne) siiski alles jääma (vt ka HKMS § 41 lg 3).
12.Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2023 otsusega nr 4.2-1/10095-1 keelduti kaebajale relvaloa väljastamisest püstoli soetamiseks, sest tal oli juba kolm tulirelva turvalisuse tagamise eesmärgil. Kaebaja on aga seisukohal, et vastustaja piiras isiku õigusi ilma seadusliku aluseta, ei põhjendanud relvaloa andmisest keeldumist relvaseadusest tulenevatel alustel ning tegutses seetõttu õigusvastaselt.
13.Vaidlustatud haldusakti andmise õiguslike alustena on vastustaja osundanud relvaseaduse (edaspidi ka – RelvS) § 28 lg 1 punktile 3 ning haldusmenetluse seaduse §-dele 6 ja 38. Relvaseaduse § 28 lg 1 p 3 kohaselt võib füüsiline isik soetada, omada ja vallata relva turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). Haldusasja materjalist nähtuvalt oligi kaebaja taotlenud relvade soetamisluba turvalisuse tagamise eesmärgil. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka – HMS) §-le 6 on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Haldusmenetluse seaduse § 38 seostub haldusorgani õigusega ja võimalusega nõuda menetlusosalistelt ning (ka) muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Haldusasja materjalist ega vaidlustatud haldusakti tekstist ei nähtu, et kaebaja oleks mingisuguse vajaliku tõendi või vajalikud andmed esitamata jätnud. Olukorda, kus mõni olulise tähendusega asjaolu või tõend jäetakse esitamata, reguleerib HMS § 38 lg 3, mille kohaselt võib haldusorgan sel juhul taotluse lihtsalt läbi vaatamata jätta. Antud juhul ei ole jäetud taotlust läbi vaatamata, vaid see jäeti
rahuldamata. Samas ei ole vaidlust, et kaebaja suhtes soetamisloa ja relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei ilmne. Midagi sellist vaidlustatud haldusaktis esile toodud ei ole.
14.Vaidlustatud otsuses on põhjendatud relvaloa väljastamisest keeldumist sellega, et taotlus püstoli soetamiseks ei olnud põhjendatud kuna vastavad selgitused ei olnud veenvad ning kaebajal oli eelnevalt olemas turvalisuse tagamiseks kolm tulirelva. Kaebaja on märkinud, et põhjendas relva soetamise vajadust, kuigi erinevalt juriidilise isiku relvaloa taotluse nõuetest (RelvS § 37 lg 2) ei ole füüsilise isiku taotluse (RelvS § 35 lg 2) puhul põhjendamise kohustust ette nähtud.
15.Relvaseadus ei keela enam kui ühe relva soetamise loa andmist kui isik vastab kõigile tingimustele ning relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei esine. Samas ei ole haldusorgani diskretsioon päris olematu lähtuvalt haldusmenetluse seaduse üldistest põhimõtetest, eelkõige siis kui taotletakse luba küllalt arvukale relvade hulgale. Praegusel juhul taolise situatsiooniga tegemist ei ole. Kaebaja soovis soetada püstolit neljanda relvana lisaks kahele püssile ja ühele revolvrile. Sellest keeldumine ei baseeru ühelgi konkreetsel relvaseaduse ega haldusmenetluse seaduse sättel ning taotluse lahendamisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu. Vastustaja esitatud Siseministeeriumi 29.12.2023 vastus eesti Relvaomanike Liidu pöördumisele selles osas midagi ei muuda, kuid ministeeriumil on vajaduse korral võimalik pakkuda välja lahendused relvaseaduse muutmiseks. Seni on vaja lähtuda olemasolevast regulatsioonist. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsus. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 54 on üheks õiguspärase haldusakti eelduslikuks tingimuseks kaalutlusvigade puudumine. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt osutus õigusvastaseks, on vaja rahuldada ka sellega seonduv kohustamisnõue, mis tähendab seda, et vastustajal on tarvis kaebaja vastavasisuline taotlus uuesti läbi vaadata.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja menetluskulu vastustajalt välja mõista. Kaebajal on menetluskuluna tasutud 20 euro suurune riigilõiv, mille saab vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.