lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2198/4

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2198/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1144
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-2198 9. august 2024 Karin Jõks X kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja: X

1.Võtta asja juurde Tallinna Halduskohtu 02.07.2024.a määrus kohtuasjas 3-24-776 ja Tartu Maakohtu 16.04.2020.a määrus kohtuasjas 1-20-1867.
2.Tagastada kaebus.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

Asjaolud

1.Kaebaja X esitas 27.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Vastustajana on nimetatud Lõuna Ringkonnaprokuratuur. Kaebuse nõudeks on kahju hüvitamine. Kaebuse aluseks on järgmised asjaolud. Politsei- ja Piirivalveamet konfiskeeris 2020. aastal seoses joobes juhtimisega kaebaja sõiduki xxxxx. Hiljem kaebaja seda tagasi ei saanud, kuna kaebaja oli sõiduki teinud endise elukaaslase Y nimele. Hiljem selgus, et Y müüs sõiduki kolmandale isikule. Sellega on kaebajale põhjustatud kahju. Kohus kohaldas kaebajale alusetult sundravi ning kaebaja taotleb hüvitist sundravil viibitud aja, s.h tervise kahjustamise eest. Sundravi kohaldamise tõttu ei saanud kaebaja asuda kokkulepitud tööle ning tal tekkis kahju saamata jäänud töötasu tõttu. Kaebaja viitas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 5 ning § 11 lg 2 ja lg 4.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohtute infosüsteemi andmetel tagastas Tallinna Halduskohus 02.07.2024.a määrusega kohtuasjas 3-24-776 kaebaja kaebuse. * Kaebaja taotles sundravi määramisega tekitatud kahju hüvitamist (kaebajalt võeti vabadus, ta ei saanud asuda kokkulepitud tööle). Kohus tegi kindlaks, et kaebaja suhtes kohaldati sundravi kriminaalmenetluses, Tartu Maakohtu 16.04.2020.a määruse alusel asjas 1-20-1867. Kahju on tekitatud süüteomenetluses, kohaldamisele kuulub SKHS ning nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. * Kaebaja taotles sundravil viibimise ajal tervishoiuteenuse töötajate poolt tekitatud kahju hüvitamist (kaebajal aeti maha juuksed, telefonikõne ajal seisis tervishoiutöötaja tema

kõrval). Kohus leidis, et see on tervishoiuteenuse osutaja tegevus ehk tegemist on eraõiguslikus suhtes kahju tekitamisega. Nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. * Ka kriminaalmenetluses sõiduki pukseerimisega lammutustöökotta ning sõidukist ilma jäämisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kahju on tekitatud süüteomenetluses. Kohtu seisukoht

3.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele. Esiteks on täidetud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused - kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Käesolevas kohtuasjas esitatud kaebuse nõue ja alus kattuvad kohtuasjas 3-24-776 esitatud kaebuse nõude ja alusega. Tallinna Halduskohus on kohtuasjas 3-24-776 võtnud kaebuse osas põhjaliku seisukoha ning lõpptulemusena leidnud, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtu 02.07.2024.a määruse peale määruskaebuse. See tähendab, et kaebuse tagastamine ei ole jõustunud ja kaebus on endiselt kohtu menetluses. Kaebaja nõuete käsitlemine samal ajal kahes erinevas kohtuasjas ei ole põhjendatud ja ei ole ka vajalik. Kohus märgib, et kohtuasja 3-24-776 lahendas Tallinna Halduskohus, kuna kaebuse algses versioonis sisalduvad nõuded allusid Tallinna Halduskohtule. Sel juhul tuli kaebuse menetlemist ka pärast selle täiendamist jätkata samas kohtus.
4.Teiseks on täidetud HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused ehk vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette SKHS. Kaebaja toob ka ise välja, et kahju on talle tekitatud süüteomenetluses, ning tugineb SKHS sätetele.
4.1.Tartu Maakohtu 16.04.2020.a määrusega kohtuasjas 1-20-1867 lõpetati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgse õigusvastase teo - 27.08.2019 mootorsõiduki BMW registreerimisnumbriga xxxxx juhtimine seisundis, kus alkoholisisaldus kaebaja ühes grammis veres oli 1,76 milligrammi - toime pannud kaebaja suhtes kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel ning kohaldati kaebaja suhtes KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi statsionaarses vormis. Määrusest nähtub, et kriminaalmenetlust viis läbi ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamise taotluse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 28.01.2021.a määrusega asendati statsionaarne psühhiaatriline sundravi ambulatoorsega ja sundravi kohaldamine lõpetati Tartu Maakohtu 05.04.2023.a määrusega. SKHS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. Kui kaebaja väitel tekitati kriminaalmenetluse raames sõiduki BMW äravõtmisega kahju talle (s.h arvestades, et kaebaja väitel ei olnud tema sõiduki omanik), siis tuleb selle hüvitamist nõuda SKHS sätestatud korras. Kui kaebajale tekitas kahju Y, siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis kuulub lahendamisele maakohtus.
4.2.SKHS § 7 lg 1 ja 3 sätestavad, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kui kahju

tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et viidatud säte ei tähenda seda, et kahju hüvitamise nõude saab esitada halduskohtule. Kohaldamisele kuulub küll riigivastutuse seadus, kuid kahju hüvitamise nõude lahendamine toimub SKHS-is sätestatud korras (Riigikohtu erikogu määrused asjades 3-18-1652, 3-231995). SKHS § 11 lg 2 näeb ette, et SKHS § 7 alusel saab nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Kui kaebaja leiab, et talle tekitati psühhiaatrilise sundravi kohaldamisega kahju, siis tuleb selle hüvitamist nõuda SKHS sätestatud korras. Selle nõudega on hõlmatud kaebaja väide, et temalt võeti alusetult vabadus ning kaebaja väide, et ta ei saanud sundravi kohaldamise tõttu asuda kokkulepitud tööle.

4.3.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja käesolevas kohtuasjas esitanud kahju hüvitamise nõuet sundravi kohaldamise ajal tehtud toimingute alusel. Kaebus on esitatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu. Kaebaja palub välja mõista hüvitise ebaseadusliku repressiooniga ära võetud sõiduki, saamata jäänud töötasu ja sundravil viibitud aja eest, s.h tervise kahjustamisega seotud hüvitis. Kaebaja viidatud toimingud (juuste mahaajamine, telefonikõne juures viibimine) ei ole nendega hõlmatud. Kui möönda, et need toimingud on kaebusega hõlmatud, siis on tegemist tervishoiuteenuse osutamise raames tekitatud kahjuga. Sotsiaalministri määruse „Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise sundravi nõuded ja tervishoiuteenuse osutaja töökorraldus kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel“ § 3 lg 2 ütleb, et psühhiaatrilist sundravi osutatakse statsionaarse või ambulatoorse tervishoiuteenusena.
5.Tallinna Halduskohus andis 02.07.2024.a määruses kohtuasjas 3-24-776 kaebajale põhjalikud selgitused selle kohta, kellele tuleb kaebajal nõuded esitada. Kohus ei korda neid. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et uue samasisulise kaebuse esitamine ajal, mil kaebajale oli kätte toimetatud Tallinna Halduskohtu 02.07.2024.a määrus ja kaebaja oli 03.07.2024 esitanud selle peale määruskaebuse, ei ole oma menetlusõiguste heauskne teostamine (HKMS § 28 lg 1).
6.Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks või tõenditega seotud taotlusi.
7.Kaebus sisaldab taotlust süüdi mõista isikud, kes on kaebaja suhtes toime pannud kuritegusid. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada kuriteoteade uurimisasutusele. Halduskohus isikuid süüdi mõista ei saa.
8.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium