X ja Y kaebus Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja osaliseks tühistamiseks ja Tallinna linna koolikoha määramise uueks otsustamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y, lepinguline esindaja v.adv. Kaisa Jakobsoo Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Liisa Feldmann ja Terje Krais
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks Tallinna linna 23.07.2024 seisukoha „Kohtunõude täitmine ja taotlus“ lisaks oleva tabeli osas (digitaalse toimiku lehtedel 113– 133). Rahuldada vastustaja taotlus ning piirata kaebajate ja nende esindaja õigust nimetatud dokumendiga tutvuda ja sellest ärakirju saada.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebajate nimed ning nende elukoha aadressi andmed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 määrati X elukohajärgseks kooliks Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG).
3-24-1778 Käskkirja põhjendused olid järgmised: 1) Lähim eesti õppekeelega kool lapse elukohale on Tallinna 21. Kool (438 m). 2) Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga määratakse Tallinna 21. Kool 2024/2025 õppeaastal, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu, elukohajärgseks kooliks 76 lapsele. Tallinna 21. Kooli on enda taotluses soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 178 lapsevanemat. 3) Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolis õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-le 1 ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Arvestades õppekohtade arvu Tallinna 21. Kooli esimestes klassides ning laste arvu, kellele see kool on lähim, samuti Tallinna 21. Kooli määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole kõigile lastele Tallinna 21. Kooli määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Tulenevalt eeltoodust tegi elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata Tallinna 21. Kooli elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 26.01.2018. 4) Rahvastikuregistri andmetel on lapse elukohaks xxxxxxxxxx, Eesti alates 14.02.2020. Tema elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks, on Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG, 1348 m). KSG asub elukohast mõistlikus kauguses. 5) Arvestades ülaltoodud asjaolusid ja PGS § 10 lg-s 1 sätestatud linna kohustust tagada koolikohustuslikule isikule võimalus omandada põhiharidus ja elukohajärgse kooli määramise eesmärki ning lapse elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kuupäeva, määrata lapse elukohajärgseks kooliks KSG.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2.X ja tema seaduslik esindaja Y esitasid 14.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti käskkirja osaliseks tühistamiseks ja linna kohustamiseks määrata X elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool (täiendavad seisukohad 02.07.2024, 23.07.2024 ja 24.07.2024.). Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Riivatud on lapse põhiõigust haridusele ning PGS § 10 lg-st tulenevat subjektiivset õigust elukohajärgsele koolile. X elukohale lähim eesti õppekeelega kool on Tallinna 21. Kool. Koolikoha määramisel on jäetud oluliste asjaoludega arvestamata. Esitatud põhjenduste alusel jääb arusaamatuks, mida koolikoha määramisel arvesse on võetud. 2) Kaalumisel tuli esmajärjekorras lähtuda lapse elukoha lähedusest koolile ja alles viimases astmes saanuks arvesse võtta elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega kui täiendavat kriteeriumi. Seda oleks saanud arvestada alles kaalumise viimases etapis. Ka õiguskantsler on 14.07.2015 selgitanud, et seadusandja mõte „elukoha läheduse“ kriteeriumi sätestamisel on olnud määrata lapse elukohajärgseks kooliks tema elukohale võimalikult lähedal asuv kool. Esmajärjekorras tuleb vaadata üksnes elukoha kaugust koolist otsuse tegemise aja seisuga ja pingerida kooli vastuvõetud õpilastest tuleb moodustada elukoha kauguse järgi koolist. Tallinna Haridusamet arvestas elukohaandmeid 26.01.2018 seisuga, mitte tänast eksisteerivat olukorda. Seega olid kaalutlused koolikoha määramisel valed. Käskkirjast ei nähtu, kas või kuidas on arvestatud nö õdede-vendade kriteeriumi. On võimalik, et koha on saanud hoopis lapsed, kelle elukoht ei ole koolile nii lähedal kui lapsest kaebajal, kuid kelle õde või vend juba õpib Tallinna 21. Koolis.
2(13)
3-24-1778 3) Õigesti ei ole arvestatud juhtumi spetsiifilisi asjaolusid – lapse vanemad on ka varem elanud xxxxx tänaval, ehkki vahepealsel ajal (sh alates lapse sünnist kuni 13.02.2020) oli pere elukoht xxxxxx tänaval. Sinna koliti ajutiselt enne lapse sündi ja see elukoht asus samuti Tallinna 21. Koolile lähedal (900 m). Uue elukoha valmimisel 2020. a-l kolis pere tagasi xxxxx tänavale. Pere on ajalooliselt elanud xxxxx tänaval ja alati elanud eelistatud koolile lähedal. Pere on teinud elukorraldust puudutavad otsused teadmises ja arusaamas, et soovides elada Tallinna 21. Kooli läheduses, tagatakse lapsele turvaline koolitee ja keskkond. Tegu ei ole fiktiivse sissekirjutusega. 4) Vastustaja ei ole arvestanud kohustust tagada lapsele turvaline koolitee. Paljasõnaline on väide, et KSG (Kivimurru tn 9) asub lapse elukohast mõistlikus kauguses (vahemaa 1,7 km). Tegelikku kaalumist ei ole toimunud, lapse koolitee pikkust ja keerukust pole hinnatud. Põhjendatud ei ole, kuidas on 1,7 km läbimine raske koolikotiga 1. klassi lapse jaoks iga päev kaks korda päevas mõistlik. Seda eriti arvestades, millise teekonna peab laps kooli jõudmiseks läbima (ületama Gonsiori tänava ja Laagna tee, kõndima kooli minnes üles Lubja tänava mäest, ületama reguleerimata kohas trammi- ja sõidutee). Sellise tee läbimine ei ole 1. klassi minevale lapsele jõukohane ega turvaline ja võtab jalgsi märgatavalt rohkem aega kui 25 minutit. See tekitaks lapsele stressi ja kujutaks lapse elule ja tervisele suuremat ohtu kui teekond Tallinna
21.Kooli, mis oleks turvaline ja lühem (laps peaks ületama ainult ühe fooriga ristmiku ja teekond võtaks aega ligikaudu 10 minutit). Laps on vastavat teekonda sunnitud läbima vähemalt 5 aastat, seega on tegemist olulise riskiga, mille maandamise võimalust ei ole kaalutud. Kohaliku omavalitsuse kohustus on lastekaitseseadusest tulenevalt ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Lapsele tuleb tagada ohutu koolitee. Paika ei pea eeldus, et ühistranspordi kasutamine koolitee pikkust või turvalisust olulisel määral muudaks. Ühistranspordiga kooli jõudmiseks peaks laps esmalt kõndima arvestatava maa trammi peale, seejärel sõitma trammiga ja kõndima uuesti trammipeatusest kooli. Sealjuures ei vähene jala läbitava tee pikkus oluliselt. Laps peab ka ühistranspordiga kooli jõudmiseks ületama suure liiklusega Gonsiori tänava ning Tartu mnt ääres asuva trammitee (et saada õiges suunas sõitva trammi peatusesse). Jalgsi läbitav tee on 1,2 km ning 1. klassi mineval lapsel võtab selle teekonna läbimine märgatavalt kauem aega kui Google Maps rakenduse keskmine ajakulu. Turvalise koolitee tagamise kohustuse puhul tuleb arvestada just jalgsitee pikkust (nii nt Tartu Linnavalitsuse 14.01.2014 määruse nr 6 „Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord“ § 3 lg 2). Teiste laste puhul ei ole kooli määramisel arvestatud seda, kui lihtsalt või millise ajakuluga on neil võimalik jõuda kooli ühistranspordiga. Oluline on siiski jala läbitava tee pikkus. Vastustaja põhjendused võimaluse kohta minna kooli ühistranspordiga on vastuolulised ja ebaselged, kuna vastustaja on ise selgitanud, et elukohajärgse kooli määramisel võetakse arvesse elukoha kaugust koolist ja eraldi ei hinnata ühistranspordi tihedust, liikumiskiirust jne. On ilmne, et sellise põhjalikkusega nagu hetkel kohtuvaidluse kontekstis ei ole koolitee pikkust ja turvalisust kaalutud koolikoha määramisel. Samuti on ilmne, et sellist loogikat ei ole rakendatud kõikide laste puhul ega kõikide alternatiivsete koolide puhul. Vastustajal lasub võrdsetel alustel kõikidele lastele turvalise koolitee tagamise kohustus. Turvalisus ei pruugi tähendada alati lühimat teed (kuigi turvalise koolitee eeldus on seotud kool lähedusega), kuid vaadata tuleks ka järgmist alternatiivi. Lähimasse kooli koha mittesaamise korral turvalise koolitee eeldus justkui kaob. Arvestada tuleks tegeliku koolitee keerukust ja ohtlikkust. 5) Kaalumist koolide kauguste ja kõigile lastele turvalise koolitee tagamisel ei ole toimunud. Kaalutud ei ole, millised on iga lapse puhul alternatiivsed variandid – nt kui palju kaugemal, võrreldes lähima kooliga, asub läheduselt järgmine kool. Mõne lapse puhul võib kauguselt teine kool asuda vaid väheolulisel määral kaugemal, kaebaja puhul asub see aga oluliselt kaugemal. Kaebaja õigusi rikutakse rohkem kui mõne teise lapse õigusi. Tallinna Linnavalitsuse
3(13)
3-24-1778 21.12.2011 määrus nr 132 ei ole seaduslik ja põhjendatud. Määruse §-i 6 formaalne rahvastikuregistri kande aja kriteerium ei järgi seaduse eesmärki ega ole sellega kooskõlas. Elukohajärgse kooli määramise eesmärk ja seatud tingimuste mõte on, et igale lapsele oleks tagatud koolikoht tema elukoha läheduses ja sellega koos tagatud turvaline koolitee. Elukohajärgse kooli koha tagamise kohustus kannab endas PS §-s 37 sätestatud igaühe õigust haridusele, mis peab olema riigi ja kohaliku omavalituse poolt olema tehtud kättesaadavaks vajalikul arvul õppeasutuste ülal pidamisega. Rakendatavad täiendavad tingimused peavad olema kooskõlas seaduse laiema eesmärgi ja mõttega ning tagama laste võrdse kohtlemise. Rahvastikuregistri kande aja kriteerium neid tingimusi ei täida, kuna ei taga võrdset kohtlemist. See ei taga lastele võrdseid võimalusi oma elukoha lähedal koolis käia, mh võib nt lapse sündimine 1 kuu võrra varem anda talle eelise ja seda ka olukorras, kus sellele lapsele läheduselt järgmine kool asub esimesest ainult veidi vähem kaugel. Määruse § 6 ei arvesta õpilase elukoha lähedust koolile. Lähedust ei pea arvestama ainult otsustamise esimeses etapis. Praegu ei lähe osade laste puhul elukoha läheduse kriteerium sisuliselt arvesse. Hindama peaks kodu kaugust kõikidest võimalikest alternatiividest, et tagada laste võrdne kohtlemine. Kaebaja õiguste riive on ebaproportsionaalne. Näiteks Tartu Linnavalitsuse määruse nr 6 näitel arvestatakse ülelinnalist laste koolitee pikkuse ühtsust ega vaadata elukoha rahvastikuregistrisse kandmise aega. Paljasõnaline on vastustaja väide, et alternatiivide võrdlemine ei oleks realiseeritav vastuolu tõttu seadusega ja tekitaks rohkem kaebusi. Haldusorganil ei ole õigust teha otsuseid lähtuvalt sellest, kui palju võidakse nende peale esitada kaebusi. Põhjendatud ei ole, kuidas läheks võrdlemine vastuollu seaduse nõuetega. Seaduse eesmärgiga oleks see oluliselt rohkem kooskõlas (see on aluseks võetud ka nt Tartus). Nõustuda ei saa, et lapse elukoha reaalset kaugust koolide erinevatest alternatiividest otsuse tegemisel arvesse ei võeta. Elukoha lähedus on seadusest tulenevalt kõige olulisem tingimus koolikoha määramisel. Selle tingimuse ja seeläbi ka seaduse eesmärgi tagamiseks tuleb otsuste tegemisel hinnata, millised on laste alternatiivid ja milline on kaugus alternatiivsetest koolidest. See aitab vältida osade laste õiguste oluliselt suuremat kahjustamist tulenevalt rahvastikuregistri kande ajast. Koolikohtade jagamine ja laste võrdlemine pelgalt esimese eelistuse pinnalt ei taga laste võrdset kohtlemist ja kõikidele lastele seaduse nõuetele vastava elukoha lähedase koolikoha määramist. Tallinna Linnavalitsuse määrust nr 132 tuleb tõlgendada kooskõlas seaduse ja põhiseaduse eesmärgiga või jätta selle §-i 6 viimane lause kohaldamata, algatades põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kui vastustaja hinnangul ei olegi hetkel olemasoleva haridusasutuste võrgu kaudu võimalik tagada kõikidele lastele kõikides Tallinna linna piirkondades nõuetekohaselt elukohalähedast koolikohta, on tegu laiema probleemiga ja selgelt põhiseaduse vastase olukorraga. 6) Puudub kindlus, et õe-venna kriteeriumi rakendamine on olnud põhjendatud ja seaduslik. Tallinna 21. kooli puhul on risk, et ka täna on sinna 1. klassi saanud kaebaja asemel koha lapsed, kelle vanem õde või vend õpib kooli ülelinnalises klassis. Ühe pere mugavus ei tohiks ka kaaluda üles teise lapse (kooli lähedal elava üksiklapse) ohutut kooliteed ehk esmaselt tuleb ikkagi lähtuda elukoha läheduse kriteeriumist. Vastustaja vastusest nähtuvalt ei kontrollita seda, kas vanem õde-vend on koha saanud ülelinnalises või piirkonna klassis; kas tegu on samas leibkonnas ja samal aadressil elava õe-vennaga. Tänapäevaste peremudelite puhul on tavapärane, et (pool)õed-vennad ei pruugi koos ühel aadressil elada, misjuhul ei ole õe-venna kriteeriumi sedavõrd automaatsel rakendamisel ühtegi mõistlikku põhjendust. Pelgalt ühine perekonnanimi ei täida sisuliselt seaduses ette nähtud õe-venna kriteeriumi ega taga selle eesmärgipärast rakendamist ja sellele asjaolule tuleb pöörata tähelepanu. Õe-venna kriteeriumi rakendamine on põhjendatud olukordades, kus lapsed ka tegelikult elavad samal aadressil ja samas leibkonnas. Vastustaja vastusest on ilmne, et seda kriteeriumi ei rakendata sisuliselt ega eesmärgipäraselt, vaid formaalselt. Õe-venna kriteeriumi rakendamine ja selle pinnalt
4(13)
3-24-1778 koolikohtade määramine jääb tabeli pinnalt ebaselgeks ja tuleb kontrollida, kas seda on rakendatud sisuliselt või formaalselt. 7) Vastustaja esitatud tabeli pinnalt tekib mitmeid küsitavusi. Näiteks, mis põhjusel on ridade 15, 17, 49, 69 puhul määratud koht uue käskkirjaga, sh kuidas saab lapse sissekirjutuse aeg olla sedavõrd hiline, kui eelduslikult elab samal aadressil lapse õde-vend, kes on koolikoha saanud elukoha läheduse tõttu. Real 40 on märgitud sissekirjutuse ajaks 30.12.2018, kuid vastustaja väitel oli hiliseim sissekirjutuse aeg õppekoha saamiseks 26.01.2018. 8) On tähelepanuväärne, et koolikohast ilma jäänud koolist juba niigi üle 1 km kaugusel elavad lapsed, sh laps, kes elab koolist ligi 1,9 km kaugusel ja peab eelduslikult hakkama veelgi kaugemal koolis käima. Ka selliste laste puhul aitaks võrdsemaid võimalusi tagada alternatiivide võrdlemine. Kaebajatele teadaolevalt määrati Poordi x aadressil elavale lapsele koolikoht Tallinna 21. Kooli. Vastustaja on väitnud, et kauguselt teine alternatiivne kool teatud aadressidele (Poordi, Tuukri ja Pikksilma) jääks üle 2 km kaugusele, mis on ebaõige. Poordi tänavale kauguselt teine kool (GAGi 1-7. klassid) asub ainult 18 m kaugemal kui Tallinna 21. Kool (mõõdetud Tallinna linna süsteemis, mis eelduslikult on koolikohtade määramise alus). Ehk selle lapse koolitee oleks sissekirjutuse aega mitte arvestades pikenenud vaid 18 m. Kaebaja 1 koolitee pikenes 900 m (Google Maps rakenduse järgi lausa 1200 m), mis on pikem distants, kui Poordi tänaval elava lapse koolitee kogupikkus lähimasse või ka kauguselt teise kooli (Google Maps järgi 1100 m). Kaebajad paluvad kohtul kontrollida ka teise alternatiivse kooli kaugust laste elukohast. Tallinna linna poolt hetkel rakendatav süsteem, kus elukoha kaugust arvestatakse vaid otsuse esimeses etapis, ei arvesta seaduse eesmärki ega kohustust tagada lastele turvaline koolitee ning on selgelt vastuolus seadusega ega taga laste võrdset kohtlemist. Koolikohtade määramine lastele ei toimu võrdsetel alustel ning osade laste koolitee pikeneb esimese eelistusega võrreldes teistest lastest märkimisväärselt rohkem. 9) Tallinna 21. Kooli n.ö vabaks jäänud kohtade jagamine ei ole olnud seaduslik. Vastustaja on selgitanud, et peale 10.06.2024 ei ole haridusametil enam võimalik koolikohti jagada ja kohtade määramine toimub Tallinna 21. Kooli poolt kindlaks määratud korra alusel. Sealjuures jääb arusaamatuks, kas katsete tulemuste kõrval on siiski õiguspäraselt rakendatud ka seadusest tulenevaid esmaseid kriteeriumeid või on need täielikult kõrvale jäetud. Haridusamet on viidanud, et elukohajärgsest koolikohast Tallinna 21. Koolis jäi ilma 67 last. Samal ajal on Tallinna 21. Kool määranud peale koolikohtade kinnitamise kuupäeva vabaks jäänud koolikohad vastavalt kooli vastuvõtukorra ülelinnaliste testide tulemuste alusel ning ei ole selge, kas üldse ja kuidas on kool arvestanud sealjuures elukoha lähedust kriteeriumina. Pole selge, kas kõik kohad täideti elukoha läheduse kriteeriumit silmas pidades või said katsete tulemusel kohti ka lapsed, kelle jaoks ei ole Tallinna 21. Kool lähim kool. Seega paluvad kaebajad kohtul kontrollida Tallinna 21. Kooli vastuvõtukorra õiguspärasust ja kooskõla PGS § 10 lg-ga 1 ning nõuda vastustajalt välja andmed, kontrollimaks koolikohtade jagamise õiguspärasust ja vastavust PGS § 10 lg-le 1. 10) Vastustaja on viidanud, et juba praegu on Tallinna 21. Kooli määratud rohkem lapsi, kui PGS § 26 lg 1 võimaldaks. Kaebajad juhivad tähelepanu asjaolule, et varasema statistika kohaselt on igal aastal Tallinna 21. Kooli vastu võetud laste arv olnud suurem (27,5-28,5 last klassis). Seega on igal aastal klasside arvu suurendatud ja võetud vastu rohkem lapsi.
3.Tallinna linn palub 12.07.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad seisukohad 23.07.2024), leides järgmist. 1) Kaebaja oli kuni 13.02.2020 sisse kirjutatud aadressile xxxxxxxxx ja sellele elukohale lähimaks eesti õppekeelega kooliks oli Tallinna Südalinna Kool.
5(13)
3-24-1778 2) Arvestades vaba pinna olemasolu, moodustati Tallinna 21. Koolis kolm elukohajärgset esimest klassi ja määrati see elukohajärgseks kooliks 76-le lapsele. Ka kõnealune õpilaste arv (2 klassi 25 ja 1 klass 26 õpilasega) ületab PGS § 26 lg-s 1 sätestatud piirnormi, mistõttu peab kooli pidaja pärast hoolekogu kokkutulekut ja hoolekogu nõustumist suurema õpilaste arvuga selle veel käskkirjaga kinnitama. Vastustajal pole aimugi, kuidas lahendada olukord hoolekogu mittenõustumisel. 3) Arvestades laste arvu, kellele Tallinna 21. Kool on lähim, ei ole selle neile kõigile elukohajärgseks kooliks määramine võimalik. Järgnevate toimingutega määrati see kool elukohajärgseks kooliks lastele, kelle õde või vend selles koolis juba õpib. Toimingud on järgmised: koostatakse nimekiri kooliminevatest lastest, kelle elukohale konkreetne kool on lähim (sõltumata sellest, kas elukoha kaugus koolist on 40 m, 1200 m või 3000 m). Elukohale lähima konkreetse kooli nimekirja paigutunud lastest selekteeritakse välja need lapsed, kelle õde-vend selles koolis juba õpib ja määratakse see kool neile lastele elukohajärgseks kooliks. Kui kooli soovijaid on rohkem kui koolil õppekohti, arvestatakse Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 § 6 viimase lause kohaselt ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Tulenevalt eeltoodust määras elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon Tallinna 21. Kooli elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukohale, mille andmed on rahvastikuregistrisse kantud kõige varem, lähim. Selle põhjal tekkis nimistu Tallinna 21. Kooli kui elukohajärgsesse kooli määratud lastest, kelle elukohaandmed olid rahvastikuregistrisse kantud enne 26.01.2018. Kuupäeva ei määratud suvaliselt ette ära. See on kuupäev, millest hilisema registrikandega lastele määratakse eriotsusega koht läheduselt järgmisesse kooli. 4) Vastustaja esitab nimekirja koolikoha saanud lastest. Nimekirjas on koolikoha kaugus elukohast meetrites, laste õdede/vendade olemasolu, lapsevanema taotluse olemasolu ning rahvastikuregistri kannete ajad. Isikuandmete kaitse eesmärgil ei ole nimekirjades laste nimesid ega nende elukohtade aadresse, selliselt koostatud nimekiri esitatakse vaid kohtule. Vastustaja selgitab, et ka kirjete puhul, mille juures ei ole piirkonnas kolimise märkuse juures vastavat selgitust eraldi välja toodud, on siiski tegu olukorraga, kus Tallinna 21. Kool on ka varasemat kannet arvestades olnud lapsele kogu aeg lähimaks kooliks. Kõikidele lastele, kellele koolikoht Tallinna 21. Kooli määrati, oli see kool lähimaks kooliks. 5) Tallinna 21. Koolis on kohad komplekteeritud ja kohtade vabanemine sellisel arvul, et järjekord jõuaks kaebajani, ei ole võimalik. Laps on koolist väljajäänute nimekirjas
16.positsioonil. Samas ei oleks laps saanud soovitud koolikohta ka juhul, kui kohtade jaotamisel ei oleks elukoha registreeringute tegemise aega üldse arvestatud. Arvestades elukoha kaugust koolist, paigutus laps 71. positsioonile. Kuna temast tagapool (elasid kaugemal) paiknesid 17 last, kelle õde või vend juba 21. Koolis õppis (kokku 35 last, kelle õde-vend õppis juba Tallinna 21. Koolis ja kool oli ühtlasi elukohale lähim), nihkus X seeläbi 88. kohale ehk jäänuks koha saajate nimekirjast neljateistkümnendana välja. 6) Kaebaja elukohast on xxxxxxx asuvasse KSG-sse võimalik minna ka ühistransporti kasutades. Minnes bussiga nr 55, tuleks kaebajal kõndida Gonsiori peatuseni jala 650 m ja sõita Majaka peatusesse, kõndides siis 350 m kooli. Kokku kuluks sellele teekonnale 20 min. Samuti oleks lapsel võimalik kooli minna trammiga, kõndides peatuseni Keskturg jala 850 m ja sõita peatusesse Majaka ning kõndida koolini jala 350 m. Nimetatud teekonnale kuluks 23 min. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele § 7 lg 1 sätestab, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km. Kaebaja koolitee KSG-sse jalgsi seda piirnormi ei ületa.
6(13)
3-24-1778 7) Kaebaja võrdsustab kooli kauguse elukohast turvalisusega, leides sisuliselt, et koolikohtade määramisel tulekski lähtuda üksnes koolitee pikkusest. Seaduse ja kohtupraktika valguses on elukoha kaugus ja õdede-vendade samas koolis õppimine kaalumisel võrdsed. Nii on vastustaja neid kriteeriume koolikohtade määramisel ka kohaldanud. Meelevaldne ja mittekohalduv on kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas 3-4-1-16-16, milles õdede-vendade aspekt ei olnud üldse jutuks. Selliselt jääksid koolikohast ilma ka näiteks Tuukri, Pikksilma ja Poordi tänava piirkonnas elavad lapsed, kelle teekonna pikkus lähimasse, Tallinna 21. Kooli, ületab niigi 1 km ja mõnel puhul oleks järgmisesse kool maad juba üle 2 km. 8) Kaebaja argument, et arvestades tema elukohast kauguselt järgmise koolikoha paiknemist ca 900 m võrra kaugemal, tuleks elukohajärgsete koolikohtade määramisel lapsed, kelle puhul on see vahemaa väiksem (näiteks 200 m või 500 m), määrata järgmisesse kooli, ja anda koht Tallinna 21. Koolis talle, ei ole realiseeritav vastuolu tõttu seadusega. Selliselt oleks halduskohtu menetluses tänavu Tallinna 21. Kooliga seonduvalt tõenäoliselt vähemalt 20 kaebust, mitte 4. 9) Elukohajärgse kooli määramisel võetakse arvesse elukoha kaugust koolist, eraldi ei hinnata ühistranspordi tihedust, tunnelite olemasolu, liikluskiirust vms. Vastustaja on kaebajale välja pakkunud võimaluse vaidluse lahendamiseks kompromissiga selliselt, et Tallinna linn määrab lapse elukohajärgseks kooliks Tallinna Ühisgümnaasiumi, kuhu saaks laps hõlpsalt minna trammiga või bussiga nr 5 peatusest Tallinna Ülikool ning sõites peatusesse Vineeri. Sellisel juhul tuleks lapsel kõndida 3-5 minutit kodunt peatusesse ja samuti 3-5 minutit peatusest kooli ning sõita ühistranspordiga ca 12 minutit. 10) Vastustaja selgitab, et Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 elukohajärgseks kooliks määratud laste nimekiri on ajas veidi muutunud, kuivõrd lapsevanemal ei ole kohustust panna enda laps elukohajärgseks kooliks määratud kooli. Tallinna 21. Kooli
1.klassi õppekohast loobus 5 last. Vastustaja määras ühe vabanenud koolikoha 27.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/204 lapsele, kes esitas vaide. Vaidemenetluses tuvastati, et lapse elukohaandmete Eesti rahvastikuregistrisse kandmise ajaks on eksimuse tõttu märgitud 18.03.2019, tegelik elukohaandmete registrisse kandmise aeg on 10.01.2017 (samuti oli Tallinna 21. Kool tema elukohale lähimaks kooliks ja tema õde õpib selles koolis. Õe rahvastikuregistri kande aega käsitles kohus asjas nr 3-20-900). 11) Neli last, kes määrati kooli eraldi käskkirjadega õe-venna õppimise tõttu samas koolis, oleks pidanud saama algse käskkirjaga (20.05.2024) koolikohad Tallinna 21. Kooli, kuna see kool oli neile lähim ning neil õppis koolis juba õde/vend. Vastustajale ei ole selge, mis põhjustas vea, et nimetatud neljale lapsele esialgse 20.05.2024 käskkirjaga kohta ei määratud. Viga ilmnes vaidemenetluses ning kuna Tallinna 21. Koolis oli õppekohast loobumise tulemusel vabanenud 5 kohta, sai vastustaja määrata nimetatud lastele õppekohad Tallinna 21. Koolis. Nimetatud 4 õppekohta määrati Tallinna Haridusameti 05.06.2024 käskkirjadega nr T-7-1/24/213, T-71/24/214, T-7-1/24/215, T-7-1/24/216. Kõik õppekohad, sh hilisema käskkirjaga määratud õppekohad, aktsepteeriti tähtaegselt, st hiljemalt 10.06.2024. 12) Tallinna 21. Kooli direktor on kinnitanud, et täiendavat vastuvõttu ei ole kavandatud. Direktor selgitas ka seda, et seoses vabanenud kohtadega peale talviseid katseid võeti täiendava vastuvõtuga ülelinnalisse klassi 3 õpilast juurde. 13) Vastustaja poolt määruses nr 132 lisatingimusena rahvastikuregistri kande arvestamine on objektiivne ning läbipaistev kriteerium, mida koolikohtade määramisel arvesse võtta. Tiheasustusalal on lisatingimuste arvestamine möödapääsematu. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt. Samuti ei oleks võimalik sellisel viisil (arvestada 7(13)
3-24-1778 koolikohtade määramisel vaid meetreid koolimajast) koolikohti üheselt ja kontrollitavalt jaotada. Näiteks kui kooli kõrval asuvas ühes ja samas kortermajas elaks rohkem lapsi, kui selles koolis on vabu koolikohti, ei saaks KOV elukohajärgseid koolikohti määrata, kuna kohtleks lapsi ebavõrdselt. Mõeldamatu oleks koolikoht määrata näiteks sõltuvalt, mis korrusel laps selles kortermajas elaks (nt arvestada elukoha kaugust meetodil, et kõrgemalt korruselt tulijal on pikem tee meetrites vms).
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata menetluslikud taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II). I
5.Kaebajad palusid vastustajalt nõuda välja Tallinna 21. Kooli nimekirja kujunemise alusandmed ehk koolikoha saanud laste andmed (sh elukoha andmed, koolide alternatiivid, õevenna käimine samas koolis), nõustudes, et isikuandmete kaitse tagamise vajadusest lähtuvalt ei ole põhjendatud nende andmete kättesaadavaks tegemine kaebajatele, kuid pidades vajalikuks nende andmete kontrollimist kohtu poolt. Vastustaja esitas 23.07.2024 seisukoha ja sellest eraldi varem esitatud tabeli puhastamata kujul, taotledes nimetatud tabelile juurdepääsu piiramist HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 kohaselt, kuna tabel sisaldab isikuandmeid (asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave).
6.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja vm isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohus leiab, et haldusasja menetlus tuleb viidatud alusel Tallinna linna 23.07.2024 seisukoha „Kohtunõude täitmine ja taotlus“ lisaks oleva tabeli osas (digitaalse toimiku lehtedel 113–133) kuulutada kinniseks. Dokument sisaldab paljude alaealiste eraelulisi andmeid ja vastustaja on taotlenud nendele juurdepääsu piiramist HKMS § 88 lg 2 alusel, mis on kohaldatav üksnes kinniseks kuulutatud menetluses. Kuna kohus arutab asja kirjalikus menetluses, ei nähtu vajadust haldusasja menetluse kinniseks kuulutamiseks suuremas osas.
7.Vastustaja palus piirata 23.07.2024 esitatud tabelile juurdepääsu HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 kohaselt, kuna tabel sisaldab isikuandmeid (asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet). Kaebajad on nõustunud, et andmete neile kättesaadavaks tegemine ei ole põhjendatud, kuid paluvad neid kontrollida kohtul.
8.HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 3) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Kohus leiab, et taotlus vastustaja esitatud puhastamata tabelile juurdepääsuõiguse piiramiseks on põhjendatud, et kaitsta menetlusväliste alaealiste laste eraelulisi andmeid (laste elukoha aadressid). Kohus arvestab seejuures, et vastav tabel on puhastatud kujul kaebajatele juba esitatud ja kaebajad on samuti pidanud põhjendatuks juurdepääsupiirangu kohaldamist.
8(13)
3-24-1778 Kaebajate õigusi aitab praegusel juhul tagada see, et vastustaja esitatud aadressiandmetega tutvub kohus ning kontrollib otsuse tegemisel, kas kõigi vastuvõetud laste puhul oli Tallinna
21.Kool kõige kodulähedasemaks kooliks. II
Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebajad on vaidlustanud Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja osas, milles X elukohajärgseks kooliks määrati tema kodust 1348 m kaugusel asuv KSG. Kaebajate sooviks on lapse elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kooli määramine, mis on ühtlasi lapse elukohale lähim eesti õppekeelega kool (438 m). Kaebajad leiavad, et riivatud on lapse põhiõigust haridusele ning PGS § 10 lg-st tulenevat subjektiivset õigust elukohajärgsele koolile.
11.PS § 37 lg-test 1 ja 2 ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda koolikohta endale meelepärases munitsipaalkoolis. Õigus haridusele ei tähenda, et laps või lapsevanem saaks nõuda hariduse andmist kindlas koolis või koolikeskkonnas, mida nad ise subjektiivsetest kaalutlustest lähtuvalt eelistavad, ning seda ka juhul, kui elukoht on teadlikult valitud konkreetse kooli lähedusse.
12.PGS § 10 lg 1 sätestab, et vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kuid seda juhul, kui soovitud koolis on vabu õppekohti (vt PGS § 27 lg 1 teine lause). Lapsevanema otsustavast sõnast lapse hariduse valikul ei tulene subjektiivset õigust omandada haridust lapsevanemale või lapsele kõige meelepärasemas koolis või koolihoones (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus nr 317-581, p 13).
13.Seega ehkki PGS-ist tuleneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada igale koolikohustuslikule lapsele kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus, ei tähenda see üldjuhul siiski lapse ega lapsevanema subjektiivset õigust nõuda kohta konkreetses koolis.
14.Kaebajatel on aga õigus nõuda, et elukohajärgse kooli määramine toimuks õigusaktides kehtestatud korda, sh seaduse eesmärgiga kooskõlas olevaid valikukriteeriume järgides ning neid kriteeriume õigesti ja mittediskrimineerivalt rakendades.
15.Elukohajärgse kooli määramise tingimused on reguleeritud PGS § 10 lg-s 1. Selle sätte kolmandas lauses on elukohajärgse kooli määramisel arvestamisele kuuluvate kaalutluste osas sätestatud järgmist: valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena (1) esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja (2) võimaluse korral vanemate soove. Sätte teine lause kohustab põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks valla- või linnavalitsust kehtestama elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra.
16.PGS § 10 lg 1 teise ja kolmanda lause sõnastusest saab järeldada, et oluliste asjaolude loetelu, millega valla- või linnavalitsus peab arvestama, ei ole ammendav, vaid seadusandja on jätnud kohalikule omavalitsusele teatava kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel. Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel otsustada, et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale seaduses nimetatud kolme asjaolu kaaluda muid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21). 9(13)
3-24-1778
17.Tallinna Linnavalitsus on oma 21.12.2011 määruse nr 132 §-s 6 vastava valiku teinud, nähes sellise seaduses sätestamata lisaargumendina ette isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamist, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.
18.Sellise täiendava argumendi kasutamist elukohajärgse kooli väljaselgitamisel ei ole alust pidada meelevaldseks. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et olukorras, kus kool on lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui see kool õpilasi vastu võtta saab, tuleb kohalikul omavalitsusel leida ühelt poolt võimalikult õiglane ja seaduse eesmärgiga kooskõlas olev, teisalt aga ka võimalikult selgetel kriteeriumitel põhinev ja arusaadavat rakendamist võimaldav kord, mille alusel õppekohti kui piiratud ressurssi jagatakse (Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus nr 3-24-1960, p 14).
19.Puudub vaidlus, et praegusel juhul oli Tallinna 21. Kool lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui oli koolis kohti ning seetõttu tekkis vajadus õppekohtade jaotamisel täiendavaid kriteeriume kasutada. Võib küll möönda, et põhimõtteliselt võiks võimalik olla ka mingitest muudest täiendavatest kriteeriumitest lähtumine (vrdl kaebajate viidatud Tartu Linnavalitsuse määrus nr 6), kuid ainuüksi sellest ei saa järeldada, et lisakriteeriumina Tallinna Linnavalitsuse määruses nr 132 kasutatava elukoha rahvastikuregistrisse kandmise ajast lähtumine ei oleks õigus- või eesmärgipärane.
20.Ka elukoha rahvastikuregistrisse kandmise aja kui täiendava kriteeriumi arvestamine võimaldab esmajärjekorras väärtustada lapse elukoha lähedust koolile. Kui PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele vastavaid lapsi on rohkem kui koolis kohti, ei ole kõigile lastele nende elukohale lähima kooli määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Kuigi praegusel juhul saab mitme Tallinna 21. Kooli õppekoha saanud lapse puhul möönda, et neile läheduselt järgmiseks kooliks olev kool (Gustav Adolfi Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium või Tallinna Südalinna Kool) asuks nende elukohast vaid vähesel määral (alla 100 m) kaugemal kui Tallinna 21. Kool (23.07.2024 tabeli read nr 61, 62, 63, 67, 69 ja 72), ei saa kohtu arvates pidada meelevaldseks või ebaõiglaseks vastustaja valitud lahendust, kus linn on otsustanud kaalumisel võtta arvesse seda, kui kaua on laps piirkonnas elanud ning eelistada äsja kooli lähedusse kolinud lastele neid, kes on piirkonnas elanud pikka aega. PGS ei nõua laste vahel valiku tegemisel tingimata alternatiivse koolitee kaalumist ning selle arvesse võtmist, kui kaugele jääks iga lapse puhul lähimast koolist välja jäämise korral kauguselt järgmine kool, vaid tegu on seadusandja poolt vastustaja kaalumisruumi jäetud küsimusega. Kohtule ei nähtu praegusel juhul alust vastustaja tehtud valikuid ümber hinnata.
21.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustaja poolt rakendatav kord põhineb selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumitel ning võimaldab nende arusaadavat ja ühetaolist rakendamist. Neil põhjustel ei tingi praegune vaidlus ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Isegi kui teatud juhtudel võiks rahvastikuregistrikande ajast lähtumine viia ebaproportsionaalse tulemuseni (nt kui õppekohad jaotataks lõppastmes ainuüksi vastavalt laste sündimise ajale), ei nähtu praeguse kaebuse tehioludest, et X puhul oleks määravaks osutunud tema sündimise aeg, arvestades, et kuni 13.02.2020 oli tema varasemale elukohale lähimaks eesti õppekeelega kooliks Tallinna Südalinna Kool. Lisaks on vastustaja põhjendatult osutanud, et kui arvesse poleks võetud elukohaandmete registrisse kandmise aega, vaid lähtutud oleks üksnes eksisteerivast olukorrast ja pingerida moodustatud laste elukoha kaugusest järgi koolist, oleks kaebaja asetunud 71. kohale. Vastustaja on ära näidanud, et ka sellisel juhul oleks X ikkagi õppekohast soovitud koolis ilma jäänud, kuna tema ette oleks paigutunud mitmed temast märgatavalt hilisema elukohaandmete registreerimise ajaga, ent temast lähemal elavad lapsed ning lisaks neile ka temast kaugemal elavad 17 last, kelle õde või vend juba õppisid Tallinna
21.Koolis.
10(13)
3-24-1778
22.Seega taandub vaidlus küsimusele, kas vastustaja on vaidlustatud käskkirja andmisel järginud enda kehtestatud korda ega ole valikukriteeriume rakendanud vääralt või kaebaja suhtes diskrimineerivalt.
23.Kõigepealt tuleb arvestada, et PGS §-s 10 ja Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 §-s 6 kasutud väljend „õpilase elukoha lähedus koolile“ ei ole sisustatav selliselt, et kool tuleks elukohajärgseks kooliks määrata neile lastele, kes elavad sellele kõige lähemal. Sätete lähtepunktiks peaks olema lapsekeskne käsitlus, st elukohajärgseks kooliks tuleks määrata kool, mis asub lapse elukohale võimalikult lähedal. PGS sõnastust arvestades ei pruugi elukohajärgne kool alati tähendada siiski faktiliselt kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli.
24.Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjast nr T-7-1/24/199 nähtub, et vastustaja arvestas kaebajale elukohajärgse kooli määramisel tema elukoha lähedust koolile (kaebaja elukohale lähim on Tallinna 21. Kool, 438 m), rahvastikuregistri elukohakande aega (elukoht xxxxxxxxx alates 14.02.2020) ning läheduselt järgmist kooli (KSG, 1348 m), pidades ka seda elukohast mõistlikus kauguses asuvaks. Käskkirjas on välja toodud, et Tallinna 21. Kool määrati elukohajärgseks kooliks 76 lapsele, ent kooli soovis enda taotluses lapse elukohajärgseks kooliks 178 lapsevanemat. Käskkirjas on nimetatud kriteeriumid, mida vastustaja arvestas. Kuigi sellest ei selgu, millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri lastest, kellele määrati elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool, s.o kes jäid nimekirjas kaebajast ettepoole, on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kõigepealt reastati kõik lapsed lähima kooli alusel, mille tulemusel tekkis iga kooli kohta nimistu lastest, kellele see kool on lähim; seejärel määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks neile nimekirjas olevatele lastele, kelle sama pere teine laps õpib selles koolis, arvestades seega ka nende puhul, et tegu oleks elukohale lähima kooliga (kokku 35); seejärel määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks lastele, kelle elukohale see kool oli lähim, eelistades neid, kelle rahvastikuregistri kanne oli varasem (antud juhul kuni 26.01.2018). Käskkirjast nähtuvalt lähtus vastustaja sellest, et kuna lapse elukohale lähima kooli määramine elukohajärgseks kooliks ei olnud tulenevalt soovijate ja õppekohtade arvust võimalik, määrati tema elukohajärgseks kooliks geograafilise kauguse järgi läheduselt järgmine kool. Seega arvestati rahvastikuregistri kande aega alles kaalumise viimases etapis.
25.Praegusel juhul on vastustaja ära näidanud, et kõigile Tallinna 21. Kooli määratud lastele (sh nendele, kelle puhul võeti lisaks arvesse ka sama pere teiste laste õppimist koolis) oli see elukohale kõige lähemal asuv kool. Kohus on samuti üle kontrollinud, et kõigi vastuvõetud laste puhul oli Tallinna 21. Kool kõige kodulähedasemaks kooliks. Esmatähtsaks elukohajärgse kooli määramisel on seega olnud lapse elukoha kaugus ja sama pere teiste laste õppimine samas koolis, nagu ka PGS nõuab. Rahvastikuregistri kande aega arvestati kaalumise viimases astmes.
26.Seega ei ole käskkirja andmisel ka n.ö õe-venna kriteeriumi rakendamisel rikutud kohustust lähtuda esmajärjekorras lapse elukoha lähedusest koolile ning sisulist tähtsust ei oma see, kas õde-vend õpib Tallinna 21. Koolis n.ö ülelinnalise vastuvõtuga klassis või mitte. Sama pere teiste laste eelistamise ainsa ega ka peamise eesmärgina ei saa elukohajärgse kooli määramise menetluses näha pere mugavust laste kooli transportimisel. Laste tundide algus- ja lõpuajad ei pruugi ka samas koolis käies ühtida ning õpilase elukoha lähedus koolile peaks toetama seda, et õpilastel on võimalik kooli ja koju liikuda iseseisvalt. Samas võimaldab õdede-vendade õppimine ühes koolis ka vanematel osaleda ülekoolilistel sündmustel (lapsevanemate koosolekud, teabepäevad, kooli traditsioonilised üritused) ning vanemate- ja hoolekogu töös, mis laste õppimisel erinevates koolides võib olla oluliselt raskendatud. Seega ei saa väita, et antud kriteeriumi rakendamine saaks olla põhjendatud või seaduslik ainult juhul, kui on kontrollitud, et tegu on samas leibkonnas elavate lastega.
11(13)
3-24-1778
27.Ka kaebajate väited nende perega seotud spetsiifiliste asjaolude arvestamata jätmisest ei ole põhjendatud. Kohalikule omavalitsusüksusele ei saa mõistlikult olla etteheidetav see, et ta ei arvestanud elukohajärgse kooli määramisel lapsevanemate elukohaandmeid enne lapse sündi. Puudub vaidlus, et alates sünnist oli lapse elukoht rahvastikuregistri andmete järgi xxxxxx tänaval ja sellele lähimaks kooliks ei olnud Tallinna 21. Kool, vaid Tallinna Südalinna Kool.
28.Kuigi lapse koolitee Tallinna 21. Kooli oleks lühem ja sellest tulenevalt eelduslikult ka turvalisem, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul alust väita, et koolitee KSGsse ei vastaks õigusnormide nõuetele, oleks lapsest kaebaja jaoks liiga ohtlik või ka ebaproportsionaalselt koormav. Kaebajad on koolitee läbimise koormavust ja ohtlikkust üle hinnanud. Kaebajad on välja toonud, et jalgsitee KSG-sse oleks üle 1,7 km. Sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 7 lg-s 1 on sätestatud, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei või olla pikem kui 3 km. Võib eeldada, et koolivalmiduse saavutanud laps on suuteline, vajadusel esimestel nädalatel või kuudel koos vanemaga, sellise teekonna läbima. Käskkirjas toodud järeldust, et KSG asub lapse elukohast mõistlikus kauguses, ei saa pidada põhjendamatuks. Kaebajal on kooli minekuks võimalik kasutada ka ühistransporti ning kogu teed ei pea läbima jalgsi. Linnakeskkonnas elades ei ole ühistranspordi kasutamine kooli jõudmiseks Eestis tavapäratu ning seda ei saa pidada jõukohatuks ka koolikotiga liikuvale algklassi lapsele. Vajadus ületada kooliteel ristmikke ei ole samuti asjaolu, mis lubaks väita, et koolitee KSGsse on praegusel juhul ohtlik lapse elule või tervisele või vastustaja rikuks seetõttu turvalise koolitee tagamise kohustust. Kaebajate viited lastekaitseseadusest tulenevale lapse abivajaduse ennetamise kohustusele ei ole selles kontekstis asjakohased.
29.Vastuseks kaebajate tõstatatud küsitavustele seoses osade laste määramisega Tallinna
21.Kooli hilisemate käskkirjadega, on vastustaja selgitanud, et tegu oli lastega, kes oleks juba algse käskkirjaga pidanud saama koolikohad Tallinna 21. Kooli, kuna see kool oli neile lähim ning neil õppis koolis õde/vend, ent vastustajale teadmata põhjusel tekkinud vea tõttu neile algselt õppekohta ei määratud, vaid viga ilmnes alles vaidemenetluses. Nagu ülal käsitatud, siis pere samade laste puhul ei rakendatud rahvastikuregistri kande aja kriteeriumi, vaid seda võeti arvesse järgnevas astmes.
30.Samuti on vastustaja kinnitanud, et tabelikirjete puhul, mille juures seoses piirkonnas kolimisega ei olnud eraldi välja toodud märget, et Tallinna 21. Kool on kogu aeg olnud lapsele lähimaks kooliks, on siiski olnud tegemist olukorraga, kus Tallinna 21. Kool on ka varasemat rahvastikuregistri kannet arvestades olnud lapsele kogu aeg lähimaks kooliks.
31.Seoses vabaks jäänud kohtade täitmiseks katsete korraldamisega nähtub vastustaja poolt esitatud Tallinna 21. Kooli direktori kirjast, et tegu oli vabanenud õppekohtadega n.ö ülelinnalises klassis, mitte õppekohtadega, millest oleksid loobunud Tallinna Haridusameti poolt kooli määratud laste vanemad.
32.Vastuseks kaebaja argumendile, et varasema statistika järgi on Tallinna 21. Kooli
1.klassidesse iga-aastaselt määratud rohkem lapsi, kui PGS § 26 lg 1 võimaldaks, on vastustaja esitanud kooli direktori kinnituse, millest nähtuvalt täiendavat õpilaste vastuvõttu kavandatud ei ole. Tuleb arvestada, et täiendava õppekoha loomine PGS § 26 lg-s 3 sätestatud erandjuhu alusel on kooli pidaja, kooli direktori ja hoolekogu kaalutlusotsus, mis peab arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid väärtusi ja huve ning kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda ülemise piirnormi suurendamist. Samas tuleb ka märkida, et juhul, kui kooli pidaja peaks direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul siiski otsustama õpilaste arvu üle piirnormi suurendada, ei nähtu kohtule, et praegusel juhul saaks selliselt tekkivaid õppekohti õiguspäraselt täita muul viisil kui koolikohta 12(13)
3-24-1778 soovinud õpilaste nimekirja alusel ning lähtudes jätkuvalt lapse elukoha kauguse ja rahvastikuregistri kande alusel moodustatud järjekorrast.
33.Neil põhjustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja osaliseks tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.