lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1151/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1151/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1560
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusPS § 17RVastS § 7Vastutuse alusedVÕS § 1046 lg 1Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1151/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1151

Määruse kuupäev

07.08.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Kaido Lundeni kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja kohta koostatud iseloomustuses valeväidete esitamisega ja sellega kaebaja au ja hea nime teotamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Kaido Lunden Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Kaido Lundeni kaebus.
2.Jätta Kaido Lundeni taotlused, mis puudutavad talle menetlusabi andmist, läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Kaido Lunden (edaspidi ka kaebaja) esitas 03.01.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 000 eurot selle eest, et vangla esitas Tartu Maakohtule kaebaja kohta koostatud iseloomustuse, milles sisaldusid valeandmed kaebaja kohta. Vangla viitas iseloomustuses, et kaebaja on toime pannud tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, kuid kaebaja ei ole sellist tegu toime pannud. Veel väitis vangla iseloomustuses, et suurema osa ajast on kaebaja töötanud ametlikult, kuigi tegelikult on kaebaja terve oma elu töötanud ametlikult. Vangla tegevus valeväidete esitamisel mõjutas kaebaja kohta valearvamuse tekkimist ning tegemist oli laimuga.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla jättis 01.03.2024. a otsusega kahjunõude rahuldamata. Kuigi maakohtule esitatud iseloomustuses esines eksimus, ei ole võimalik rääkida tahtlikust laimamisest ja maine kahjustamisest kohtu silmis. 03.11.2023 koostas Tartu Vangla Tartu Maakohtule K. Lundeni tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames iseloomustuse. Iseloomustuses esitatud väidet, et varasemalt on kaebaja toime pannud tahtliku tapmise raskendavail asjaoludel, võib tõesti pidada eksitavaks väiteks. K. Lunden ei olnud kuriteo täideviijaks, vaid on saanud karistada kuriteole kaasaaitajana. Tartu Vangla vabandas sellise eksitava väite esitamise ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Siiski oli kaebajal tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames toimunud kohtuistungil võimalus

3-24-1151 kohtule selgitada varasema süüdimõistmisega seotud asjaolusid. Kohtuistungi protokollist nähtub, et ta on seda ka teinud, avaldades, et tema ei ole kedagi tapnud. Kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2024. a määrusega asjas nr 1-22-297 vabastati kaebaja karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, siis ei ole iseloomustuses kajastunud eksimus välistanud tema ennetähtaegset vabastamist. Kaebaja ei nõustunud ka väitega, et suurema osa ajast on ta töötanud ametlikult. Riskihindamise vestluse käigus on inspektor-kontaktisik vestelnud kaebajaga ja sellise vestluse käigus on ametnik sellise teabe saanud. Tagantjärele ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, millises konkreetses sõnastuses kaebaja sellist mõtet avaldas. Iseloomustus ei piirdu töötamist puudutavas osas ainult ühe vaidlusaluse lausega, vaid koos ajaperioodidega on välja toodud isiku varasem töötamine. Sellest nähtub, et kaebajal on olnud ka töötamises pause. Iseloomustuses ei ole viidatud sellele, et kaebaja oleks töötanud mitteametlikult ning selles osas ei ole tuvastatud ka riski ega ohtlikkust. Tartu Vangla küll eksis iseloomustuses varasema kuriteo väljatoomisel, kuid iseloomustusest ei nähtu, et ametnik oleks tahtlikult ja sihipäraselt soovinud kohtu silmis kaebaja mainet kahjustada. Ka puudub töötamist puudutava lause osas häbistav, alandav või naeruvääristav iseloom. Seega on täitmata olulised tunnused, mis võimaldaks pidada vaidlusaluseid lauseid iseloomustuses kaebaja au ning head nime teotavaks.

3.K. Lunden esitas 18.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 500 000 eurot seoses kaebaja au ja hea nime teotamisega. Tartu Vangla ametnikud koostasid kaebaja suhtes iseloomustuse ja saatsid selle kohtule. Iseloomustuses märgiti, et kaebaja pani toime tahtliku raske tapmise raskendavatel asjaoludel, kuigi see ei vastanud tõele. Kaebaja vastuväitele keegi ei reageerinud ega teinud iseloomustuses parandusi. Ka 2005. aasta süüdimõistvast kohtuotsusest nähtus, et kaebaja ei ole sellist tegu toime pannud. Kaebaja leiab, et vangla vabandus ei ole piisav, kuna see ei muuda kaebaja läbielatud hingepiinasid. Iseloomustuses kirjutati veel, et kaebaja ei ole kogu oma elu ametlikult töötanud. Kaebaja palub vajadusel määrata talle advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
4.Tartu Vangla edastas 19.04.2024 vastuses kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja osutab kaebuses lisaks tema au ja hea nime teotamisele kohtule esitatud iseloomustuses avaldatud valeväidetega ka tema inimväärikuse alandamisele seoses sellega, et tal ei lubatud vanglas jalutada, ta ei saanud käia kirikus, ta ei saanud helistada, talle ei antud elementaarseid hügieenitarbeid, pool suvest ei võimaldatud tal käia spordiplatsil ja tal keelati omada märkmikku. Kaebaja leiab, et iga vanglas veedetud päev oli piinav ning valu ja mõnitused, mille osaliseks ta sai, ei olnud lihtsad ebameeldivused, mida võiks kompenseerida vabandamisega. Kaebaja soovib kõigi nende kannatuste eest, mis Tartu Vangla on talle põhjustanud, mittevaralise kahju hüvitamist 1 500 000 euro ulatuses. Kuivõrd kaebaja ei ole eeltoodud kahjunõude aluseid vanglale esitatud kahjunõudes välja toonud ja kaebaja võib kahjunõudega kohtusse pöörduda üksnes ulatuses, milles ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (vt ka vangistusseaduse § 11 lg 8), siis käsitab kohus käesoleva kaebuse alusena üksnes kaebaja väiteid tema au ja hea nime teotamise kohta seoses kohtule esitatud iseloomustuses valeväidete avaldamisega.
6.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega, selle sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema

3-24-1151 täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud ning kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.

7.Kaebaja leiab, et vangla teotas tema au ja head nime, kui avaldas maakohtule tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses esitatud iseloomustuses kaebaja kohta valeväiteid. Kaebaja kohta märgiti, et varasemalt on teda karistatud selle eest, et ta pani toime tahtliku raske tapmise raskendavatel asjaoludel, kuigi see ei vastanud tõele (kaebaja oli kaasaaitaja). Veel märkis vangla, et suurema osa ajast on kaebaja töötanud ametlikult, kuigi kaebaja on kogu oma elu ametlikult töötanud.
8.Kuigi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt kuulub au ja hea nimi selliste õigushüvede hulka, mille teotamise korral on seadusandja pidanud võimalikuks ka mittevaralise kahju hüvitamist rahas, siis ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul kaebaja õiguste riivet sellises ulatuses toimunud. Isiku au ja head nime kaitseb põhiseaduse (PS) § 17, mida on kommenteeritud järgmiselt: „Inimese au ja väärikus on rohkem sisemised subjektiivsed kategooriad, mida kannab inimene ise. Hea nimi ehk maine (reputatsioon) on valdavalt väline objektiivne kategooria, mida kannavad teised inimesed ja avalik arvamus. /--/ Au ja väärikuse riive võib aset leida nii mitteavalikult ehk kitsas ringis üksikute isikute vahel kui ka avalikkuse ees. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab aga avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist. Au ja väärikuse kui individuaalse subjektiivse väärtuse kahjustamise puhul võidakse seda teha nii inimesele antud hinnangutega temale ja tema kohta öelduga, isiku panemisega au ja väärikust riivavatesse, alandavatesse ehk teotavatesse oludesse kui ka selliste tegudega isiku suhtes, mis pole otse füüsiliselt suunatud tema vastu, kuid mille eesmärk on tema au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine, kahjustamine või teotamine. Isiku hea nime ehk maine kahjustamine tähendab inimese reputatsiooni kahjustamist avaliku arvamuse mõjutamise kaudu. /--/ Et norm annab kaitse au ja hea nime teotamise eest, siis on oluliseks tunnuseks ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ning häbistav alandav viis. /--/ Milline au ja hea nime riive on au teotamine, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus ning seda tuleb alati vaadelda üksikjuhtumite kaupa. /--/ Siiski mitte igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine – riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära (-astet). Teotamine on tugevam rünne kui solvamine.“ (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura, 2012; PS § 17 kommentaaride p-d 3, 5). Riigikohus märkis 11.02.2004. a otsuses asjas nr 3-2-1-11-04, et faktiväiteid ja hinnanguid, mis riivavad isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (p 11).
9.Tallinna Ringkonnakohus on 29.08.2018. a otsuses asjas nr 3-17-1353 p-s 10 selgitanud, et au ja hea nime teotamisega saab teoreetiliselt tegemist olla olukorras, kui isiku kohta on avaldatud ebakohast väärtushinnangut või isiku nime või kujutist on õigustamatult kasutatud avalikus ruumis, nt avaldatud mingit informatsiooni ajalehes või veebiväljaandes (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 koosmõjus RVastS § 7 lg-ga 4). Avaldamine on isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Avaldamiseks VÕS tähenduses ei saa pidada vangla poolt kohtule ennetähtaegse vabastamise menetluses iseloomustuse esitamist, nagu ei saa kolmandaks isikuks pidada kohut. Niisiis ei ole praegusel juhul täidetud au ja hea nime teotamise koosseis – kaebaja kohta ei ole väärtushinnanguid avaldatud kolmandatele isikutele. Need Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas. Täiendavalt märgib kohus, et praegusel juhul ei saa kaebaja suhtes koostatud iseloomustuses avaldatud andmete puhul rääkida ka tahtlikust solvamisest ega

3-24-1151 soovist kaebajat alavääristada. Lisaks on vangla vabandanud kaebaja ees iseloomustuses eksitava väite avaldamise eest.

10.Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud, ning kohus tagastab K. Lundeni kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused
12.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
13.Kaebaja ei ole otsesõnu riigi õigusabi korras endale esindaja määramist taotlenud, vaid on märkinud, et vajadusel määrataks talle advokaat. Arvestades, et kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, ei pea kohus põhjendatuks kaebaja tahet täpsemalt välja selgitada ning jätab kaebaja menetlusabi taotluse, mis puudutab talle esindaja määramist vajaduse korral, läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium