Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-7378

XXXX).

ASAJOLUD

10.05.2016 esitas võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 50 888.31 eurot, mis tuleneb täitmata maksukohustustest. Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Harju Maakohus on oma 23.05.2016 kohtumäärusega võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja pidanud eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 12.07.2016. Eelistungile ilmus võlausaldaja. Võlgnik istungile ei ilmunud. 23.08.2016 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Kauri Rattuse. 22.09.2016 kohtuistungil esitas pankrotihaldur oma aruande, mille kohaselt võlgnikul vara ei ole. Kohus määras oma 27.09.2016 kohtumäärusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 000 eurot. Kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seisuga 24.01.2017 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur nõudis andmeid võlgniku seaduslikult esindajalt 13. septembril 2016 edastatud võlgniku küsimustikuga - varade ja võlgade, varade koormamise, võlgniku suhtes toimuvate sundtäitmiste ning hagimenetluste, majandustegevuse ja ettevõtte üldandmete kohta. Eelpool nimetatud küsimustiku vastused pidi võlgnik esitama ajutisele pankrotihaldurile 19. septembriks 2016.a. Tulenevalt sellest, et võlgnik küsimustiku vastuseid 19.septembriks 2016 ajutisele haldurile ei esitanud ja konsulteerides võlausaldaja esindajaga 20.septembril 2016, helistas ja saatis tekstisõnumi ajutine haldur võlgniku telefoninumbrile, mida on kasutanud Maksu-ja Tolliamet võlgnikuga suhtlemisel, kuid tulemusteta. Järelepäringutele saadud vastustest, mis on tehtud Maanteeametile, Maksu- ja Tolliametile, kinnistusosakondadele ning Eesti Väärtpaberite Keskregistrile ja samuti Eestis tegutsevatele krediidiasutustele võlgniku rahalistest vahenditest teadasaamiseks ja võlgade seisundi selgitamiseks, on selgunud järgmist:

2-16-7378

Võlgnikul on vara kokku 1 001.84 eurot, kuid kohustusi kokku 53 295.65 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara kordades. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel kohustuste täitmine võimalik. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Läbiviidud esmase analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik kõikide võlausaldajate nõuete täies ulatuses rahuldamine. Tulenevalt asjaolust, et ajutine haldur ei ole kohtunud võlgniku esindajaga, ajutisele haldurile ei ole esitatud ühtegi raamatupidamise ega muid dokumente, siis on ajutisel halduril võimatu anda hinnangut võlgniku eelnevale majandustegevusele, samuti võlgniku vara, sealhulgas kohustuste kohta ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud ning anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaadetele. Kogu aruandes sisalduv teave põhineb avalikest registritest saadavatele andmetele ja Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt saadud informatsioonile. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et ajutisel halduril puudub võimalus anda oma arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, samuti maksejõuetuse tekkimise aja suhtes. Nägemata ühtegi raamatupidamise dokumenti on võimatu väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu ÄS § 187 lg 2 alusel. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub mõista välja ajutise pankrotihalduri tasuks kokku 1 404 eurot (sealhulgas käibemaks) ja hüvitatavateks kuludeks 69.60 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutine pankrotihaldur kulutas oma ülesannete täitmiseks 13 tundi tunnitasuga 90 eurot tund. Ajutise halduri poolt kantud kulutused moodustuvad büroo –ja sidekuludest, kuludest tasulistele päringutele registritesse ja transpordikuludest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

2-16-7378 PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul vahendid kõigi kohustuste katmiseks. Ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole teada võimalusi vara tagasi võitmiseks või tagasi nõudmiseks, sealhulgas ei ole teada nõuete võimalused juhtorgani liikmete vastu. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa tasumisest ei ole kohtule teatatud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Võlausaldaja on kohtumääruse alusel tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste tagatiseks kokku 2 000 eurot. Seega ei saa antud juhul ajutise halduri tasu ja kulutusi katta riigi vahenditest. Samas lisaks võlausaldaja poolt antud tagatisele, on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul vara olemasolu ca 1 000 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb ajutisele haldurile määratavad tasu ja hüvitatavad kulud katta esmajärjekorras võlgniku vara arvelt ja puudujäävas osas võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud tagatise arvelt.

2-16-7378 Peale ajutisele haldurile määratud summade katmist, tuleb kohtu deposiiti järele jäänud osa, tagastada võlausaldajale PankrS § 11 lg 2 alusel. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning vastavad ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu tuleb need taotletud ulatuses välja mõista. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur tegutseb Õigusbüroo Rattus OÜ kaudu (registrikood 10423859) ja on käibemaksukohuslane (registreerimisnumber EE XXXX). Ajutine haldur katab esmalt talle määratud tasu ja kulud võlgniku vara arvelt ja esitab seejärel kohtule vastavad andmed ja taotluse võimaliku puudu jääva osa katmiseks deposiidi arvelt. Taotluse lahendab kohus konkreetsele summale eraldi määrusega. Alles seejärel tagastab kohus võlausaldajale võimaliku allesjäänud osa tagatisest. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXXX (isikukood XXXX).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.