Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.X. X. esitas 25. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla 20. juuli 2024. a käskkirja nr 1-24/1-2/317 täitmise vaide- ja kohtumenetluse ajaks. Käskkirjaga kohaldati taotleja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud julgeolekumeetmeid, samuti spordisaali kasutamise keelamist, kuna taotleja ja Y. Y. vahel toimus füüsiline konflikt. Piirang seati vangla julgeoleku tagamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks (ohu ennetamiseks). X. X. taotles ka riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu.
1.1.Taotleja hinnangul on VangS § 69 lg 1 õigusselgusetuse tõttu põhiseadusevastane. Üks lõige sisaldab 8 erinevat alust, mis tuleks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ lähtudes sätestada eraldi punktidena. Segadust külvab ka teine lause, kuna esimene lause võimaldab abinõusid kohaldada üksnes selle kinnipeetava suhtes, kes ise põhjustab ohtu, aga teine ka isiku suhtes, kes ise ei ohusta. Mõlemal juhul on tegelikult ohus füüsilise isiku julgeolek, kuid vangla loeb seda vangla kui avalik-
õigusliku juriidilise isiku ohuks. Käskkirjas VangS § 69 lg-le 1 viitamine ei anna selget ülevaadet, millist alust silmas peeti. See raskendab vaide esitamist.
1.2.Ebatäpne on ka käskkirjas kasutatud väljend „toimus füüsiline konflikt“, mis on jäänud määratlemata.
1.3.Käskkirja andmisel ei arvestatud olulisi asjaolusid. Taotleja vaatas P1 osakonnas kotttoolil lamades televiisorit ja pult oli tema rinna peal, kui Y. Y. tuli taotleja juurde, võttis temalt teleri puldi ära ja vahetas kanalit. Kui taotleja palus Y. Y.il filmi peale tagasi panna, lubas too taotlejale peksa anda. Taotleja tõusis kott-toolist püsti, kuna selles asendis oleks Y. Y. saanud taotlejat lihtsalt vigastada. Seepeale asus Y. Y. taotlejat ründama, tõugates teda. Taotleja tõukas Y. Y.i eemale ja palus endast eemale hoida, kuid Y. Y. tuli taotlejat uuesti tõukama. Kui tõuklemine jätkus, otsustas taotleja rünnaku tõrjuda, lüües Y. Y.i peapiirkonda. Samal ajal lõi ka Y. Y. taotlejat peapiirkonda. Alles kui tõuklemine oli veel kestnud, astus valvur, kes oli koguaeg samas osakonnas ja juba varem sündmuskohale jõudnud, konfliktile vahele ja eraldas kinnipeetavad. Valvuri käsul kambrisse liikumise ajal ähvardas Y. Y. taotlejat tapmisega.
1.4.Ettekanne, millele käskkirjas on viidatud, ei ole taotlejale kättesaadav, samuti pole ettekande sisu käskkirjas avatud. Käskkirjas pole kajastatud ka taotlejalt võetud seletust ja vastuväiteid, samuti kaalutlusi, millest käskkirja andes lähtuti. Kirjas pole, millise õigusrikkumise taotleja toime pani. Taotleja ei ole ohtlik ega ettearvamatu, vaid teostas hädakaitset. Samas pole käskkirjas väidetud, nagu oleks taotleja ohus, vaid teda on käsitatud ohustajana. Teisel kinnipeetaval pole õigust häirida tema teleri vaatamist.
1.5.Käskkirjas pole viidatud spordisaali kasutamise keelamise õiguslikule alusele. VangS § 69 sellist alust ei sisalda. Pole ka põhjendatud sellise meetme kohaldamise vajadust.
1.6.VangS § 69 lg 2 p 1 kohaldades tuleks haldusakti märkida isikud, kellega kinnipeetav suhelda ei tohi, kuid seda pole tehtud. Kohaldatud on absoluutset liikumis- ja suhtlemisvabaduse keeldu, mis on põhjendamatult intensiivne piirang. Ka eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine on ebaproportsionaalne.
1.7.Üksikvangistus kahjustab taotleja tervist, mida hiljem on raske, kui mitte võimatu taastada. Kambris on turvakaamera suunatud WC-le ja dušinurka, mis takistab pesemist ja WC kasutamist ning alandab inimväärikust. Aknal on tihe võrgustik, mis ei võimalda välja vaadata. Taotlejal halvenes silmanägemine. Üksikvangistuses ei jälgita taotleja tervist.
2.Tallinna Vangla esitas 26. juulil 2024 kohtule seisukoha, milles palus jätta esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse rahuldamata. Vastustaja sõnul on käskkirja peale esitatud vaie menetlemisel. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuli kohaldada julgeolekukaalutlustel, sest taotleja kakles kaaskinnipeetavaga. Täpsemaid asjaolusid on kajastatud ettekandes ja käskkirjas. Isik tuli teistest kinnipeetavatest isoleerida. Kuigi julgeolekuabinõudega sekkutakse intensiivselt taotleja õigustesse, kaalub vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut üles taotleja vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. X. X. ei ole täielikus isolatsioonis. Ta saab käia jalutuskäigul, lähedastele helistada ja kirjutada, kambris raadiot kuulata, raamatuid ja ajalehti lugeda, vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga. Tervisest tulenevaid takistusi lukustatud kambris hoidmisele vanglale teadaolevalt ei esine. Meedikud pole andnud sellega seoses mingeid suunised. Vangla ei saa esitada kohtule tervisekaardi väljavõtet, sest alates 1. juulist 2024 osutab Tallinna Vangla kinnipeetavatele tervishoiuteenust Lääne-Tallinna Keskhaigla. Taotleja vestleb regulaarselt psühholoogiga. Seega on vaimse tervise toetamine tagatud. Vajaduse korral saab kinnipeetav arstiabi. 2(4)
3.HKMS § 249 lg 1 esimesest lausest tulenevalt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 järgi võib EÕK taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. EÕK määruse tegemisel arvestab kohus HKMS § 249 lg-st 3 lähtudes avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi.
4.Praegusel juhul ongi EÕK taotlus esitatud pärast haldusorganile vaide esitamist (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). EÕK korras palub taotleja peatada vaidlustatava haldusakti täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Selline taotlus on lubatav.
5.HKMS § 104 lg 1 järgi tuleb EÕK taotluse esitamisel tasuda riigilõivu, mis riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt on 20 eurot. X. X. taotleb enda riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu. Tema vabakasutuskonto väljavõttelt nähtuvalt on tema taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek olnud kokku 22 eurot 84 senti ja väljaminekud 15 eurot 99 senti, konto lõppjääk on 13 eurot 43 senti. Seega vastab taotleja HKMS § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise tingimustele. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumisest (HKMS § 110 lg 1 p 1).
6.Kahtlust ei ole taotleja EÕK vajaduses. Arvestades, et isik viibib juba taotluse esitamise ajal vaidlustatud käskkirjaga määratud piirangute mõjualas, ei ole EÕK-d kohaldamata võimalik käskkirja mõju tagantjärele tagasi pöörata. Käskkirjaga seatud piirangud on intensiivsed – kuigi taotleja ei viibi täielikus isolatsioonis, on nii tema liikumisvabadust kui ka suhtlus- ja vaba aja sisustamise võimalusi olulisel määral piiratud.
7.Teisalt tuleb EÕK kohaldamise otsustamisel aga arvestada ka avalikku huvi ja hinnata kaebuse (või vaide) perspektiive. Kaebaja ei sea kahtluse alla, et tema ja kaaskinnipeetava vahel leidis aset konflikt, mille käigus kasutasid mõlemad pooled füüsilist vägivalda. Isegi kui eeldada taotleja väite õigsust, et konflikti algatas teine kinnipeetav solvangu ja ähvardusega ning taotlejalt teleripuldi äravõtmisega, ei ole eriti vangla tingimustes (erinevalt igapäevaelust, kus kõrvalabi ründe tõrjumiseks ei pruugi olla kiirelt saadaval) õige kasutada sellises olukorras füüsilist vägivalda, vaid leida tuleb muud lahendused (näiteks eemalduda situatsioonist ja/või kutsuda appi valvur). Eraldades teistest kinnipeetavatest isiku, kes kasutab seni verbaalse konflikti lahendamiseks füüsilist jõudu, kaitseb vangla kaalukaid õigushüvesid. Käskkirjas nimetatud vangla üldise julgeoleku kaitse eesmärk tähendab sisuliselt ka teiste kinnipeetavate tervise kaitset potentsiaalse füüsilise vägivalla eest. Kohus peab lisaks oluliseks asjaolu, et vastustaja pidi antud olukorras reageerima kiiresti ja tal ei pruukinud kogu teave konflikti tausta kohta veel olla kogutud ja läbi analüüsitud. Taotleja väited on eelkõige suunatud küsimuse lahendamisele, kumb kinnipeetav oli konfliktis süüdi, kuid süü küsimus on oluline potentsiaalse distsiplinaar- või süüteokaristuse määramisel, mitte korrakaitseliste julgeolekuabinõude kohaldamisel, mida kohus eeldab, et kohaldati konflikti mõlemale osapoolele. Kohtu hinnangul kaalub vangla julgeoleku kaitse vajadus praegusel juhul üles taotleja õiguste kaitse vaidemenetluse ajaks.
8.Taotluses esitatud argumendid käskkirja erinevate tingimuste ja väljendite õigusvastasuse kohta ei vii kohut teistsugusele järeldusele. Arvestades kaalul olevate õigushüvede olulisust, tingiks kohtu hinnangul EÕK kohaldamise ainult käskkirja ilmselge õigusvastasus. Seda praegusel juhul ei esine. Sealhulgas on arusaamatu, miks taotleja ei pea võimalikuks spordisaali kasutamise keelamist VangS § 69 lg 2 p 3 alusel, mis võimaldab täiendava julgeolekuabinõuna keelata kehakultuuriga tegelemise. Seadus ei nõua julgeolekuabinõude kohaldamist ainult 3(4)
täielikult (nt igasuguse liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist või kehakultuuriga tegelemise keelamist tervikuna), vaid vanglal on võimalik kohaldada nendes raamides ka osalisi meetmeid, näiteks piirates vaba liikumist osakonnas, aga võimaldades ikkagi käia igapäevasel jalutuskäigul värskes õhus või keelates kehakultuuriga tegelemise spordisaalis, aga lubades seda endiselt harrastada näiteks värskes õhus viibides või oma kambris. Just sel viisil meetmeid täpselt vajalikele eesmärkidele suunates on võimalik tagada piirangute proportsionaalsus.
Eeltoodud põhjustel jätab kohus X. X.i EÕK taotluse rahuldamata.
Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.