Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ekaterina Kouru Puudutatud isik – F.A (eelduslikult Venemaa Föderatsiooni kodanik; sündinud aa.aa.aaaa)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses 22. juuli 2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada taotlus. Pikendada luba pidada F.A-d kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neli kuud arvates praeguse määruse tegemisest, so kuni 24.11.2024 (k.a). Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused F.A-le vene keelde. Määruse avaldamisel asendada F.A nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Eelnevate menetluste kokkuvõte
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollis 22.05.2024 Tartu teenindusbürosse saabunud isikut, kellel puudusid reisidokumendid ning kes soovis saada abi edasi liikumiseks Saksamaa Liitvabariiki. Ütluste alusel ning isikuga kaasas olnud sünnitunnistuse alusel tuvastati, et 20.05.2024 ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone ületanud ja 22.05.2024 Tartu teenindusbürosse saabunud isik võib olla F.A (edaspidi isik või puudutatud isik). Isik peeti 22.05.2024 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) alusel kell 15.40 kinni ning ta toimetati Võru arestimajja. Võru arestimajas esitas isik kell
17.40 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks, misjärel peeti ta 48-tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) alusel. Kuna kohtu loata saab välismaalast kinni pidada 48-tundi, siis esitas PPA Tartu Halduskohtule VRKS alusel taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks 2kuuks. Tartu Halduskohus andis loa 24.05.2024 määrusega nr 3-24-1555. Puudutatud isik vaidlustas halduskohtu määruse Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega, kuid see jäeti 18.06.2024 määrusega rahuldamata. Riigikohtule esitatud määruskaebuse osas ei ole otsust selle menetlusse võtmise osas tehtud. Lahendatav PPA 18.07.2024 taotlus ja menetlusosaliste seisukohad
2.PPA esitas 18.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada F.A kinnipidamise tähtaega VRKS § 361 lg 2 punktide 4 ja 5 ning § 362 lg 5 alusel ning kooskõlas VSS § 68 punktiga 8 kuni 4-kuuks. Taotluse, mille lisaks on 10.07.2024 rahvusvahelise kaitse taotleja vestluse protokoll, põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud ega plaaninud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Isiku senine käitumine, sh isiku korduvalt menetluse käigus väljendatud soov minna Saksamaale, annab alust arvata, et vabaduses olles lahkuks ta Eestist esimesel võimalusel ja jätkaks teed Saksamaale. Isiku sõnul oleks ta läinud Saksamaale, kui tal oleks olnud selleks rahalised vahendid. Saksamaale sõitmiseks abi saamiseks pöördus isik ka Tartu politseimajja. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad põgenemisohtu. Isiku tegelik identiteet ei ole tõsikindlalt tuvastatud ning dokumentide puudumisel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks kasutada teisi kanaleid. Vabaduses viibides võib isik jätkata teekonda Saksamaa suunas. PPA hinnangul planeeris isik teadlikult ette ebaseaduslikku piiriületuse ning viis selle plaani ka ellu. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Esmases intervjuus andis isik segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega pole esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Isiku eesmärgiks on loobuda Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik piiriületus, eesmärk jõuda Saksamaal, rahvusvahelise kaitse taotlemine väljasaatmise tõkestamiseks) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Võib eeldada, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Isik ei saabunud Eestisse saabumise järgselt koheselt PPAsse ega esitanud koheselt ka rahvusvahelise kaitse taotlust. On alus arvata, et puudutatud isik esitas taotluse pärast seda, kui ta mõistis, et edasine liikumine on takistatud ning ta võidakse kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saata. Põgenemisohu tõttu ei ole järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda põgenemisohtu ning samuti
puudub isikul elukoht Eestis. Isiku suhtumist õiguskorda näitab tema käitumine kinnipidamiskeskuses, see on üleolev ning isik on kinnipidamiskeskuse söögiväljastajat sõimanud ebatsensuursete väljenditega, karjunud, ropendanud ja nimetanud söögiväljastajat väga inimväärikust solvavate ja alandavate väljenditega. Isikust endast lähtuv oht füüsilise konflikti tekkeks kinnipidamiskeskuses on kõrge.
3.18.07.2024 toimunud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde, ent täiendas põgenemise alust VSS § 68 punktiga 3.
4.Puudutatud isik vaidles enda jätkuvale kinnipidamisele vastu. Isik soovib viibida rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal vabaduses ning ta on nõus tegema PPA-ga koostööd.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Rahvusvahelise kaitse taotlejat (edaspidi ka RVK taotlejat) võib kinni pidada, kui see on vältimatult vajalik tema taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude selgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht (VRKS § 36 1 lg 2 punkt 4). Ka võib RVK taotlejat kinni pidada, kui on alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et vältida enda väljasaatmist (VRKS § 361 lg 2 punkt 5).
6.PPA taotlus tuleb puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu tõttu kooskõlas VRKS §-ga 36 1 rahuldada. Ehkki kohus möönab, et üldjuhul tuleks RVK taotleja paigutada majutuskeskusesse või võimaldada taotlejal endal elukoht leida, siis erandkorras ja vältimatu vajaduse korral, on lubatud RVK taotleja kinnipidamine ka kinnipidamiskeskuses. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud eeldus, et pidada puudutatud isikut VRKS § 36 1 lg 2 punktide 4 ja 5 alusel täiendavalt kuni 4 kuud kinni.
7.VRKS § 361 lg 2 punkt 4 lubab RVK taotlejat põgenemisohu korral kinni pidada tema taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, punkt 18.2). Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on alles algusjärgus ning lõplikult ei ole välja selgitatud isikusamasus ega ka see, miks Soome riik isikule rahvusvahelise kaitse andmisest keeldus. Samuti on välja selgitamata, isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Kohtu hinnangul on menetluses tehtavate toimingute puhul oluline, et isik osaleks isiklikult menetluses ega lahkuks taotluse menetluse ajal teise liikmesriiki. See takistaks tõhusa menetluse läbiviimist ning tooks kaasa põhjendamatuid lisakulusid (vt ka Dublini määrus1). PPA selgitas esitatud taotluses, milliseid menetlustoiminguid on rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud ja et menetlus on alles algstaadiumis. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus läbi viia nii kiiresti, kui võimalik. Üldreeglina ei tohi taotluse lahendamine võtta aega enam kui kuus kuud. PPA ei ole taotluse menetlemisega viivitanud. Rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel on oluline roll PPA antaval hinnangul RVK taotleja väidete usaldusväärsusele. Varjupaigamenetluse konfidentsiaalsuse tõttu ei saa PPA pöörduda teabe saamiseks RVK taotleja päritoluriigi ametiasutuste poole (sh isiku
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest Vali: 1
dokumenteerimiseks) ning sageli ei ole PPA-l võimalik hankida tõendusteavet konkreetselt taotleja väidetava tagakiusamise faktide kohta. Seega tuleb PPA-l taotleja sellekohaste väidete usaldusväärsuse hindamiseks koguda andmeid ka muude taotleja poolt avaldatud asjaolude kohta, mis puudutavad tema isikut, tausta, suhteid, päritoluriigis valitsevat üldist olukorra, päritoluriigist põgenemise asjaolusid, reisiteekonda jms. PPA ei pea rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal, sh RVK taotleja kinnipidamiseks halduskohtult luba taotledes põhjendama, millist konkreetset teavet ta veel leida loodab või millistest allikatest ta seda otsib. Küll aga võttes aluseks kohtule esitatud vestluse protokolli2, siis on ilmne, et konkreetsel juhul on PPA-l vajalik koguda päritoluriigiinfot ning analüüsida puudutatud isiku tagakiusuväiteid.
8.VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, punktid 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. Seejuures kehtestab VSS § 68 siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, punkt 13). Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis.
9.Kohtu hinnangul on Tartu Haldus- ja Ringkonnakohus hinnanud igakülgselt puudutatud isiku põgenemisohu esinemist ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mille alusel võiks väita, et põgenemisoht oleks ära langenud või ajas märkimisväärselt vähenenud. PPA viitab põgenemisohu alustena VSS § 68 punktile 3 ja 8. Lisaks võib taotlusest järeldada, et ka VSS § 68 punktile 6, ehkki normile PPA ei viita. Küll aga nähtub taotlusest, et PPA hinnangul on puudutatud isik andnud teada, et ta ei sooviks lahkumiskohustust täita. Võttes aluseks PPA taotluses toodud asjaolud, siis nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esinevad VSS § 68 punktides 3, 6 ja 8 sätestatud põgenemisohu alused: on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (punkt 3); välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (punkt 6); välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (punkt 8).
10.PPA tugines taotluses põgenemisohu alusena VSS § 6 8 punktile 8. Nimetatud säte on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa riigipiiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest, annavad lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest ilmnev selle jaatamiseks piisavalt alust. Isiku põgenemisohtu ei välista pelgalt see, et isik kinnitab, et on vabaduses viibides PPA-le kättesaadav. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Halduskohus on asjakohaselt osutanud sellele, et puudutatud isik ei pöördunud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks kohe Eesti ametivõimude poole. Samuti ei esitanud ta taotlust koheselt PPA-le. PPA-sse pöördumisel soovis isik abi Saksamaale minekuks. Seega on põhjust kahelda isiku hilisemates ütlustes, mille kohaselt ta soovib jääda Eestisse.
PPA taotluse lisa
11.PPA taotluse sisust nähtub, et PPA sisustab kaebajast lähtuvat põgenemislohtu ka läbi VSS § 68 punkti 6. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.05.2024 määruse nr 3-23-2962 punktis 22, et: „Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul tuleb seda [VSS § 68 punkt 6 – kohtu märkus] põgenemisohu alust sisustada selles kontekstis, kas ta tõenäoliselt takistaks enda võimalikku tulevast väljasaatmist juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata, sest ka rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine saabki olla põhjendatud üksnes võimaliku lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. Põgenemisohtu ei välista see, et isik ise ei ole oma põgenemiskavatsust kinnitanud.“. Ehkki rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel kehtiv n-ö Dublini süsteem, mille kohaselt vastutaks puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest Eesti, võiks takistada puudutatud isiku lahkumist Eestist, siis arvestades isiku üldist olekut ning suurt vastumeelsust Venemaa suhtes, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et puudutatud isik jääks Eestisse ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõpptulemust. Seda kinnitavad ka puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel tehtud avaldused. Vastuseks PPA küsimustele märkis isik, et lisaks Saksamaale võiks ta lahkuda ka Hispaaniasse, Hollandisse või Prantsusmaale, kus antakse ka toetust. Isiku sõnul lahkuks ta kohe Saksamaale või Hollandisse, kui talle makstaks rahvusvahelise kaitse taotleja toetust 3. Kuna kinnipidamiskeskusest vabanedes tekiks puudutatud isikul õigus toetustele, siis on tõenäoline, et isik lahkuks Eestist endale meelepärasesse riiki. Ka PPA-sse pöördus isik põhjusel, et tal ei ole raha ja PPA võiks aidata tal Saksamaale liikuda. Kohtu hinnangul ei vähenda puudutatud isiku põgenemisohtu ka asjaolu, et istungil kinnitasid nii puudutatud isiku esindaja kui ka isik ise, et isik taotluse menetlemise ajal Eestist ei lahku. Arvestades puudutatud isiku reisteekonda ning suhtlust Saksamaa ametivõimudega, siis ei saa olla vaidlust, et isiku tegelik motivatsioon oli liikuda Saksamaale, kus isiku sõnul on ametivõimud talle lubatud elamisloa andmist.
12.PPA on põhjendatult viidanud ka VSS § 6 8 punktile 3, kuna puudutatud isik saabus Eestisse ilma kehtivate reisidokumentideta. Puudutatud isik ei saanud eeldada, et tal oleks kolmanda riigi kodanikuna võimalik reisida Saksamaale ilma reisidokumentideta ning seda veel läbi teiste riikide. Lisaks märgib kohus, et ehkki eelduslikult võib puudutatud isikul olla Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, siis ei saa välistada, et tal võib olla ka Usbekistani kodakondsus. Nimelt vastuseks PPA küsimusele, et millist passi puudutatud isik Soome minekuks kasutas, et ta soovis minna Usbekistani passiga.
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 36 1 lg 2 punkti 4 alusel on lubatav.
14.Puudutatud isiku kinnipidamine on lubatav ka VRKS § 361 lg 2 punkti 5 alusel ning PPA taotluses toodud asjaolud kogumis annavad aluse kahtluseks, et puudutatud isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et takistada enda väljasaatmist. VRKS § 36 1 lg 2 punkt 5 on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS-i alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-202119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 12–17). Hiljutises määruses täpsustas Riigikohus varasemat kohtupraktikat ning selgitas, et tagasisaatmisotsuse vastuvõtmise menetlus algab, kui pädev asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis viibimise (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, punkt 21). Riigikohus selgitas, et vähemalt olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu
Vt PPA 18.07.2024 taotluse lisa 1 (dtl 193–201), küsimused 38 ja 41
kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse vahetult pärast hetke, mil kahtlus leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 36 1 lg 2 punktis 5 kirjeldatud olukorraga (vt samas punkt 22). Vaidlust ei saa olla, et puudutatud isik peeti algselt kinni lahkumiskohustuse täitmiseks 4, kuna ta ületas ebaseaduslikult riigipiiri ning temaga seotud isiklike asjaolude kontrollimisel ei tuvastatud, et tal oleks olnud õiguslik alus Eestisse saabuda. Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2024 määruses väljendatud seisukohaga, et: „Asjaolust, et isikul oli edasine reisiteekond planeeritud, saab järeldada, et tema tegelikuks sooviks ei olnud taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolusid arvestades saab pidada usutavaks, et isik taotles rahvusvahelise kaitset lähtuvalt tema kinnipidamisest VSS alusel, millest tulenevalt suure tõenäosusega järgneb Eestist väljasaatmine.“ (punkt 9).
15.VRKS § 361 alusel kinnipidamise eesmärgiks on mh vältida varjupaigaõiguse kuritarvitamist. Kuna PPA on veenvalt põhistanud isikust lähtuvat põgenemisohtu ning isiku enda ütlused toetavad PPA järeldusi, siis poleks leebemad järelevalvemeetmed (vt VRKS § 29 lg 1) tõhusad. Et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus näitab ka puudutatud isiku üldine suhtumine, mida üheltpoolt iseloomustab PPA taotlus ning teisalt ka puudutatud isiku käitumine kohtuistungil. Istungi ajal ei jäänud kohtule muljet, et puudutatud isik võiks olla n-ö reeglitele alluv. Pigem on tema suhtumine üleolev. Seega olukorras, kus juba kinnipidamiskeskuses on PPA hinnang füüsilise konflikti tekkeks kõrge, siis ei pea kohus usutavaks, et vabaduses viibides võiks puudutatud isik olla koostööaldis.
16.Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline kinnipidamiskeskuses viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles.
17.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pikendada F.A kinnipidamist kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (24.11.2024, k.a).
18.Määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused tuleb puudutatud isikule tõlkida vene keelde ning määruse avaldamisel asendada tema nimi ja sünnikuupäev asendada tähemärkidega (HKMS § 173 lg 5, VRKS § 13). (allkirjastatud digitaalselt)
PPA 23.05.2024 taotluse lisad 6 ja 7 (dtl 24–29)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.