Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Gerli Konsap ja Mark Pilin Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kinniseks kuulutatud kohtuistungil 24. mail
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24. juulini 2024 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23. mail 2024 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X (edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5 sätestatud alused. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
1.1.PPA migratsioonijärelevalve ametnik kontrollis 22. mail 2024 kell 15:40 isikut kes pöördus PPA Tartu teenindusse. Isikul polnud kaasas ühtegi reisidokumenti. Isiku sõnade kohaselt tuli ta Tartu politseijaoskonda, et saada abi Saksmaale edasi liikumiseks. Tal puudusid selleks rahalised
vahendid. Vestluse käigus selgitas isik järgmist. Ta oli 20. mail 2024 kella 15.00 ja 16.00 vahel ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone. Isiku väitel liikus ta piirilt Tartusse jalgsi. Ta hääletas tee peal, aga keegi ei võtnud teda peale. Tartusse jõudis isik 20. mail 2024 kell 23.00 ajal ja küsis kohalikelt, kus asub politseijaoskond.
1.2.PPA pidas isiku 22. mail 2024 kell 15:40 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni, kuna tal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik toimetati Võru arestimajja.
1.3.Isik esitas 22. mail 2024 kell 17.40 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Tema väitel otsustas ta Venemaa Föderatsioonis lahkuda, kuna elatustase on seal madal ja teda kiusatakse taga, kuna tal pole dokumente. Ta on soovinud korduvalt loobuda Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Isiku sõnul soovis ta minna Saksmaale, Dresdenisse. Saksamaale soovib ta minna põhjusel, et seal on ilus arhitektuur ja pehme kliima. Isik peeti 22. mail 2024 kell 17.40 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning alustati menetlustoimingutega.
1.4.Isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5 sätestatud alused ja VSS § 68 p-s 8 nimetatud põgenemisoht.
1.5.X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka ta ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Tema sõnul ei aidanud teda keegi piiri ületamisel, ta on liikunud kaardi abil. Isik ei proovinud ega plaaninud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. PPA hinnangul kinnitab isiku senine käitumine ja ütlused, sh isiku korduvalt menetluse käigus väljendatud soov minna Saksmaale, et tema puhul esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides poleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
1.6.Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning PPA-l ei ole võimalik veenduda, et tegemist on isikuga, kellena ta väidab end olevat, ning milline on tema kodakondsus. Selgitamist vajavad tema Eestisse saabumise ja siin viibimise alused.
1.7.Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks.
1.8.VRKS § 361 lg 2 p-s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtäitmine (väljasaatmine) või isiku tagasisaatmine edasi lükata või nurjata. X saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult Ta ei pöördunud viivitamatult pärast saabumist politseisse ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe (VRKS § 14 lg 1). PPA hinnangul võis isiku soov olla pigem Eestist lahkumine ning peale tema tabamist ja edasise liikumise tõkestamisel esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse. On alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. PPA-l puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
1.9.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta. Tema elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähendaks põgenemisohtu ning PPA-le teadaolevalt pole isikul Eestis võimalikku elukohta. Kuna isiku esialgne plaan ei õnnestunud ning
Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemine oli varuvariant, on põhjendatud alus arvata, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Saksamaale. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks toob PPA välja, et kui isikul oleksid rahalised vahendid olnud oleks ta läinud Saksamaale. Rahaliste vahendite puudumine ei takistanud teda lahkumast Vene Föderatsioonist.
2.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 24. mail 2024 toimunud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. PPA esindaja täpsustas põgenemisohu esinemise aluseid viitega VSS § 68 p-le 3. X selgitas kohtuistungil järgmist. Ta on tunnetanud kiusamist ametivõimude poolt (ükskõiksus, hoolimatus, mitteaustamine, dokumendi saamise takistamine) seetõttu, et ta on korduvalt esitanud taotluse Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobumiseks. Ta pöördus Eestisse saabudes PPA teeninduse info saamiseks.
3.Kohus koostas esmalt 24. mail 2024 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24. juulini 2024. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
6.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1 teine lause). Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
7.Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 1-5. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (p 1); isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (p 2); isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine (p 3); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on
esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).
8.Kohus nõustub PPA-ga, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et vajalik on täpsustad nii isiku identiteeti kui ka kodakondsust ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh isikut kodumaal esinevate ohtude ning tema tegelike eesmärkide osas.
9.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Praeguseks ei ole ilmnenud veenvaid põhjuseid, miks isikut võiks pidada rahvusvahelist kaitset vajavaks isikuks. Tema selgitused Venemaa Föderatsiooni ametivõimude kiusust on jäänud üldsõnaliseks ning isik ei esitanud veenvamaid selgitusi ka kohtuistungil. Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu 19. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-19-415). VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
10.VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68, kuid VSS § 68 esimene lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. PPA tugineb taotluses põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 8 ning täpsustas kohtuistungil, et tugineb ka p-le 3. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida ning VSS § 68 p 3 kohaselt kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Ka isik ise ei eita, et ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tegi seda teadlikult (vt isiku seletus, taotluse lisa 3). Kuna isikul pole kaasas dokumente, on tema isik seni tuvastatud vaid tema enda ütluste alusel ning tõsikindlalt pole välja selgitatud ka tema kodakondsust ning Eestisse viibimise asjaolusid ega eesmärki. Isik on korduvalt väljendanud oma soovi liikuda edasi Saksamaale.
11.Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kartus, et arvestades isiku ütlusi ning senist tegevust, ei pruugi isik teda kinni pidamata olla enam rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav.
12.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt on kinnipidamine vältimatu vajaduse korral põhjendatud ka kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kuigi hetkeks, kui isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, ei olnud tema suhtes kehtivat Eestist lahkumise kohustust, on kohtu hinnangul usutav, et isik taotles rahvusvahelist kaitset siis kui talle oli teatavaks saanud, et ta on VSS alusel kinni peetud ning et nn illegaalimenetluse tulemus on suure tõenäosusega Eestist väljasaatmine (vt Riigikohtu 12. aprilli 2024. a määrus asjas 3-20-2119, p 20).
13.Kohtupraktikas on peetud rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel oluliseks ka asjaolu, et ebaseaduslikult riigipiiri ületanud isik on esimesel kokkupuutel avaliku võimu
esindajatega avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset (Riigikohtu 15. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2119, p 18). Praegusel juhul on isik ise kinnitanud, et tema eesmärk politseiasutusse pöörduda oli saada abi edasi Saksamaale suundumiseks ning ta esitas taotluse, et ta saadetaks Saksamaale või jäetaks Eestisse (istungil 00:24:01) ning ta lootis, et Euroopa Liit aitab tal Saksamaale jõuda (00:20:44). Seega ei olnud isiku esmane eesmärk avaliku võimu esindajatega kokku puutudes taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis ning tema suhtlus politseiametnikega ei vähenda kahtlust põgenemisohu olemasolus.
14.Kohtu hinnangul esinevad eeltoodut arvestades isiku kinnipidamist õigustavad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused ning VSS §-s 68 nimetatud põgenemisohu tunnused.
15.Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu
29.jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10). Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad dokumendid, mida võiks hoiule võtta ning elukoht, kus elamiseks kohustamiseks või kust regulaarselt registreerimisele ilmumiseks teda kohustada saaks (p-d 1, 2 ja 4).
16.Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks.
17.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 24. juulini 2024 (kaasa arvatud).
18.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.