US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 18. juuni 2024, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X. paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse Tartu Halduskohtu 24. mai 2024. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X.X., riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-24-1555
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. mai 2024. a määrus muutmata.
2.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas puudutatud isiku kinni 22. mail 2024 kell 15.40 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt pöördus isik PPA Tartu teenindusse, kus isiku kontrollimise käigus selgus, et isikul ei olnud Eestis viibimiseks ühtegi reisidokumenti. Isiku sõnade kohaselt tahtis ta minna Saksamaale ja ületas ebaseaduslikult Eesti – Vene riigipiiri 20. mail 2024 umbes 15.00. Protokollis on märgitud isiku nimeks X.X., mis on tuvastatud isiku enda ütluste ja sünnitunnistuse koopia alusel.
2.Isik esitas 22. mail 2024 kell 17.40 rahvusvahelise kaitse taotluse. Seejärel pidas PPA isiku 22. mail 2024 kell 17.40 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. Isiku väitel otsustas ta Venemaa Föderatsioonist lahkuda, kuna elatustase on seal madal ja teda kiusatakse taga. Ta on soovinud korduvalt loobuda Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Isiku sõnul soovis ta minna Saksamaale Dresdenisse, kuna seal on ilus arhitektuur ja pehme kliima. Sugulasi ei ole Eestis ega ka Saksamaal. Isik selgitas, et läks piirilt Tartusse jalgsi, soovis jõuda Tallinnasse ja sealt praamiga Saksamaale.
3.PPA esitas 23. mail 2024 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X.X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Isiku kinnipidamine on kooskõlas VRKS § 361 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega ja isiku suhtes esinevad VRKS § 36 1 lg 2 p-des 1-5 sätestatud kinnipidamise alused ja põgenemisoht VSS § 6 8 p-de 3 ja 8 mõttes. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
3.1.Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Tema sõnul ei aidatud teda piiri ületamisel. Isiku senine käitumine ja ütlused kinnitavad, et tema puhul esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides poleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
3.2.Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid. PPA-l ei ole võimalik veenduda, et tegemist on isikuga, kellena ta väidab end olevat, ning milline on tema kodakondsus. Selgitamist vajavad tema Eestisse saabumise ja siin viibimise alused.
3.3.Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ja ta ei pöördunud viivitamatult pärast saabumist politseisse ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe. On alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks.
3.4.Seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta. Tema elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähendaks põgenemisohtu ning PPA-le teadaolevalt pole isikul Eestis võimalikku elukohta. Kuna isiku esialgne plaan ei õnnestunud ning Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemine oli varuvariant, on põhjendatud alus arvata, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Saksamaale.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 24. mai 2024. a määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24. juulini 2024. Halduskohus leidis, et PPA taotluses toodud asjaoludel ja põhjendustel on isiku kinnipidamine vajalik. Praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades on vajalik täpsustada nii isiku identiteeti kui ka kodakondsust ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh isikut kodumaal esinevate ohtude ning tema tegelikke eesmärke.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 24. mai 2024. a määrus tühistada ning teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
5.1.Isik saab aru, et tema poolt toodud põhjendused vajavad täpsustamist, kuid selleks ei ole teda vaja kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada.
5.2.Isik pöördus vabatahtlikult Tartus politseijaoskonda ja tal olid olemas dokumendid, mis tõestavad isikut ja tema juttu, et ta on mitmel korral soovinud loobuda Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Pöördumise fakt tõendab, et isiku puhul puudub põgenemisoht.
5.3.Subjektiivne ja põhjendamata on halduskohtu veendumus, et isik ei oleks ametivõimudele vabaduses viibides piisavalt kättesaadav ning koostööaldis.
5.4.Halduskohus on jätnud arvestamata, et isik tahab kõigest põgeniku staatust Euroopa Liidus, sest Vene Föderatsiooni seadused ei arvesta inimõigustega.
5.5.Ebaseaduslik piiriületus või dokumentide puudumine ei viita automaatselt põgenemise ohule. Kohus ei ole isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud ning on jõudnud valede järeldusteni.
5.6.Puudub alus isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.
5.7.Isiku võiks lubada elama varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusesse. Isik võib kinnitada, et varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses elamise ajal täidab ta kõik PPA esitatavad nõudmised.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas õigustavad isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-des 1-5 sätestatud alused ja VSS § 68 p-des 3 ja 8 nimetatud põgenemisohu tunnused.
8.VRKS § 361 lg 2 p-d 1-3 võimaldavad paigutada isiku kinnipidamiskeskusesse isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ja isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2) või isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks (p 3). PPA taotlusele lisatud isiku kinnipidamise protokolli kohaselt on isiku kinnipidamisel hoiule võetud mobiiltelefon, puru minigrip kotis, laadimisjuhe, adapter, korteri võti, sünnitunnistuse koopia, tööraamat, Soome Vabariigi asukortti (kehtetu), seitse fotot, paberkandjal dokumendid, plastik purk kollase kaanega. Kuigi isikul oli kinnipidamisel kaasas paberkandjal dokumente ja PPA on esialgu isiku tuvastanud isiku enda ütluste ja sünnitunnistuse koopia alusel, ei anna see veel alust pidada isikut selleks, kellena ta väidab end olevat. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et isikul oleks kinnipidamisel kaasas olnud isikut tõendavaid dokumente. Kuna määruskaebuse esitaja puhul ei ole tõsikindlalt selge tema nimi, kodakondsus ega ka Eestisse saabumise ja siin viibimise alused, siis sellest lähtuvalt tuleb puudutatud isiku esitatud andmeid kontrollida ka teistest allikatest. Tegemist on asjaoludega, mida ei ole võimalik kontrollida 48 tunni jooksul.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et VRKS § 36 1 lg 2 p 5 praegusel juhul ei kohaldu, sest puudutatud isikut ei peetud kinni Eestist lahkuma kohustamise menetluses. VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga (RKHKm nr 3-23-2232, p 23). Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt pidas PPA isiku kinni 22. mail 2024 kell 15.40 VSS § 15 lg 1 alusel, mille kohaselt PPA võib välismaalase ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus. Isik palus seejärel rahvusvahelist kaitset 22. mail 2024 kell 17.40. Isik on selgitanud, et ta ei soovi minna Vene Föderatsiooni ja soovib loobuda selle kodakondsust ning on avaldanud, et soovis minna läbi Eesti Saksamaale. Asjaolust, et isikul oli edasine reisiteekond planeeritud, saab järeldada, et tema tegelikuks sooviks ei olnud taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolusid arvestades saab pidada usutavaks, et isik taotles rahvusvahelise kaitset lähtuvalt tema kinnipidamisest VSS alusel, millest tulenevalt suure tõenäosusega järgneb Eestist väljasaatmine. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ka käesolevas asjas tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud olukorraga.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alusega seoses on kohtupraktikas selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt
ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll aga võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. VRKS § 361 lg 2 p-de 1-5 kohaldamist saab põhjendada isiku põgenemise ohuga (vt RKHKm nr 3-17-792, p-d 18.1, 18.2 ja nr 3-3-1-52-14, p 12).
11.VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjas esinevad VSS § 68 p-des 3 ja 8 nimetatud põgenemisohu tunnused. VSS § 68 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses ja VSS § 68 p 8 kohaselt kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Ringkonnakohus selgitab, et põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu isiku põgenemise tõenäosusele ja tegemist on prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku isikusamasust, kodakondsust ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid tuleb põhjalikumalt kontrollida. Isiku senised selgitused võimaldavad järeldada, et ta tuli Schengeni alale ebaseaduslikult ja ei soovinud esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis. Kuigi isik pöördus ise PPA-sse, siis tema selgitustest nähtuvalt oli isiku soov minna läbi Tallinna Saksamaale, mis viitab tegelikult sellele, et isik soovis kasutada Eestit vaid transiitriigina. Asjast ei nähtu, et isik oleks Eestis elu- või töökohta ja tal puuduvad sotsiaalsed või perekondlikud suhted, mis võiksid soodustada isiku viibimist Eestis. Seega viitavad asjas kogutud materjalid sellele, et isikul ei ole põhjust Eestisse jääda.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on isiku kinnipidamine proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (RKHKm nr 3-3-1-52-14, p 18). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud ja ei tagaks isiku kättesaadavust menetlustoimingute tegemiseks. Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku tervise ja turvalisuse aspektist.
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
14.Ringkonnakohus asendab halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.