2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
4.Saata kohtumäärus teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 12. juulil 2024 X (edaspidi ka kaebaja) e-kirjaga edastatud pöördumine.
P. Karmakar selgitab taotluses järgmist. Ta kirjutab kohtule, et taotleda luba oma varastatud mobiiltelefoni jälgimiseks ja tema juhtumi uurimise kiirendamiseks. Ta saabus Tartusse 12. juunil 2024, et osaleda teaduskonverentsil ja külastada Tartu Ülikooli Physicumi uurimisrühma, omades Itaalias väljastatud alalist elamisluba (rahvus: India). 27. juunil, ajavahemikus 20:20 kuni 23:00, varastati Ravila tn 14a (elektriratta parkla) ja Nelgi tn 13 (parkla) vahel tema kott, mis sisaldas mobiiltelefoni ja rahakotti. Rahakott sisaldas kõiki tema olulisi välisriikide dokumente, sealhulgas Itaalias väljastatud alalise elaniku ID kaarti, Jaapanis väljastatud elamisluba, tervisekindlustust, Jaapani ja Itaalia pangakaarte ning umbes 350 kuni 400 eurot sularaha (kokku 13 000 kuni 15 000 eurot). SIM-kaardid Itaaliast, Jaapanist ja Indiast olid samuti telefonis ja rahakotis, kusjuures Itaalia ja India SIM-kaardid olid varguse hetkel aktiivsed. Kõik tema dokumendid ja majanduslikud allikad (välja arvatud pass) on varastatud.
3-23-1668
1.2.P. Karmakar taotleb kohtult luba kas: 1) lubada politseil tema telefoni jälgida või 2) lubada tal oma telefoni jälgida, võttes otse ühendust telefonifirmaga, kui politsei ei saa aidata või 3) anda pangale luba saada sularahaautomaadi asukohta ja muid eraandmeid. Taotleja selgitab, et tema telefon heliseb endiselt ja seda saab jälgida. Ta märgib taotluses ka India ja Itaalia telefoniumbrid. Veel selgitab ta, et ühte tema pangakaarti kasutati Tartus sularahaautomaadis ja pank on edastanud tehinguandmed koos kaupmehe numbriga, mida politsei saab kasutada sularahaautomaadi videosalvestiste hankimiseks.
1.3.Kaebaja selgitab, et kiire tegutsemine on vajalik, kuna telefoni aku tühjeneb ja sularahaautomaadi videoandmeid säilitatakse vaid piiratud aja. Ta on juba kõik oma pangakaardid blokeerinud. Kahefaktorilise autentimise aktiveerimise tõttu tema kontodel ja välisriikide pankades ei saa ta sisse logida ega raha üle kanda. Kui ta telefoni või SIM-kaarti ei leia, nõuavad pangad uute kaartide väljastamiseks või tehingute võimaldamiseks isiklikku identifitseerimist. Lisaks vajab ta Tartus elamiseks või Jaapanisse ja Itaaliasse reisimiseks raha ja uuesti sisenemiseks viisat, mis nõuab täiendavat aega ja kulusid, kuid pangakonto on lukus ja külmutatud. Ta on püüdnud politseiga suhelda, kuid politseiametnik teatas, et kahjuks ei nad tema telefoninumbrit jälgida, kuna seadus ei luba seda juhul. Varjatud operatsioone reguleeritakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dega 1261 – 1262.
1.4.Taotlusele on lisatud fotod kaebaja kotist, telefonist, olulistest dokumentidest, panga tehinguandmetest ning kirjavahetus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esindajaga.
2.P. Karmakar allkirjastas 12. juulil 2024 omakäeliselt 12. juuli 2024. a e-kirja väljatrüki.
3.Kaebaja on juba 5. juulil 2024 pöördunud Tartu Halduskohtu kantseleisse, selgitades suuliselt inglise keeles oma probleemi ning et PPA, kuhu ta esmalt pöördus, on suunanud ta kohtusse. Tartu Halduskohtu ametnikud selgitasid Xle, et tema taotluse ning probleemi paremaks mõistmiseks tuleks tal kohtu poole pöörduda kirjalikult ja et kohtu töökeel on eesti keel ning kohtule esitatavad avaldused peavad olema allkirjastatud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Halduskohus mõistab X 12. juuli 2024. a pöördumist kaebusena kriminaalmenetluse toimingute tegemiseks ning selles selgitatud kiireloomulisust arvestades tõlgendab kohus, et koos kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus.
5.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
6.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja soov on, et tema väidetavalt varastatud telefoni ja pangakaartide leidmiseks tehtaks jälitustoiminguid. Esitatud kaebusest ei ilmne, et kaebaja eesmärk oleks kohustada PPA-d tegema mingeid menetlustoiminguid, ega ka etteheiteid PPA tegevusele või tegevusetusele, millega seotud nõuete lahendamine oleks halduskohtu pädevuses. Kaebaja on esitanud 1. juulil 2024 PPA-le süüteoteate (taotluse lisa 1) ning kogu sellest lähtuv edasine menetlus toimub seega süüteomenetluse raames kriminaalmenetluse seadustiku normide alusel (st olemas on vastav menetluskord).
3-23-1668
Nähtuvalt kaebaja kirjavahetusest PPA esindajaga on ametnik kaebajale 10. juuli 2024. a e-kirjas selgitanud, et tegemist ei ole süüteoga, mille puhul oleks jälitustoimingud vastavalt KrMS §-dele 1261 ja 1262 lubatud. Kuriteod, mille puhul võib teha jälitustoiminguid, on loetletud KrMS § 1262 lg-s 2 ning vastavalt KrMS § 1264 lg-le 1 saab jälitustoimingu loa anda eeluurimiskohtunik, st maakohtu kohtunik (kohtute seaduse § 112). Jälitustoimingu luba ei saa kohtult taotleda isik (kannatanu) ise. Seega sõltumata sellest, kas jälitustoiming praegusel juhul oleks üldse lubatav, ei ole selleks vastavat pädevust halduskohtunikul ega halduskohtul üldisemalt.
7.Süüteoteate saanud PPA on uurimisasutus KrMS § 212 lg 1 tähenduses, kelle tegevuse peale on võimalik kaevata vastavalt KrMS § 228 lg-le 1 prokuratuurile ning vastavad vaidlused lahendatakse lõppkokkuvõttes süüteoasjade lahendamiseks pädevas kohtus (maakohus). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna halduskohtul puudub pädevus esitatud kaebuse menetlemiseks, ei ole kohus pädev lahendama ka sellega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
10.Kuna kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja süüteoteate ajendanud sündmus veel lahendust leidnud, peab kohus põhjendatuks saata käeoleva kohtumääruse ka teadmiseks PPA Lõuna prefektuurile, kus on kaebaja süüteoteade registreeritud ja kes on uurimisasutuseks KrMS § 212 lg 1 tähenduses. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja saab ka ise süüteo uurimisele kaasa aidata, esitades uurimisasutusele kogu tal endal teada oleva informatsiooni. Näiteks selgitas kaebaja 12. augustil 2024 Tartu Halduskohtu kantseleis suuliselt, et on pöördunud telefonioperaatorite Elisa ja Telia poole, kes väidavad, et ei saa väljastada neil olevat infot isikule, kes pole operaatori klient, vaid ainult politseile või kohtule.