AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor kaebus Haridus- ja Noorteameti 07.10.2022 otsuse nr 1.1-11/21/43 ja 18.11.2022 vaideotsuse nr 1.1-11/22/32 õigusvastasuse tuvastamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, lepingulised esindajad vandeadvokaat Tanel Kalaus ja vandeadvokaat Sandor Elias Vastustaja – Haridus- ja Noorteamet, volitatud esindaja KA
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.08.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (Mainor) esitas 09.05.2021 Haridus- ja Noorteametile (HARNO) taotluse kõrgkoolidevahelise koostööprojekti „Teachers and Students Intensive Study Courses“ toetamiseks (dtl 132-160).
2.HARNO teavitas 24.09.2021 Mainorit riigiabi analüüsi (dtl 161-166) tulemustest, mille kohaselt käsitatakse toetust vähese tähtsusega abina (VTA) riigiabi mõistes. 08.10.2021 vastas Mainor, et ei ole riigiabi analüüsi järeldustega nõus (dtl 167).
3-22-2655
3.HARNO edastas 07.09.2022 kirjaga nr 1.2-2/22/2877 Riigi Tugiteenuste Keskusele otsuse eelnõu rahuldada Mainor projektitaotlus „Teachers and Students Intensive Study Courses“ ja anda toetus VTA-na (dtl 41-49). HARNO soovis RTK-lt kui Norra/EMP programmi rakendamise riikliku kontaktasutuse arvamust (dtl 39-40) HARNO tehtud järelduste kohta taotleja tegevuse majandustegevuseks lugemise, majandusliku eelise andmise ja liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamise küsimuses. RTK vastas pöördumisele 20.09.2022 (dtl 51-52). Vastuses juhtis RTK muuhulgas HARNO tähelepanu sellele, et abi andja peab enne abi andmist veenduma, et toetus vastab VTA määruse nõuetele, sh et ühele ettevõtjale antav abi ei ületaks VTA määruses seatud piirmäära. Selleks peab abi andja eelnevalt kindlaks tegema VTA määruse artikli 2 punkti 2 tähenduses taotlejaga „üheks ettevõtjaks“ määratletavate isikute ringi. RTK soovitas enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist pöörduda veelkord taotleja poole nõudega esitada vajalikud andmed ühe ettevõtja määratlemiseks või kinnitada VTA määruse art 2 punktis 2 kirjeldatud seoste puudumist.
4.Haridus- ja Noorteamet tegi 07.10.2022 otsuse nr 1.1-11/21/43 (dtl 20-30) , millega jättis ASi Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor projektitaotluse „Teachers and Students Intensive Study Courses“ rahuldamata. Vaidlusaluses otsuses leidis HARNO, et kõrgkoolidevahelise koostööprojekti toetus vastaks riigiabi tunnustele ning kuna HARNOl ei ole piisavaid andmeid toetuse andmiseks lubatava vähese tähtsusega abina, siis jättis HARNO toetuse taotluse rahuldamata.
5.Amet teavitas otsusest Mainorit 07.10.2022. Mainor esitas 07.11.2022 vaide (dtl 54-64) Haridus- ja Noorteameti 07.10.2022. a otsusele nr 1.1-11/21/43. Haridus- ja Noorteamet jättis 18.11.2022 vaideotsusega nr 1.1-11/22/32 (dtl 67-76) Mainori vaide rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 19.12.2022 AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (kaebaja) kaebus Haridus- ja Noorteameti 07.10.2022 otsuse nr 1.1-11/21/43 ⹂EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi 10. mai 2021. a taotlusvooru taotluse rahuldamata jätmine ja 18.11.2022 vaideotsuse nr 1.1-11/22/32 tühistamiseks. Kaebaja palub kaebuses kohustada Haridus- ja Noorteametit uuesti otsustama AS-i Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor projektitaotluse „Teachers and Students Intensive Study Courses“ rahuldamine.
7.Kohus võttis 06.01.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Haridusja Noorteameti. Vastustaja esitas 20.01.2023 vastuse kaebusele.
8.Kohus määras 18.01.2024 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks hiljemalt 19.02.2024 ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 13.03.2024. Vastustaja esitas 19.02.2024 seisukoha, mis puudutab kaebuse rahuldamise korral toetustaotluse rahuldamise võimalikkust.
9.Kohus uuendas asja menetluse 13.03.2024 määrusega ning andis kaebajale tähtaja kaaluda nõuete muutmist käesolevas asjas tulenevalt vastustaja 19.02.2024 seisukohas toodud viitest, et Vastavalt EMP rakendusmääruse artikkel 8.13 punktile 3 ei ole EMP finantsmehhanismist toetatavate tegevuste kulud abikõlblikud pärast 30. aprilli 2024. a. Seega positiivse kohtulahendi korral ei ole kaebaja projektitaotluse rahuldamine taotletud summas enam võimalik. Lisaks palus kohus menetlusosaliste seisukohta selles, kas vaidluse lahendamiseks on vajalik kaasata arvamuse andmiseks menetlusse haldusorganitena Haridus- ja teadusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (HKMS § 24).
10.HARNO esitas 28.03.2024 kohtule seisukoha, milles leidis, et ei vaidle kaasamisele vastu, kui kohus seda vajalikuks peab.
11.Kaebaja esitas samal kuupäeval kohtule taotluse nõuete muutmiseks vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Kaebaja selgitab, et tuvastamisnõude eesmärk 2(13)
3-22-2655 ei ole aga mitte kahju hüvitamise nõude esitamine, vaid õigusrahu saavutamine tulevaste analoogsete toetusmeetmete jaoks (preventiivne huvi). Lisaks märkis kaebaja, et ei pea otseselt vajalikuks kohtu nimetatud haldusorganite kaasamist menetlusse.
12.Kohus rahuldas 24.05.2024 määrusega kaebuse taotluse nõuete muutmiseks ja luges kaebuse nõudeks Haridus- ja Noorteameti 07.10.2022 otsuse nr 1.1-11/21/43 ja 18.11.2022 vaideotsuse nr 1.1-11/22/32 õigusvastasuse tuvastamise nõude. Samas määruses asus kohus seisukohale, et RTK ja HTM-i kaasamine siiski vajalik ei ole ja asja lahendamisel saab lähtuda nende haldusorganite poolt haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtadest. Kohus määras kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 11.07.2024.
13.HARNO esitas 21.06.2024 kohtule täiendava seisukoha, milles leidis, et tuvastamisnõude esitamine ei ole käesolevas asjas lubatav, sest kaebajal ei saa olla preventiivset huvi. Samuti esitas HARNO kokkuvõtvad vastuväited kaebusele.
14.Kaebaja esitas 21.06.2024 kohtule täiendava menetluskulude nimekirja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
15.Kaebaja leiab, et HARNO 07.10.2022 otsus ning 18.11.2022 vaideotsus on õigusvastased. Väära riigiabi kvalifitseeringu ning menetlusreeglite rikkumise tulemusena on Mainori taotlus ebaõigesti rahuldamata jäänud. Samuti rikuvad 07.10.2022 ja 18.11.2022 otsus võrdse kohtlemise põhimõtet.
15.1.HARNO ja kaebaja on riigiabi analüüsi kohaselt ühel meelel, et Euroopa Komisjoni (komisjon) määruse nr (EL) 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 107 ja 108 kohaldamist VTA suhtes (VTA määrus) rakendamise vajadus tekiks üksnes juhul, kui toetus vastab ELTL artikli 107 lg-s 1 sätestatud riigiabi tunnustele. Kaebaja HARNOga ka selles, et riigiabi mõiste komponendid peavad olema täidetud korraga – vastasel juhul ei ole tegemist riigiabiga ning VTA määruse rakendamine ei tule samuti kõne alla.
15.2.Kaebaja ei nõustu aga HARNO 07.10.2022 otsuses esitatud riigiabi analüüsiga. Riigiabikriteerium ei ole täidetud kolmes (neljast) osas: a) kaebaja ei tegutse toetatava programmi raames ettevõtjana; b) kaebaja ei saa majanduslikku eelist ja c) toetusel puudub mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
15.3.Kaebaja on teinud päringu ka Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM), kes asus seisukohale, et antav toetus ei vasta üheselt kõigile viiele riigiabi kriteeriumile ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole toetuse andmise puhul tegemist selgelt ja üheselt riigiabiga. Kaebaja nõustub HTM-i 10.08.2022 kirja (dtl 34-37) põhjendustega. HTM on HARNO tegevusvaldkondi kureeriv ministeerium ning sestap on HTM- i analüüsiga mittenõustumine EEK Mainor vaates kummastav.
15.4.HARNO (ja RTK) on vääralt leidnud, justkui vaidlusalune toetus EEK Mainorile vastaks riigiabi tunnustele.
15.5.Kaebaja ei tegutse kõnealuse toetuse mõttes majandustegevusega ehk ettevõtjana.
15.5.1.Ettevõtjaid on majandustegevusega tegelevad üksused Majandustegevus seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul (Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01) „riigiabi mõiste teatis“, p 12. ). Üksuse liigitamine ettevõtjaks on alati seotud konkreetse tegevusega. Kui üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, tuleb teda lugeda ettevõtjaks ainult seoses esimesega (Riigiabi mõiste teatis, p 10). 3(13)
3-22-2655
15.5.2.Vaidlus puudub, et kaebaja on erakõrgkooli pidaja ja osas, milles ta pakub nn (kõrg)haridusteenuseid, on tegemist ettevõtjaga – tegemist ei ole riikliku haridussüsteemi osaga rahastamise (sh HARNO viidatud Euroopa Komisjoni kaasuse nr SA.43700) mõttes ja seega on kõrgharidusteenus majandustegevus ehk teenuse pakkumine turul. Samas, riigiabi analüüs tuleb läbi viia konkreetse toetuse ehk konkreetse koostööprogrammi pinnal. Toetuse saaja liigitamine ettevõtjaks on alati seotud konkreetse tegevusega. Seega, esmalt tuleb ära piiritleda tegevus, mida toetatakse.
15.5.3.HARNO 07.10.2022 otsuses viidatud Euroopa Komisjoni otsuses nr SA.43700 analüüsiti kaebuse tõttu kooli kui terviku tegevuskulude rahastamist riigi poolt (vt otsuse p 1), antud juhul aga toetatakse konkreetset programmi. Samas on aga ka viidatud otsuses Euroopa Komisjon alustanud analüüsi kõrgkooli konkreetse majandustegevuse piiritlemisest – muusikahariduse bakalaureusekraad (vt otsuse p 32). Edasi analüüsitigi konkreetse haridusteenuse rahastamise mudelit (otsuse p 33-38). Riigiabi mõiste teatis on samuti analoogselt üles ehitatud - enne kui Euroopa Komisjon jõuab riikliku haridusteenuse ja eraharidusteenuse eristamiseni, rõhutab ta, et ettevõtjaks olemist tuleb analüüsida iga tegevuse suhtes eraldi (riigiabi teatise p 10). Ehk – kaebaja võib olla mingite tegevuste suhtes ettevõtja ja teiste suhtes mitte.
15.5.4.Teadus-ja arendustegevuse seaduse (TAKS) eelnõu seletuskirjas sisaldub HTM-i e, mille kohaselt analoogne toetus ja tegevus ei ole majandustegevus isegi kui toetuse saaja muudes tegevustes on ettevõtja: „Riigiabi raamistik sätestab, et kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega (eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei ole mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise puhul tegemist riigiabiga, kui kahte liiki tegevust ning nende kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada, eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist). Kehtivas TAKS-is on toodud nõue, et majanduslik ja mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud. Antud nõude eesmärk on tagada, et riigieelarvest rahastatavatest meetmetest ei finantseeritaks teadus- ja arendusasutuse majanduslikku tegevust, kuna sel juhul oleks tegemist riigiabiga.
15.5.5.HARNO on oma 07.10.2022 otsuse riigiabianalüüsis majandustegevuse kriteeriumi kohta lähtunud a priori eeldusest, justkui projektitegevus on osa Mainori „kõrgharidusteenusest. Kaebaja ei nõustu HARNO seisukohtadega. Esiteks, mitte ühestki viidatud menetlusdokumendist ei tulene, justkui kõnealuse programmiga antakse abi (toetust) tingimata kõrgharidusteenuse kui majandustegevuse arendamiseks. Teiseks, riigiabi mõiste teatise p 31 kohaselt on sama teatise punktides 28, 29 ja 30 kirjeldatud põhimõtetest lähtudes komisjon leidnud, et ülikoolide ja teadusasutuste teatav tegevus jääb riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja. See käib nende põhitegevuse kohta: a) koolitus töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks; b) sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamise nimel, sealhulgas teadus- ja arenduskoostöö; c) teadusuuringute tulemuste levitamine. HARNO eksib, kui arvab, et riigiabi mõiste teatise p-s 31 nimetatud tegevused on omakorda riigiabi mõiste teatise p-s 30 kirjeldatud era(kõrg)koolide puhul nende majandustegevuse hulka kuuluvad. Riigiabi mõiste teatise p-s 31 kirjeldatud tegevused on punkti sõnastuse kohaselt riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välistatud. Kolmandaks, HARNO väide, justkui erakõrgkooli kõik tegevused peavad olema kantud (kõrg)haridusteenuse pakkumise kui majandustegevuse eesmärkidest, on sügavalt ekslik. Nõnda võiks väita, et kui isik on ettevõtja, on ta ettevõtja mistahes tegevuste lõikes. Eelviidatud riigiabi mõiste teatise p 10 keelab aga vastava üldistuse tegemise.
15.5.6.Kaebaja leiab, et HARNO väide on ka sisuliselt ekslik. HARNO 07.10.2022 otsuse p-s 7.2 esitatud kirjeldus toetatavatest tegevustest on eksitavalt sõnastatud, kuna on mõeldud lugejat veenma, justkui programm toetaks kaebaja kõrgharidusteenust. Kirjeldatud projekti ei saa majandustegevuseks pidada, st toetatav projekt ei seisne kaupade ega teenuste pakkumises turul, vaid on puhtalt akadeemiline. Nimetatud koostööprojekti eesmärk on „arendada targa linna ja ülikoolide vahelist koostööd, kaasates erinevate teadusharude teadlasi, õppejõude ja tudengeid“. 4(13)
3-22-2655
15.5.7.Korrektseks ja loogiliseks analüüsiks tuleks hinnata esiteks hoopis, kas koostööprogrammi kaudu teostab kaebaja ise majandustegevust ehk kas kaebaja müüb kõnealust programmi teenusena. Teine küsimus saaks olla, kas kaebaja saab koostööprogrammist mõõdetavat ja piisavalt otsest kasu enda majandustegevuse hüvanguks (küsimus pole nii väga raamatupidamislikus kasumis, mida kaebaja samuti ei saa, vaid just majandustegevuse toetamise eesmärgis). Erinevalt HARNO lihtsustatud käsitlusest ei ole koostööprogramm käsitletav kaebaja majandustegevuse ehk kõrgharidusteenuse osana. Kaebaja ei müü selles programmis osalemist haridusteenusena turul edasi. Programmis osaleb vaid murdosa kaebaja tudengitest (ca 15 tudengit 1700-st). Programmi näol ei ole tegemist mõnesuguse „paketi“ ega müüdava õppekavaga. Programmi seos kaebaja õppekavade ja nende kui teenuste müügiga on kaudne ja hüpoteetiline. Kaebaja 5 aasta õppekavade areng on kinnitatud ja seal isegi analoogseid õppeaineid, õppekavadest rääkimata ei ole ja ei planeerita.
15.5.8.Programmi seos kaebaja õppekavade ja nende kui teenuste müügiga on samuti kaudne ja hüpoteetiline. Asjaolu, et õppematerjalid või saadavad teadmised muutuvad nii avalikult kui kaebaja õppejõudude poolt kasutatavaks, ei tähenda, et tegemist oleks kaebaja majandustegevuse osaga. Veelkord: vastavaid õppekavasid ei kavandata. Õppejõudude teadmissiiret ei saa pidada piisavalt konkreetseks, et väita, et tegemist oleks kaebaja majandustegevuse osaga. Ainuüksi kaudne seos ei saa kaasa tuua programmi majandustegevuse osaks lugemist. Koostööprogrammi toetusega ei rahastata ega tohigi rahastada kaebaja haridusteenuseid ning sellest piisab, et öelda, et tegu ei ole kaebaja ettevõtluse osaga.
15.6.Toetus ei anna EEK Mainorile majanduslikku eelist
15.6.1.Esiteks, kaebaja on eespool selgitanud, et konkreetne koostööprogramm ei ole majandustegevus ning toetusega ei saa kaebaja majandustegevust ristsubsideerida. Teisisõnu – kaebaja ei vabane toetuse abil oma majandustegevusega seotud kulutuste kandmisest. Kaebaja rõhutab, et toetatakse konkreetset projekti, mitte kaebaja muud tegevust.
15.6.2.Teiseks, kuulub nö turuinvestori kriteerium rakendamisele majanduslike tehingute puhul. Antud juhul on tegemist toetuse, mitte majandusliku tehinguga ehk turuinvestori põhimõtet siin kohaldada ei saagi. Oluline on üksnes, kas kaebaja saab majandustegevuseks eelise ning eeltoodud põhjustel on vastus sellele küsimusele eitav.
15.6.3.Kolmandaks, HARNO lähtub jällegi väärast eeldusest, justkui kaebaja saab toetust taotleda vaid majanduslikel/erahuvist lähtuvatel põhjustel. Kaebaja on eespool selgitatud, et nõnda see pole, kõnealune programm ei toeta kaebaja kõrgharidusteenust kui majandustegevust. Majanduslikult ei ole kaebajale kõnealust programmi vaja. Tegemist on akadeemiliste ja institutsionaalset hindamist puudutavate eesmärkidega. Kaebajal puudub igasugune mõte, eesmärk ja motivatsioon kõnealust toetust taotleda ja kasutada kõrgharidusteenuse osutamise hüvanguks – seos on lihtsalt niivõrd tinglik ja kauge.
15.7.Toetusel puudub mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
15.7.1.HARNO viitab paljasõnaliselt üksnes erakõrgkoolide vahelisele „aina suurenevale“ konkurentsile, sh liikmesriikide vahel. Ometi ei ole vastava väite kinnitamiseks ühtegi objektiivselt mõõdetavat näitajat esitatud. Isegi HARNO väidete tõele vastavuse korral ei ole reaalset mõju konkurentsile, sh liikmesriikide vahelisele erakõrgkoolide konkurentsile analüüsitud.
15.7.2.Riigiabi mõiste teatise p 197 sätestab näidisloetelu olukordadest, kus komisjon tuvastas, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, et avaliku sektori toetus ei olnud suuteline mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust. Asjaolu, et seal ei ole haridusteenuseid nimetatud, näitab üksnes, et üheski teises liikmesriigis ei ole analoogselt probleemipüstitust esitatudki. Varasemalt 5(13)
3-22-2655 ei ole analoogseid toetusi ei Eestis ega teadaolevalt ka üheski teises EMP piirkonna või Euroopa Liidu liikmesriigis riigiabina käsitletud.
15.7.3.HARNO väited konkurentsi ja liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamise kohta on väärad juba seetõttu, et eelnevalt käsitletud põhjustel ei saa ei kaebaja ega teised kontserni ettevõtted koostööprogrammist majanduslikku kasu, ei otsest ega kaudset ning nimetatud programmi näol ei ole tegemist üldse majandustegevusega, mille puhul saaks rääkida konkurentsist. Tegemist ei ole kaebaja kõrgharidusteenuse osaga. . Oluline on tähele panna, et nimetatud koostööprogramm ei ole käsitletav konkureeriva majandustegevusena. Konkurents võib olla küll toetuse saamise pärast, ent programm ise ei konkureeri isegi kohalikul turul.
15.7.4.Erinevalt HARNO analüüsist omab võtmetähtsust asjaolu, et õppematerjalid ja tulemused muutuvad veebilehe vahendusel avalikult kättesaadavaks kõigile. Neid on võimalu kasutada oma õppetegevuses kõikidel (koolidel), keda teema huvitab. Kaebaja on ka selgitanud, et partneriks on mitmed ülikoolid teistest riikidest.
16.HARNO on VTA määruses sätestatud eeldusi kontrollides toime pannud menetlusliku rikkumise, viidates, et toetus tuleb jätta andmata, sest HARNO-l puuduvad andmed EEK Mainori seotusest füüsiliste isikutega, keda lugeda üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjateks ning EEK Mainor on jätnud ameti vastavasisulistele küsimustele vastamata.
16.1.RTK andis HARNO-le suunise pöörduda veelkord EEK Mainori poole nõudega esitada vajalikud andmed ühe ettevõtja määratlemiseks või kinnitada VTA määruse art 2 punktis 2 kirjeldatud seoste puudumist. HARNO seda ei teinud.
16.2.Eksitav on väide, justkui EEK Mainor oleks jätnud HARNO küsimustele vastamata. EEK Mainor pidas HARNO-ga kirjavahetust teadmisest, et diskussioon käib küsimuse üle, kas kõnealune toetus vastab riigiabi kriteeriumitele. EEK Mainor põhjendas, miks ei vasta - see oli ka vastavate kirjade kontekst. Järelikult ei olnud EEK Mainoril põhjust ka VTA määruse järgseid seoseid käsitleda. EEK Mainorile ei ole HARNO 07.10.2022 otsuse eelnõud tutvustatud. Riigikohus on selgitanud, et isik saab oma ärakuulamisõigust kõige täielikumalt kasutada siis, kui tal on võimalik olla informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest. Seega on HARNO puudulik info tingitud menetluslikust rikkumisest EEK Mainori ära kuulamata jätmisel 07.10.2022 otsuse eelnõu koostamise järel.
16.3.Kaebaja kordab, et negatiivset asjaolu ei saa tõendada ehk muu info puudumisel pidi HARNO lähtuma eeldusest, et vastavad täiendavad seosed puuduvad. Jääb arusaamatuks, mida oleks kaebaja (paljasõnaline) kinnitus siinkohal juurde andnud.
17.Kaebaja leiab, et HARNO 07.10.2022 otsus rikub selgelt võrdse kohtlemise põhimõtet. Nimelt juhul, kui erakõrgkoolide toetamist igakordselt riigiabiks pidada ja/või riigiabi luba mitte taotleda, ei ole neil VTA piirangute tõttu reaalselt võimalik toetustele pretendeerida. VTA piirmäär on toetuste summasid arvestades selgelt liiga väike, eriti kuna arvesse võetakse ka erakõrgkooliga seotud ettevõtteid. Samas, ainult avalik-õiguslike kõrgkoolide toetamine tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise, mis on omakorda põhiseadusvastane. Vastustaja seisukohad
18.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
18.1.Vastustaja valmistas koostöös programmioperaatoriga ette 2021.a taotluskonkursi dokumendid, mille kooskõlastasid programmioperaator ja doonorriikide finantskomitee. Vastustaja kinnitas taotlusvooru dokumendid 05.03.2021. a käskkirjaga nr 1.1-1/21/42 „EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi juhendid ja vormid“. Kõrghariduse programmiosa juhendraamatu ja taotluskutse kohaselt korraldas HARNO kõrgkoolide õppejõudude ja töötajate ametialase arengu ning üliõpilaste teadmiste tõstmiseks projektikonkursi Eesti kõrgkooli: a) 6(13)
3-22-2655 koostööprojekti toetamiseks, mis arendab kõrghariduse õppekavasid ja –meetodeid ja sellega seotud tegevusi, mille raames muuhulgas toimub lühiajaline õpiränne üliõpilastele või b) õpirändeprojektiks. Koostööprojekte võis esitada kõikidest kõrghariduse valdkondadest. Nimetatud käskkirjaga kehtestatud juhendraamatu, mis oli koos taotluskutsega avaldatud, punkt
5.3.nägi ette, et vähese tähtsusega abi andmise sätted, kui tuvastatakse, et kohalduvad ELTL artiklid 107 ja 108. Eeltoodu viitas, et toetatakse kõrgharidusteenuse pakkumist ning abi (toetus) taotlejale, kelle kõrgharidusteenus on majandustegevus, võib täita ELTL artiklit 107 ja 108 arvestades riigiabi kriteeriumid.
18.2.Vastustaja on tuvastanud, et EEK Mainori taotlus toetuse saamiseks täidab riigiabi kriteeriumid ja tuleks anda vähese tähtsusega abina.
18.2.1.Vastustaja ei nõustu kaebajaga , et toetataval tegevusel on tinglik ja kauge seos taotleja, sh Mainor, kõrgharidusteenuse pakkumisega. Taotlusvoorus kindlaks määratud ja piiritletud tegevusel, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse, on otsene seos kõrgharidusteenuse pakkumisega – koostöö raames toetatav tegevus arendab toetuse saaja kõrgharidusteenust. Kuigi liikmesriigi peamisteks sihtideks kõrgharidusvaldkonnas on mh kõrgharidusasutuste vahelise koostöö soodustamine ja programmleping näeb, ette, et projektitegevusi tuleb teha koostöövormis, siis nimetatud asjaolu ei saa tähendada riigiabi mõiste teatise seisukohtalt konkreetset tegevust.
18.2.2.Mainor esitas koostööprojektile toetuse saamiseks taotluse enda vajadustest (soovist) lähtuvalt. Mainori projektitegevused põhinevad targa linna kohta teadmiste omandamisel õppetegevuse jaoks. Mainor asub Ülemiste linnakus ja asukoha tõttu on Mainor lugenud strateegilisteks eesmärkideks: saada Ülemiste Smart City almamaatriks; olla võrdseks uurimispartneriks nii targa linna arendajatele kui ka linnakul baseeruvatele ettevõtetele; olla võrdne teadus - ja arenduspartner suurettevõtetele Eestis ja Euroopas; saada rahvusvaheliste talentide ühenduseks ja toetada targa tööjõu lisandumist Eestisse. Projekti käigus luuakse koostöömudel targa linna ja ülikoolide vahel; intellektuaalseks väljundiks (õppekavade- ja õppemeetodite arendamine) on õppekavade täiustamine; e-õppekeskkond, ajakohastatud pedagoogilised lähenemisviisid; akadeemilised artiklid. Eesmärkide saavutamiseks toimuvad kursused (tark linn kui õppiv ökosüsteem ja selle toetamine; targa linna tegevuste mõju mõõtmine; tark linn kui töökeskkond), praktikad; seminarid; loengud. Projektis osalevad õppejõud, töötajad üliõpilased. Jagatakse teavet õppekavade täiustamisest, e-õppe keskkonnast; ajakohastatud pedagoogilistest lähenemistest; akadeemilistest artiklitest.
18.2.3.Vastustaja jääb selle juurde, et vastavalt taotlusvooru alusdokumentidele toimub käesoleval juhul Mainori projektis (sh kõigi koostööprojekti toetuse saajate jaoks) tema õppejõudude ja töötajate teadmiste ning oskuste suurendamine ning parendamine (so koolitustegevus), kõrgharidusteenuse arendustegevus ja õppetegevus üliõpilastele ehk kõrgharidusteenuse pakkumisega seotud tegevustega (edaspidi kõrgharidusteenuse arendustegevus). Sama kinnitab programmioperaatori 10.08.2022. a kiri Mainorile. Sellest nähtub, et toetatavat tegevust tuleb käsitada kõrgharidusteenusena, kuna seisukoht on antud riigiabi mõiste teatise peatüki „Haridus ja teadustegevus“ alusel), sh loetud osas punkti 31 pinnalt koolitustegevused, mis on osa haridusteenusest (on osa sellest). Toetatavad tegevused on tegevused on lahutamatult seotud kõrgharidusteenuse ja selle arendamisega. Mainori taotluse rahuldamisel toimuks abi andmine kõrgharidustaseme õppe arendamise tegevusteks.
18.3.Vastustaja ei nõustu programmioperaatori (HTM) kokkuvõtva seisukohaga kirjas, et taotlusvooru tegevusi saab käsitleda riigi haridussüsteemi raames rahastatud haridusteenuse pakkumisena, mis ei ole majandustegevus. Seadusandja ei ole kõrgharidusseaduses reguleerinud, et erakõrgkooli kõrgharidusteenus on loetud riiklikuks kõrgharidusteenuseks. Kui eraisik osutab teenust vabatahtlikult, st ilma riigi või kohaliku omavalitsuse ees võetud kohustuseta, nt turul valitseva nõudluse rahuldamiseks, ei täida ta haridusteenuse pakkumisel avalikku ülesannet. EEK 7(13)
3-22-2655 Mainor kui erakõrgkool on erakooli pidaja ehk eraõigusliku juriidilise isiku asutus (KHsS § 28 lg 2) ja on ettevõte tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 mõistes ja äriseadusliku tähenduses. Mainor pakub majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt turumajanduse tingimustes tasulist kõrgharidusteenust (pakutav õpe on teenus ning erakooli pidaja on kõrgharidusteenuse osutaja). Vastustajale teadaolevalt ei ole riik rahastanud Mainori tema kõrgharidusteenust rohkem kui 50% ulatuses riiklikest vahenditest.
18.3.1.Riigiabi üldpõhimõtete kohaselt on nii ülikool nagu ka teadusorganisatsioon riigiabi saaja, kui selle riiklik rahastamine vastab kõigile aluslepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele. Vastustaja on lähtunud abist kõrgharidusteenuse arendustegevusteks, mis osa kõrgharidusteenusest. EEK Mainor on ettevõtja, kuna tema kõrgharidusteenus on majandustegevus.
18.4.Majandusliku eelise andmise kriteerium on täidetud. Lähtudes riigiabi mõiste teatise punktist 4 on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelis võib seisneda ka ettevõtja kuludest vabastamisega, mis muidu kaasneksid tema majandustegevusega. Kõrgharidusteenuse arendustegevuse abi vabastab kõrgkooli selliste arendustegevuste kulutuste tegemisest. Ilma abita on arendustegevuse kulud kõrgkooli kanda, mis koormab eelarvet. Abi andmise korral vabaneks EEK Mainor oma projektiga seotud kulutuste kandmisest ehk kuludest, mis majandustegevusega kaasneksid. Seega abi parandab tema finantsseisundit.
18.5.Mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
18.5.1.Asjaolu, et taotlusvooru raames viib Eesti kõrgkool oma projektitegevuse läbi Eestis ja doonorriigis ei oma mõju hindamisel konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele tähtust, kuna toetavat tegevust arvestades on asjakohane lähtuda kõrgharidusteenusest, selle täiustavast tegevusest. Seega mõju ulatuses on konkurendid teistes EL liikmesriikides ja doonorriikides, kellega Eesti tegutseb ühtsel turul. Lähtuvalt eeltoodust ei saa EEK Mainori kõrgharidusteenust lugeda riigiabi teatist silmas pidades kohaliku mõjuga olevaks.
18.5.2.Kõrgharidusteenuse turg on konkurentsile avatud (vabaturu tingimustes konkureerivad kõrgkoolid omavahel). Kõrgharidusteenus on suunatud kohalikele üliõpilastele. Mainor pakub kõrgharidust inglise keeles ja eesti keeles, ning liikmesriikide kodanike ligipääs taotleja haridusteenusele ei ole piiratud. Ka õppekavades, mida ta koostööprojekti raames täiendab, toimub õpe inglise keeles. Abi avalikuks teenuseks tugevdab tema positsiooni EL riikide ja doonorriikide siseselt võrreldes konkurentidega, suurendab kõrgharidusteenuse nõudlust - abi läbi muutub tema kõrghariduseteenus atraktiivsemaks, tõuseb kõrgharidustaseme kvaliteet. Toetatava tegevuse tulemus võib mõjutada üliõpilaste liikumist EL ja EMP riikides vahel st meelitada neist riikides üliõpilasi Mainori kõrghariduse õppekavadel haridust omandama või akadeemilisi töötajaid tööle. Ka võimaldab see näiteks saada suuremat tulu, luua või säilitada töökohti.
18.6.Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud.
18.6.1.Vastustaja esitas 24.09.2021. kaebajale riigiabi analüüsi tulemused, et käsitab toetuse andmist vähese tähtsusega abina. EEK Mainor andis 08.10.2021 teada, et pole järeldustega nõus. 02.11.2021 toimus EEK Mainor, HARNO ja HARNO poolt kaastatud RRO esindajate vahel kohtumine, mille tulemusel jäid EEK Mainor ja vastustaja oma sisukohtade juurde. Vastustaja on oma hilisemates kirjavahetustes andunud Mainorile teada, et jääb varem tehtud kriteeriumi järelduste juurde ja on valmis tegema otsuse VTA andmise kohta, kui saab andmed, et takistused VTA-na andmiseks puuduvad. Seega ei nõustu vastutaja kaebaja etteheitega, vastustaja ei taganud tema ära kuulamist.
18.6.2.Uurimispõhimõttest tulenevalt oli vastustaja kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kuivõrd projektile antav toetus oleks VTA konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, tuli 8(13)
3-22-2655 kohaldada VTA määrust ja arvestada, et „ühele ettevõtjale“ antava VTA kogusumma ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot ning „üheks ettevõtjaks“ tuleb käsitada VTA eeskirjade kohaldamisel üksuse kontrollitavaid üksusi. Ühe ettevõtja võivad moodustada mitu eraldiseisvat juriidilist isikut, sh füüsilised isikud.
18.6.3.Avalike andmebaaside kaudu ei olnud vastustajal võimalik tuvastada kõiki seosed, mis on hõlmatud „ühe ettevõtja“ mõistega. Uurimispõhimõttest lähtudes oli tegemist olulise teabega, mis on Mainori käsutuses. Vastustaja nõudis andmeid tuginedes HMS §-ile 38 lõikele 1. Vastustaja oli saatnud Mainorile päringud 25.10.2021; 14.01.2022; 06.04.2022: 19.04.2022. Vastustaja viitas, et tal ei ole võimalik kõiki seotud isikuid tuvastada. Näiteks viidati ka veel 25.10.2021. a kirjas, et andmeid vajab ta positiivset otsuse tegemiseks. Kirjavahetused tõendavad vastustaja tahet anda toetus VTA-na, kuid taotluse rahuldamiseks vajati andmeid tagamaks, et toetus ei ületaks VTA piirimäära. Vajalikke andmeid Mainor ei esitanud.
18.7.Kõrgharidusseaduse kohaselt ei ole võimalik leida, et erakõrgkooli kõrgharidusteenuseks abi andmine, mis vastab riigiabi kriteeriumidele, oleks erakõrgkooli suhtes ebavõrdne kohtlemine. Seadustega ei ole pandud riigile kohustust erakooli tegevusega seotud kulude katmist, erakooli haridusteenuse tagamine, tegevuse kulude katmises osalemine, ei ole käsitatav riigi kohustusena. Riigi eraldatav toetus ei pruugi olla erakõrgkoolidele riigiabi. Vastustaja on vastuses selgitanud, et riigiabi mõiste teatis võimaldav järeldada, et erakõrgkoolidele suunatud toetusmeetmed võib olla võimalik kõrgharidusteenuse arendustegevuseks ja teadmist omandamiseks korraldada sellisel, et sellise abi andmine on riigiabi eeskirjade kohaldamisalast väljas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Vastustaja asus 21.06.2024 menetlusdokumendis (dtl 322-328) seisukohale, et kaebuse nõuete
muutmiseks tuvastusnõudeks puudub alus. Vastustaja ei ole 21.06.2024 otsesõnu esitanud taotlust menetluse lõpetamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu, vaid leiab, et kaebus tuleb vastustaja seisukohas toodud asjaolude tõttu jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt ei lahenda ma eraldi vastustaja taotlust menetluse lõpetamiseks, kuid selgitan vastustajale, et kohtupraktikast tulenevalt ei välista asjaolu, et käesoleval juhul ei ole enam toetuse maksmine võimalik ja vastustaja lähiajal sarnaseid taotlusvoore ei ava, kaebeõigust, sest isikul on õigus nõuda, et toetustaotluse lahendamisel järgitaks tema huve kaitsvaid norme. Käesoleval juhul on vaidluse all põhimõtteline küsimus riigiabi (vähese tähtsusega abi) reeglite kohaldamisest, mistõttu saab lugeda põhjendatuks kaebaja huvi asja lahendamiseks ka siis, kui kaebajal ei ole enam võimalik vastavat toetust saada ning tuvastamisnõue on lubatav ka ilma kahju hüvitamise nõudeta.
20.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.EEK Mainor poolt taotletava toetuse taotlusvoor Eesti kõrgkoolidele toimus HARNO 05.03.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/42 „EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi juhendid ja vormid“ (ameti juhend) alusel kõrgkoolidevahelise koostööprojekti või kõrgkoolidevahelise õpirände projekti toetamiseks. Ameti juhendi aluseks oli Haridus- ja Teadusministeeriumi kui programmi „Teadus ja haridus“ programmioperaatori ning Sihtasutuse Archimedes vahel 15.02.2019 sõlmitud leping Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) 2014-2021 finantsmehhanismi kõrghariduse programmiosa elluviimiseks (elluviimisleping), mis on sõlmitud Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määruse nr 55 „Aastatel 2014-2021 EMP finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ (programmi tingimused ja kord)1 § 5 lõike 2 alusel.
22.Elluviimisleping tugineb Euroopa Nõukogu 2016. a heaks kiidetud Euroopa Liidu (EL), Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel EMP finantsmehhanismi2 ning Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi (edaspidi doonorriigid) 9(13)
3-22-2655 Finantsmehhanismi Komitee vastuvõetud EMP finantsmehhanimisi rakendamist aastatel 2014– 2021 käsitleval vastastikuse mõistmise memorandumil (vastu võetud 04.05.2017) ning Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja doonorriikide Finantsmehhanismide Komitee vahel 18.06.2018. a sõlmitud EMP finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Teadus ja haridus“ lepingul (edaspidi programmleping). EMP 2014-2021 rakendusmäärus näeb ette, et toetused peavad vastama riigiabi protseduuride ja sisu eeskirjadele.
23.EEK Mainor esitas 09.05.2021 ametile taotluse kõrgkoolidevahelise koostööprojekti „Teachers and Students Intensive Study Courses“ (edaspidi ka taotlus) toetamiseks. Kaebaja koostööprojekt kogus ekspertide hindamise tulemusena 91 punkti, millega nõustus ka HARNO poolt moodustatud valikukomisjon. Valikukomisjon tegi ettepaneku toetuse andmiseks.
24.HARNO jättis aga 07.10.2024 otsusega taotluse siiski rahuldamata. Kokkuvõtvalt jättis HARNO kaebaja taotluse rahuldamata, sest tuvastas haldusmenetluse käigus, et EEK Mainori poolt taotletav toetus täidab riigiabi kriteeriumid ja tuleks anda vähese tähtsusega abina ning kaebaja ei esitanud vastustajale tõendeid, mis võimaldanuks vastustajal veenduda, et toetus ei ületa VTA piirmäära, mille kohaselt ei või „ühele ettevõtjale (seotud ettevõtjatele)“ antava VTA kogusumma kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Vastustajal oli võimalik piirmäära saabumist osaliselt kontrollida avalike andmebaaside kaudu (juriidiliste isikute osas), kuid sellist võimalust ei olnud füüsiliste isikute puhul.
25.Ameti juhend nägi ette, et kui projektile antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust nr 1407/2013, milles käsitletakse EL toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (VTA määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi. VTA määruse kohaldamiseks käesolevas asjas on alust siis, kui toetus vastab ELTL artikli 107 lg-s 1 sätestatud järgmistele riigiabi tunnustele:
25.1.abi antakse ettevõtjale, st majandustegevuseks;
25.2.liikmesriigi poolt või liikmesriigi ressursside kaudu antav abi;
25.3.valikulisus: teatud ettevõtted või teatud kaupade tootmine;
25.4.majanduslik eelis ehk soodustamine;
25.5.mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele; konkurentsimoonutus või selle risk.
26.Eelpoolnimetatud tingimused on kumulatiivsed, mis tähendab, et riigiabi mõiste komponendid peavad olema täidetud korraga – vastasel juhul ei ole tegemist riigiabiga ning VTA määrust ei kohaldata. Selles osas menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et EEK Mainor on oma põhitegevuse osas, milleks on(kõrg)haridusteenuste osutamine, käsitletav ettevõtjana, kes oma majandustegevuse raames konkureerib turul teiste ettevõtjatega.
27.Riigiabi mõiste kohta välja antud Euroopa Komisjoni teatise1 punktidelt 7 ja 10 tuleneb, et Euroopa kohus on määratlenud ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja rahastamise viisist majandustegevusena tegutsevate üksustena, riigiabi reeglite kohaldamise kontekstis aga tuleb olukorras, kus üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, lugeda seda üksust ettevõtjaks ainult seoses esimesega. Seega, olenemata kaebaja põhitegevusest, tuleb riigiabi analüüs läbi viia konkreetse toetuse ehk konkreetse koostööprogrammi ja toetatava tegevuse pinnal.
Euroopa Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lg 1 tähenduses (2016/C 262/01), vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52016XC0719%2805%29
10(13)
3-22-2655
28.Seega on käesoleva vaidluse lahendamisel põhiküsimuseks, kas vaidlusaluse toetusega toetatakse kaebaja majandustegevust, millise puhul oleks antav toetus käsitletav vähese tähtsusega abina.
29.Kaebaja leiab, et tema poolt läbiviidava projekti jaoks taotletud toetuse näol ei ole tegemist VTA-ga, sest täitmata on vähemalt kolm ELTL artikli 107 lg-s 1 nimetatud riigiabi kriteeriumi: 1) kaebaja ei tegutse toetatava programmi raames ettevõtjana; 2) kaebaja ei saa majanduslikku eelist ja 3) toetusel puudub mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
30.EEK Mainori poolt esitatud taotlusest (dtl 132-160, tõlge dtl 276-311) nähtuvalt seonduvad toetatavad projektitegevused kaebaja asukoha ja tegevustega Ülemiste Smart City territooriumil. EEK Mainor kuulub samasse gruppi Mainor AS-iga, kes on ka Ülemiste Smart City (www.ulemistecity.ee), 36-hektarilise ärilinnaku omanik ja strateegiline arendaja ning linnaku ettevõtete esindaja. Linnakus tegutseb üle 450 ettevõtte. EEK Mainor asub Ülemiste Smart City territooriumil ja on sellega väga tihedalt seotud. Asukoha tõttu on ülikooli strateegiliseks eesmärgiks saada Ülemiste Smart City oluliseks hariduskeskuseks; olla võrdne uurimispartner nii Smart City arendajate kui ka linnakus asuvate ettevõtete jaoks; olla võrdne uurimis- ja arenduspartner suurtele algatustele Eestis ja Euroopas ning saada rahvusvaheliste talentide kogukonnaks ja toetada targa tööjõu lisandumist Eestisse. Projekti eesmärk on luua ja rakendada parimaid koostöömudeleid targa linna ja EEK Mainor vahel, et valmistada nii tudengeid kui ka õppejõude ette ühiskonna muudatuste jaoks tulevikus. Kuna tark linn on üks Smart City kontseptsioonidest, võimaldab koostöö Ülemiste targa linnaga õppejõududel ja teadlastel keskenduda asjakohastele ja olulistele teemadele ning luua uusi teadmisi pikemas perspektiivis. Uued teadmised ja praktiline kogemus saavad olema aluseks uute õppeainete loomisel koos õppematerjalidega ning õppekavade täiendamisel. Projekti käigus luuakse koostöömudel targa linna ja ülikoolide vahel; intellektuaalseks väljundiks (õppekavade- ja õppemeetodite arendamine) on õppekavade täiustamine; e-õppekeskkond, ajakohastatud pedagoogilised lähenemisviisid; akadeemilised artiklid. Eesmärkide saavutamiseks toimuvad kursused (tark linn kui õppiv ökosüsteem ja selle toetamine; targa linna tegevuste mõju mõõtmine; tark linn kui töökeskkond), praktikad; seminarid; loengud. Projektis osalevad õppejõud, töötajad üliõpilased.
31.Eeltoodud kirjeldusest nähtub, et vastupidiselt kaebuses toodud seisukohtadele, on kaebaja poolt elluviidav projekt siiski seostatav tema põhitegevusega ehk ettevõtlusega, mille käigus kaebaja pakub tasulist haridusteenust. Projekt on suunatud kaebaja õppejõudude ja töötajate teadmiste ning oskuste suurendamisele ja parendamisele, eesmärgiga suurendada kaebaja rolli Ülemiste linnakus olulise hariduskeskusena, olla võrdne uurimispartner seal tegutsevatele ettevõtjatele. Seejuures on toetustaotluse osas E p 3 „Mõju“ (lk 25) toodud otseselt välja saadav kasu konkreetselt Ülemiste ärilinnakule, mille arendajaks on kaebajaga samasse gruppi kuuluv ettevõtja. Muuhulgas on nimetatud, et projekti raames üliõpilaste poolt pakutavaid uusi ja praktilisi tehnilisi lahendusi saab rakendada Ülemiste Smart Citys, samuti saab kasutada rahvusvahelist teadmist kaasaegsetest targa linna suundumustest, mida Ülemiste Smart City ei pruugi iseseisvalt kergesti leida, kuna tegevuse jaoks pole piisavaid ressursse. Võimalik on leida andekaid ja pädevaid üliõpilasi (talendid), kes võivad saada Ülemiste Smart City uuteks töötajateks. Projektitaotluses on sarnaseid viiteid, mis osundavad projekti tegevuste eesmärgina kaebaja ja tema gruppi kuuluva ettevõtja ettevõtluse arendamisele, veelgi ning puudub vajadus neid täielikult siinkohal välja tuua.
31.1.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et programmi seos kaebaja õppekavade ja nende kui teenuste müügiga on kaudne ja hüpoteetiline. Nimelt on taotluses mitmel korral mainitud, et projekti raames kogutavaid teadmisi ja kogemusi on plaanis kasutada õppekavade täiustamiseks ja uute õppeainete loomiseks. Tegevuste seotust kaebaja majandustegevusega ei saa seetõttu pidada kaudseks. 11(13)
3-22-2655
31.2.Kokkuvõtlikult leian seega, et kaebaja poolt esitatud projektitaotluse põhjal saab järeldada, et tegemist ei ole sõltumatu arendus- ja teadusprojektiga üldiste teadmiste suurendamise ja arendamise nimel vaid pigem tegevustega, mis on eelkõige suunatud kaebaja kui Ülemiste ärilinnakus tegutseva haridusteenuse pakkuja tegevuste edendamisele. Asjaolu, et projekti kokkuvõtvad materjalid avaldatakse hiljem sotsiaalmeedias ning pressiteadete ja artiklite kaudu (taotluse osa E p 4, lk 301), ei muuda projektitegevuse üldist iseloomu avalikkusele suunatuks.
31.3.Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebaja tegevus toetatava programmi raames on seostatav kaebaja tegevusega ettevõtjana.
32.Samuti on täidetud majandusliku eelise andmise kriteerium. Riigiabi mõiste teatise punktist 4 tulenevalt on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelis võib seisneda ka ettevõtja kuludest vabastamisega, mis muidu kaasneksid tema majandustegevusega. Kõrgharidusteenuse arendustegevuse toetus vabastab kõrgkooli selliste arendustegevuste kulutuste tegemisest ning toetuse saamisel vabaneks EEK Mainor oma projektiga seotud kulutuste kandmisest ehk kuludest, mis majandustegevusega kaasneksid.
33.Samuti on tuvastatav mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Nõustun siinkohal vastustaja osundustega, et mõju ulatuses on kaebaja konkurendid teistes EL liikmesriikides ja doonorriikides, kellega Eesti tegutseb ühtsel turul. Kõrgharidusteenuse turg on konkurentsile avatud. Kaebaja pakub kõrgharidust inglise keeles ja eesti keeles, ning liikmesriikide kodanike ligipääs taotleja haridusteenusele ei ole piiratud. Ka õppekavades, mida ta koostööprojekti raames täiendab, toimub õpe inglise keeles. Toetuse saamine tugevdab seega kaebaja positsiooni EL riikide ja doonorriikide siseselt võrreldes konkurentidega ning toetuse saamise abil muutub kaebaja kõrghariduseteenus atraktiivsemaks. Vastustaja on õigesti märkinud, et toetatava tegevuse tulemus võib mõjutada üliõpilaste liikumist EL ja EMP riikide vahel st meelitada neist riikides üliõpilasi kaebajakõrghariduse õppekavadel haridust omandama või akadeemilisi töötajaid tööle.
34.Eeltoodust tulenevalt leian, et HARNO on toetuse andmise menetlemisel õigesti asunud seisukohale, et kaebaja poolt taotletav toetus vastab vähese abi kriteeriumitele ning seega oli toetuse andmisel vajalik kindlaks teha, et antav abi ei ületa VTA määrusega kehtestatud piirmäära, mille kohaselt ei tohi „ühele ettevõtjale“ antava VTA kogusumma kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot ning „ühe ettevõtjana“ tuleb käsitada VTA eeskirjade kohaldamisel üksuse kontrollitavaid üksusi (seotud ettevõtete rühm) vastavalt artikkel 2 punkti 2 alapunktidele ( „ühe ettevõtja“ võivad moodustada mitu eraldiseisvat juriidilist isikut).
35.Haldusmenetluse raames määratles vastustaja isikud, keda tuleks käsitelda „ühe ettevõtjana“
VTA andmise kontekstis (vaidlustustava otsuse p 22) ja tuvastas äriregistri andmete alusel valitseva mõju kaudu kaebajaga seotud ettevõtjad, tutvus nende andmetega vähese tähtsusega abi registris (RAR) ja leidis, et nende andmete alusel puuduvad VTA ülemmäära osas takistused taotlejale toetuse andmiseks taotletud summas VTA-na. Samas leidis vastustaja, et ametil puuduvad andmed taotleja seotuse kohta tulenevalt VTA määruse artikkel 2 punkti 2 alapunkt cst ning seotusest füüsiliste isikutega, keda lugeda üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjateks ning kaebaja selles osas vastustajale infot ei esitanud.
36.Kaebaja vastuväideteks selles osas on peamisel see, et kaebaja keskendus vastustajaga suhtlemisel eelkõige teadmisest, et diskussioon käib küsimuse üle, kas kõnealune toetus vastab riigiabi kriteeriumitele. HARNO ei tutvustanud kaebajale otsuse projekti ja jättis seega EEK Mainori ära kuulamata ning kaebajal ei olnud võimalik asjakohaseid andmeid esitada.
36.1.Ma ei nõustu kaebaja seisukohaga. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja teavitas mitmel korral kaebajat sellest, et jääb oma seisukoha juurde, et tegemist on VTA-ga ja kaebajal tuleb seega nõutav informatsioon esitada. Näiteks on saatnud vastustaja kaebajale päringud 25.10.2021; 12(13)
3-22-2655 14.01.2022 (dtl 172-173 ja 174-175) ning vastustaja viitab ka 02.11.2021 toimunud EEK Mainor, HARNO ja HARNO poolt kaastatud RRO esindajate vahelisele kohtumisele kus neid küsimusi arutati. Eeltoodu põhjal pidi kaebajale olema selge, et vastustaja jääb VTA osas oma seisukohtade juurde ning kaebajal tuleb esitada andmed, mis võimaldavad kontrollida VTA piirmäära (mitte)ületamist toetuse andmisel. Asjaolu, et kaebajale ei tutvustatud otsuse projekti, ei tähenda, et kaebajal ei olnud võimalik omapoolset informatsiooni esitada.
36.2.Seonduvalt kaebaja väitega, et negatiivset asjaolu ei saa tõendada, selgitan, et olukorras, kus puuduvad sellised füüsilised isikud, kes omaks tähendust VTA piirmäära täitumise kontrollimisel, piisanuks kaebaja sellekohasest kinnitusest, sest kokkuvõtvalt vastutab riigiabi saaja selle eest, et ta ei saaks toetuseid lubatud määrast enam. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et muu info puudumisel pidi HARNO lähtuma eeldusest, et vastavad täiendavad seosed puuduvad. HARNO ei pea selliseid asjaolusid eeldama.
37.Asjas ei nähtu ka kaebaja poolt viidatud võimalikku ebavõrdset kohtlemist võrreldes riiklike kõrgharidusasutusetega, sest vastustaja on läbivalt selgitanud, et eraldatav toetus ei pruugi alati olla erakõrgkoolidele riigiabi. Ka riigiabi mõiste teatis võimaldav järeldada, et erakõrgkoolidele suunatud toetusmeetmed võib olla võimalik kõrgharidusteenuse arendustegevuseks ja teadmist omandamiseks korraldada sellisel, et sellise abi andmine on riigiabi eeskirjade kohaldamisalast väljas.
38.Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et vaidlustatud HARNO otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Menetluskulud
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuste rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Kaebajate menetluskulud jäävad seega nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.