Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vanglale esitatud kahjunõuetega nr 113/380-1, 1-13/343-1, 1-13/2-1, 1-13/10-1, 1-13/18-1, 113/41-1, 1-13/52-1, 1-13/56-1, 1-13/62-1, 1-13/63-1, 1-13/571, 1-13/75-1 ja 1-13/154-1
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Lugeda Xi kaebus mittetähtaegselt esitatuks.
2.Jätta Xi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-23-2469 menetlus kaebust menetlusse võtmata.
4.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Jätta Xi taotlus kaebusest ja muudest kaebaja pöördumistest koopiate saamiseks rahuldamata.
Jätta Xi taotlus riigilõivust vabastuse saamiseks läbi vaatamata.
7.Asendada avaldatavas tähemärgiga.
määruses
kaebaja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 03.11.2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses erinevate vangla tegevustega. Kaebaja märgib kaebuses, et vangla on jätnud tähtaegselt lahendamata tema kahjunõuded nr 113/380-1 (seoses teleri garantiiremondiga), 1-13/343-1 (seoses psühhiaatri tegevusega), 1-13/21 (seoses kartserisse paigutamisega), 1-13/10-1 (seoses psühhiaatri tegevusega), 1-13/18-1
3-23-2469 (seoses ravi võimaldamata jätmisega), 1-13/41-1 (seoses arstiabi osutamise ja raviskeemi muutmisega), 1-13/52-1 (seoses raviteenuse osutamisega vanglas), 1-13/56-1 (seoses raviteenuse osutamisega vanglas), 1-13/62-1 (seotud teleri andmisega garantiiremonti), 113/63-1 (seoses dieetmenüüga), 1-13/57-1 (seoses raviteenuse osutamisega, 1-13/75-1 (seoses valearvestusega isikuarvelt) ja 1-13/154-1 (seoses meditsiiniosakonna tegevusega). Kaebaja palub, et vajadusel kõikide kahjunõuete kaebetähtaeg ennistataks ja need võetaks kohtumenetlusse. Kaebaja märgib, et ta jääb kahjunõuetes esitatu juurde ning on nõus asjade arutamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja väitel ei saanud ta kaebetähtaegu järgida, kuna Tartu Vangla jättis tema pöördumistele vastamata. Kaebaja sõnul tekkis tal e-toimikut külastades kahtlus, et vangla on jätnud tema kahjunõuded lahendamata ning ta esitas Tartu Vanglale 12.10.2023 teabenõude kahjunõuete kohta, misjärel sai sellele kinnituse. Kaebaja põhjendab, et tal puudub ülevaade vanglale esitatud kahjunõuetest ning talle tuli üllatusena, et vangla on jätnud nii suure hulga kahjunõudeid tähtaegselt lahendamata. Kaebaja viitab ka enda halvale vaimsele tervisele (probleemid mäluga ja keskendumisraskused), mis on samuti tinginud kaebuse mittetähtaegse esitamise. Kaebaja esitas kaebuses ka riigi õigusabi taotluse, paludes määrata talle advokaat, kuna materjale on palju ja ta ei tule nende menetlemisega toime. Samuti esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse, kuna väidetavalt ei võimalda tema sissetulek kaebuselt riigilõivu tasuda.
2.Kaebaja esitas 14.11.2023 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub teha talle paberkandjal koopiad tema poolt esitatud pöördumistest.
3.Tartu Vangla edastas 04.03.2024 vastusena kohtunõudele Xi kahjunõuded nr 1-13/380-1, 1-13/343-1, 1-13/2-1, 1-13/10-1, 1-13/18-1, 1-13/41-1, 1-13/52-1, 1-13/56-1, 1-13/62-1, 113/63-1, 1-13/57-1, 1-13/75-1 ja 1-13/154-1. Samuti edastas Tartu Vangla kohtule 12.06.2023. a otsuse nr 1-13/75-2 kaebaja kahjunõude nr 1-13/75-1 rahuldamata jätmise kohta. Tartu Vangla märkis, et ülejäänud kaebuses märgitud kahjunõuded on jäänud tähtaegselt lahendamata.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus lahendab esmalt kaebetähtaja ennistamise taotluse ja võtab seisukoha riigilõivust vabastamise taotluse osas (I), seejärel lahendab kohus kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ning kaebusest ja muudest kaebaja pöördumistest koopiate väljastamiseks (II). I
5.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
6.HKMS § 46 lg 4 esimese lause kohaselt võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Seega on küll hüvitamiskaebuse esitamisel sätestatud 3-aastane üldine tähtaeg, kuid kuna kaebaja näol on tegemist kinnipeetavaga, kohaldub tema suhtes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne kord (HKMS § 47 lg 1, vangistusseaduse § 11 lg 8). HKMS § 47 lg-st 2 tuleneb, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Sarnaselt sätestab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
3-23-2469
7.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on kõikide kaebuses märgitud vanglale esitatud kahjunõuete osas pöördunud kaebusega kohtusse mittetähtaegselt. Kaebaja esitas kõnealused kahjunõuded Tartu Vanglale järgmiselt: kahjunõude nr 1-13/380-1 esitas kaebaja 07.12.2021, kahjunõude nr 1-13/343-1 esitas kaebaja 10.11.2021, kahjunõude nr 1-13/2-1 esitas kaebaja 04.01.2022, kahjunõude nr 1-13/10-1 esitas kaebaja 13.01.2022, kahjunõude nr 113/18-1 esitas kaebaja 17.01.2022, kahjunõude nr 1-13/41-1 esitas kaebaja 08.02.2022, kahjunõude nr 1-13/52-1 esitas kaebaja 15.02.2022, kahjunõude nr 1-13/56-1 esitas kaebaja 25.02.2022, kahjunõude nr 1-13/62-1 esitas kaebaja 07.03.2022, kahjunõude nr 1-13/63-1 esitas kaebaja 07.03.2022, kahjunõude nr 1-13/57-1 esitas kaebaja 13.03.2023, kahjunõude nr 113/75-1 esitas kaebaja 13.04.2023 ja kahjunõude 1-13/154-1 esitas kaebaja 02.08.2023.
8.Kaebaja kahjunõude nr 1-13/75-1 lahendas Tartu Vangla tähtaegselt 12.06.2023. a otsusega nr 1-13/75-2 ning seega tuli selle kahjunõude osas esitada kaebus kohtule 30 päeva jooksul kahjunõude rahuldamata jätmisest. Ülejäänud kaebaja kahjunõudeid ei ole Tartu Vangla lahendanud. Kohus märgib, et olukorras, kus vangla jättis kaebaja kahjunõuded tähtaegselt lahendamata, tuli kaebajal pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil vanglal tulnuks kahjunõue lahendada. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Praeguse kaebuse halduskohtule esitas kaebaja alles 03.11.2023 ega ole seega ilmselgelt järginud ühegi kaebuses märgitud kahjunõude puhul RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevast tähtaega. Seoses kahjunõudega nr 1-13/154-1 peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida, et nimetatud kahjunõude on kaebaja allkirjastanud 02.08.2023 ning sellele on vanglaametnik fikseerinud vastuvõtmise märke eeldatavasti samal päeval (vastuvõtmise kuupäevaks on küll märgitud 02.06.2023, kuid ilmselt on vanglaametnik eksinud kuuga). Viimati nimetatud kahjunõue on registreeritud vanglas 03.08.2023 ning isegi kui kaebaja oleks kahjunõude reaalselt esitanud samuti 03.08.2023, mitte 02.08.2023, siis oleks selle kahjunõude puhul kaebetähtaeg ikkagi ületatud. Sellisel juhul tulnuks vanglal lahendada kahjunõue nr 113/154-1 hiljemalt 03.10.2023 ning seega hakkas 30-päevane kaebetähtaeg selle kahjunõude osas kulgema alates 04.10.2023, kui vastustaja jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, ning lõppes 02.11.2023. Seega ei ole 03.11.2023 esitatud kaebus tähtaegne.
9.Kaebaja on ka ise kaebetähtaja ületamist möönnud ning palub ennistada kaebuse esitamise tähtaja. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-3013, p 12; 11.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistavad isikul kohtu poole tähtaegselt pöörduda (Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-2843). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja
3-23-2469 määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2020. a määrus haldusasjas nr 320-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
10.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on ka varasemalt halduskohtumenetluses osalenud ning pidi olema teadlik, et võib kaebuse esitamise õiguse tähtaja ületamisel minetada. Näiteks haldusasjas nr 3-21-1910 on tõusetunud samuti kaebuse tähtaegsuse teema vangla vastu esitatud kahjunõude puhul. Ka selles asjas jäid vanglal kaebaja kahjunõuded tähtaegselt lahendamata, mida arvestades pidi kaebajale kahjunõude esitamise kord olema teada juba 2022. aasta jaanuaris. Samuti on Tartu Halduskohus käsitlenud vangla vastu esitatud kahjunõude tähtaegsust kaebaja algatatud haldusasjas nr 3-22-72. Asjaolu, et kaebajal puudub ülevaade tema enda poolt esitatud rohketest kahjunõuetest, ei saa õigustada kaebetähtaja ületamist. Kaebajal oleks näiteks olnud tähtaegade järgimise hõlbustamiseks võimalik teha endale nimekiri esitatud kahjunõuetest. See ei nõua mingeid eriteadmisi ning on lihtsasti koostatav ja jälgitav. Kaebaja viited tema väidetavalt halvale tervislikule seisundile ei ole kohtu hinnangul tõendatud ega saa samuti kaebetähtaja ületamist õigustada. Enamuse praeguses kaebuses mainitud kahjunõuetest on kaebaja esitanud vanglale juba 2021. a lõpus ja 2022. a esimeses pooles. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tervislik seisund ei ole takistanud kaebajal alates 2022. aasta jaanuarist kuni praeguseni esitamast halduskohtule hulgaliselt muid kaebusi vangla vastu. Seega ei näe kohus mõjuvaid põhjusi, miks kaebaja ei saanud ka praeguses kaebuses märgitud kahjunõuete osas tähtaegselt kohtusse pöörduda.
11.Eelnevast tulenevalt ei loe kohus kaebaja esitatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvateks ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
12.Kohus märgib täiendavalt, et ei pea kaebetähtaja ületamise ja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks aluste puudumise tõttu vajalikuks paluda kaebajal täpsustada enda kahjunõudeid seoses teleri garantiiremondiga, et selgitada välja, kas tegemist võib olla tervikuna eraõiguslikust suhtest (s.o vangla kauplust pidava äriühinguga sõlmitud müügilepingust) tõusetunud vaidlusega, mille lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus (HKMS § 4 lg 1).
13.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
14.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. II
15.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
15.1.Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on kohtute infosüsteemist nähtuvalt suutnud ka varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada.
3-23-2469 Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
15.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
16.Kaebaja palub talle väljastada koopiad tema kaebusest ja muudest pöördumistest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2016. a otsus asjas nr 3-3-159-16, p 13; 08.09.2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). Kaebaja soovib koopiat dokumentidest, mille ta ise koostas ja mille sisu on talle teada ning millest tal oli enne nende kohtule esitamist võimalik teha näiteks käsikirjalised ärakirjad. Kui kaebajal on terviseprobleemide tõttu keeruline tervest dokumendist käsikirjaline ärakiri teha, on tal võimalik teha endale näiteks kokkuvõtlikud märkmed. Kohtule ei nähtu, kuidas võiks nõutud koopiate puudumine kaebajat tema edasisel õiguste kaitsmisel takistada. Samuti tuleb arvestada, et kaebajal on vajadusel võimalik toimikuga elektrooniliselt tutvuda (HKMS § 88 lg 1) ning ka seetõttu ei ole menetlusdokumentidest koopiate saamine vajalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebusest jm pöördumistest koopiate saamiseks rahuldamata.
17.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga seoses viidetega kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.