2.Asendada avaldatavas lahendis taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vangiportaalis (VaPo) 01.07.2024 toimunud uuenduse käigus viidi muu hulgas sisse muudatus, mille kohaselt on „Uus pöördumine“ vahelehel lõika, kopeeri ja kleebi funktsionaalsus välja lülitatud.
2.X esitas 29.06.2024 Tallinna Vangla toimingu peale vaide.
X esitas 30.06.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada kuni põhivaidluse lõppotsuse jõustumiseni alates 01.07.2024 VaPo-s kehtestatud piirangud. Esialgse õiguskaitse taotlust põhistatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Nimetatud muudatused ei tulene seadusest ning piiravad taotleja põhiseadusest tulenevat õigust esitada riigiasutustele pöördumisi. Kehtestatud ülemäärase piirangu tõttu ei saa enam esitada põhjendatud pöördumisi, mille sisu oleks motiveeritud, mis sisaldaks viiteid kehtivatele seadustele või muudele õigusaktidele. Piirang asetab kogu halduskoormuse tagasi kohtutele, sest suures osas tuleb minna tagasi paberkandjatel dokumentidele ja nende postitamisele. Selline piirang ei ole proportsionaalne, sest piirab ülemääraselt kinnipeetava õigusi. Muukeelsete kinnipeetavate jaoks muutub kopeerimise võimaluse kadumisel ilmselt kasutuks installeeritud tõlkerakendus. Elektrooniline dokumentide edastamine ja tahvelarvutitele
üleminek on muudetud suures osas mõttetuks. Tallinna Vangla on otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõigust.
4.Tallinna Halduskohtu 01.07.2024 kohtunõudega kohustati Justiitsministeeriumit ning Tallinna Vanglat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 05.07.2024 kell
09.00.Muu hulgas paluti vastuseid järgmistele küsimustele: milline muudatus konkreetselt VaPo-s seoses eelkirjeldatud funktsionaalsusega tehti ja miks on selline muudatus vajalik; kas kinnipeetavatele on endiselt tagatud senisel viisil paberpöördumiste esitamise võimalus; kellele ning millistes menetlustes dokumentide esitamist muudatus mõjutab ja kui muudatus mõjutab ametiasutusi (vanglad, kohtud, muud) ja menetlusi (vanglasisesed pöördumised, haldus- ja tsiviilkohtumenetlus, muu) erinevalt, paluti täpsustada, kuidas.
5.Justiitsministeerium tõi 04.07.2024 esitatud vastuses välja, et kohtunõudes esitatud küsimustele vastamine on vangla pädevuses.
6.Tallinna Vangla palub oma 04.07.2024 seisukohas jätta esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab Tallinna Vangla järgmiselt. Arendusega anda vangidele võimalus elektrooniliste pöördumiste esitamiseks ei piiratud mingil viisil vanglale paberkandjal pöördumiste esitamist ning seda saab teha jätkuvalt. Justiitsministri määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 522 lg 1 p 2 kohaselt on VaPo pöördumiste esitamine võimalik ainult vanglale ning see ei mõjutanud kinnipeetavate pöördumisi teistele asutustele ja isikutele väljaspool vanglat, seega ei mõjuta ka funktsionaalsuse muudatused neile asutustele esitatavaid pöördumisi, sest praktiliselt saavad kinnipeetavad neid esitada jätkuvalt ainult kirjalikult. VSkE § 522 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetavatel elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus vältimatult tagatud, mis tähendab, et vanglateenistusele on jäetud kaalutlusõigus, kas vanglale kirjade edastamist võimaldada. Praktikas muutusid paljud vanglatele esitatud pöördumised kleebitud materjali tõttu sedavõrd mahukaks, et nende menetlemine osutus raskendatuks, sest kuigi üks pöördumine on tehniliselt tähemärkide arvuga piiratud, siis samal ajal oli väga lihtne esitada järjestikku uusi pöördumisi. Teise probleemina ilmnes, et tekstide selline edastamine võib kaasa aidata olukorrale, kus kinnipeetavad vahetavad omavahel sõnumeid või annavad üksteise kasutusse erinevaid tekste. Vastustaja nõustub, et isik võib esitada haldusorganile nii pika pöördumise kui ta soovib, kuid samas on isikutel kohustus käituda heas usus ning mitte oma menetlusõigusi kuritarvitada. Kui pöördumine on esitatud haldusmenetluses, on haldusorganil kohustus välja selgitada mh kohaldatav õigus ning asjakohane kohtupraktika. Juhul kui isik soovib omalt poolt rõhutada mõne viite või lahendi olulisust, saab seda teha lühidalt viidates (nt kohtuasja lahendaja, asja nr ja oluline punkt) ning see ei vaja kopeerimisfunktsionaalsust. Seega ei mõjuta asjaolu, et kinnipeetav ei saa VaPo pöördumist tehes kleepida oma pöördumisse tekste, kuidagi kinnipeetava õiguste teostamise võimalust või õiguste kaitse mahtu. Kokkuvõtlikult oli vajalik sulgeda VaPo pöördumiste puhul kopeerimise-kleepimise funktsioon, sest ühegi olemasoleva tarkvaralise lahendusega ei ole võimalik sama tulemust saavutada ning just kõnealuse meetme rakendamisel on võimalik vanglate tahvelarvutite kasutamine selliselt, et tagatud oleks ühelt poolt nende kasutamise tõhusus ja otstarbekus, teisalt kinnipeetavate õiguste kaitse ning mugavus. Sellise muudatusega ei ole iseenesest takistatud vangale pöördumiste, sh kirjalike pöördumiste esitamine. Muudatus, mida vaidlustatakse, ei laiene e-toimikuga tehtavatele kirjetele ega rakendu teistes kohtades (nt kui soovitakse teksti kleepida tõlkerakendusse) ega takista vanglale teadaolevalt suhtlust kinnipeetava ja kohtu vahel.
2(4)
Käesoleval juhul esineb kaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks, arvestades muu hulgas, et muudatusega tekkinud piirangu mõju võib lugeda marginaalseks.
7.X esitas 06.07.2024 Tallinna Vangla vastusele ka oma vastuväited.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.X on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatava toimingu tegemise keelamiseks käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 p 1). Taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut seega esmalt ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).
10.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine taotluse esitajal esialgse õiguskaitse vajadust. Seda järgnevatel põhjustel.
11.VSkE § 522 lg 1 ning vangistusseaduse § 11 lg 4 kohaselt ei ole kinnipeetavatel elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus absoluutne. See tähendab, et üksnes turvalise tehnilise võimekuse korral võib vangla võimaldada avalduse elektroonset esitamist. Ühtlasi tähendab eelnev, et vangla otsustada on, kuidas (millise funktsionaalsusega) tagada turvaline avalduste elektroonne esitamine. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui vanglateenistusele on jäetud kaalumisvõimalus, kas üldse pöördumiste elektroonilist esitamist võimaldada, siis on jäetud talle ka kaalumisvõimalus, millises funktsionaalsuses seda teha.
12.Tallinna Vangla kodukorra p-i 11.1.1 kohaselt on kinnipeetavatel jätkuvalt õigus esitada vanglale pöördumisi ka elektroonselt VaPo kaudu. Nimetatud sätet ei ole kohtule teadaolevalt muudetud. Asjaolu, et elektrooniliste pöördumiste esitamine võib taotleja hinnangul muutuda kohati ebamugavamaks või aeganõudvamaks, ei tähenda, et rikutud oleks kinnipeetava õigust elektroonselt pöördumisi esitada või et vaidlusaluse funktsionaalsuse kaotamisega kaasneksid avaldajale pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Vanglas viibival isikul ei ole õigust nõuda, millised konkreetsed funktsionaalsused peavad olema tagatud. Kohtule ei nähtu, et pöördumiste esitamist piirataks antud muudatusega ebaproportsionaalselt. Kohus nõustub vastustajaga, et tihtipeale ei ole pöördumiste koostamisel hädavajalik kopeerida konkreetse õigusakti või kohtulahendi teksti, vaid piisab sellele viitamisest.
13.Vastustaja on kohtu hinnangul veenvalt põhistanud, mille tarbeks oli sisse viidud muudatus vajalik ning kinnitanud, et lõika, kopeeri ja kleebi funktsiooni välja lülitamine ei laiene etoimikuga tehtavatele kirjetele ega rakendu teistes kohtades (nt tõlkerakenduses). Seega ei ole taotleja väited seoses erinevatele asutustele esitatavate pöördumiste (sh kaebuste esitamine kohtule) piiramise või tõlkerakenduse kasutamise ebamõistliku keerukusega põhjendatud ega asjakohased.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ähvarda isikut esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kohus rõhutab, et kuivõrd kinnipeetavatel on jätkuvalt võimalik esitada vanglale
3(4)
pöördumisi nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal, ei saa taotluse esitajale osaks saada tagasipöördumatuid kahjulikke tagajärgi.
15.Kuivõrd taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ei kaalu kohus puudutatud isiku õigusi ja avalikku huvi ega hinda tulevikus esitatava võimaliku kaebuse perspektiive.
16.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus Xe esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Avaldatavas lahendis asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.