lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2475/34

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2475/34
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1014
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2475

Haldusasi

H.Q kaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – H.Q Vastustajad – Tallinna Vangla ja Tartu Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse H.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-2475 resolutsiooni punkti 1 peale.

Jätta H.Q määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-2475 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.H.Q esitas Tallinna Halduskohtule 02.09.2024 kaebuse, milles tegi etteheiteid Tallinna Vangla ja Tartu Vangla tegevusele seoses üksikvangistuses hoidmise, arstiabi andmata jätmise ja spordivahendite võimaldamata jätmisega. Kaebaja taotleb lisaks mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja esitas 09.09.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2024 määrusega H.Q 09.09.2024 riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis tema kaebuse ja avaldused käiguta, andes nende täpsustamiseks 15-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Lisaks tunnistas kohus menetluse Lääne-Tallinna Keskhaigla 09.10.2024 vastuse lisade (tervisekaardi väljavõtete) osas kinniseks ning piiras Tallinna Vangla ja Tartu Vangla juurdepääsu nimetatud dokumentidele. Kaebaja avaldused on äärmiselt ebaselged ja raskesti jälgitavad. Kaebusest võib järeldada, et see on esitatud seoses järgmiste pöördumistega Tallinna Vangla poole: 07.06.2024 ettepanek anda kinnipeetavatele spordiruumi treenimiseks 10–20 kg nahast topispallid; 15.06.2024

3-24-2475 taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks; 15.06.2024 ja 16.06.2024 taotlused arsti vastuvõtule pääsemiseks ja lisatoidu määramiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja olnud alusetult üksikvangistuses õigusvastastes tingimustes. Kaebaja soovib taotleda Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning võimalik, et esitada kahju hüvitamise nõdude ka Tallinna Vangla vastu. Halduskohus käsitleb 09.09.2024 taotlust ja hilisemaid samasisulisi taotlusi ühe riigi õigusabi taotlusena. Taotlusest võib aru saada, et kaebaja põhjendab vajadust riigi õigusabi järele tema psüühikahäiretega. Kaebajale riigi õigusabi andmisest tuleb siiski riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda, sest kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohtusse pöördumine ei eelda juriidiliste teadmiste olemasolu ning kaebaja ei pea õiguslikult täpselt piiritlema oma nõudeid ega esitama õiguslikke põhjendusi, millistele õigusnormidele kaebus tugineb. Kaebuses võib oma sõnadega selgitada, millise haldusorgani millist tegevust ja mis argumentidel kaebaja vaidlustada soovib. Kohtu jaoks ei äratuntav, et kaebaja ei suudaks oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda, arvestades mh halduskohtu aktiivsemat rolli menetluses (HKMS § 2 lg-d 2, 5 ja 6). Kuigi kaebaja taotlused sisaldavad suurel hulgal arusaamatut ja kohati sündsusetut teksti ning esmapilgul võib tekkida kahtlus, kas kaebaja on suuteline oma tahet väljendama ja oma õigusi asjas ise kaitsma, kummutavad selle kahtluse kaebaja varasemad seisukohad mitmetes teistes kohtuasjades. Kaebaja esitas 30.06.2024 haldusasjas nr 3-24-1930 arusaadavalt struktureeritud ja õiguslikult põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse ja 06.07.2024 vastuväite. Koos Lääne-Tallinna Keskhaigla 09.10.2024 vastusega esitatud tervisekaardi 18.06.2024 sissekandest järeldub samuti, et kaebajal ei ole raskeid haigusi või psüühilisi häireid, mis takistaksid temal kohtumenetluses osalemist. Sama kinnitab kriminaalasjas nr XXX-XXXX esitatud 14.10.2024 seisukoht. Praeguses asjas on esitatud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mille aluseks olevaid asjaolusid oskab kõige paremini selgitada kaebaja ise. Vanglatele esitatud pöördumiste aluseks olnud asjaolusid saab samuti selgitada kaebaja ise ning see ei nõua õigusteadmiste olemasolu. Seega on kaebaja võimeline kõrvaldama kaebuse puudused ka ilma juriidilise abita. Kaebaja on varemgi kohtumenetlustes osalenud ning esitanud erinevaid taotlusi nii kohtule kui ka vanglatele. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata nõutava kaitseta.

3.H.Q esitas 23.11.2024 määruskaebuse halduskohtu 12.11.2024 määruse peale, millega keelduti riigi õigusabi andmisest. Kaebaja soovib vastamiseks võimalikult pikka lisaaega, sest tema tervis on pidevalt muutlik ja äärmiselt halb ning tal on väga palju menetlusi, samas kui arstiabi ei anta. Kaebaja vajab abi paljude menetlustega kohtutes ja ametiasutustes, mh põhjusel, et talle ei anta vanglas piisavalt kirjatarbeid (1 A4 paber päevas ja 1 pastapliiats nädalas, aga pigem veel palju vähem). Kaebajal kulub kirjutades päevas 10–15 lehte paberit ja 1 pastapliiats. Kaebaja vajab koopiaid kõigis tema asjades esitatavatest kõigist dokumentidest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

2(3)

3-24-2475

5.Olenemata sellest, kas kaebaja puhul on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused (RÕS § 6 lg 1; HKMS § 111 lg 1), nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et kaebajale riigi õigusabi andmine ei olnud põhjendatud, sest taotleja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vaidlustatud määruse seisukohti korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
6.Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-5805, p 7). Kuigi kaebaja poolt praeguses asjas seni esitatud menetlusdokumentide põhjal võiks iseenesest tekkida kahtlus kaebaja võimes kohtumenetluses iseseisvalt osaleda, tuleb nõustuda halduskohtu hinnanguga, et kaebaja poolt teistes menetlustes koostatud ja esitatud dokumendid kinnitavad, et ta on tegelikkuses täiesti võimeline koostama mh n-ö loetavaid dokumente (nt 30.06.2024 esialgse õiguskaitse taotlus ja 06.07.2024 vastuväide haldusasjas nr 3-24-1930). Ka asjas olevatest kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et tal võiks praegu esineda mõni sellist laadi terviseprobleem, mis takistaks oma seisukohtade lühidat ja konkreetset esitamist, ilma tarbetute kõrvalekalleteta. Halduskohus on 12.11.2024 määruses kaebajale väga põhjalikult selgitanud, mida tuleks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teha. Riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud ainuüksi eesmärgiga, et keegi aitaks kaebajal koostada seisukohti tema paljudes menetlustes, kuigi ta oleks selleks ka ise võimeline. Samuti ei tingi riigi õigusabi korras advokaadi määramist väidetav kirjatarvete puudus, sest kaebajal on võimalik kohtuga suhelda mh elektrooniliselt.
7.Eelneva põhjal jääb H.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium