Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-1948 4. juuli 2024 Kadri Palm Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 28. juuni 2022. a otsuse nr P26O2022-46899 ja 7. septembri 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/31657-3 tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Livia Kask Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. augustil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 14. juunil 2022 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (dtl 9-18).
2.Eesti Töötukassa tuvastas 27. juuni 2022. a otsusega nr TVH/22/025695 kaebajal osalise töövõime kestusega kuni vanaduspensionieani. Eesti Töötukassa jättis 3. augusti 2022. a
3-22-1948 vaideotsusega nr VO/22/1840 kaebaja vaide rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tegi
28.märtsil 2024 otsuse haldusasjas nr 3-22-1820, mis puudutas kaebaja kaebust Eesti Töötukassa 27. juuni 2022. a otsuse nr TVH/22/025695 ja 3. augusti 2022. a vaideotsuse nr VO/22/1840 tühistamiseks.
3.SKA tegi 28. juunil 2022 kaebajale otsuse nr P26O-2022-46899, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ning ei määranud puudega tööealise inimese toetust (dtl 7-8).
4.Kaebaja esitas SKA otsuse peale 1. juulil 2022 vaide (dtl 27-28), mille SKA jättis
7.septembri 2022. a vaideotsusega nr 5.2-3/31657-3 rahuldamata (dtl 30-36).
5.Kaebaja esitas 15. septembril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 28. juuni 2022. a otsuse nr P26O-2022-46899 ja 7. septembri 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/31657-3 tühistamise nõudes (dtl 2-5).
6.Tallinna Halduskohus andis 16. septembri 2022. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl 38). Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 20. oktoobril 2022.
7.Tartu Halduskohus võttis kaebaja kaebuse 21. oktoobri 2022. a määrusega menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele (dtl 47-48).
8.SKA esitas 10. novembril 2022 vastuse kaebusele (dtl 69-77). Vastusena kohtunõudele esitas SKA 13. veebruaril 2023 täiendavad selgitused (dtl 130).
9.Tartu Halduskohus otsustas 15. mai 2023. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 27. juulil 2023 (dtl 132-133).
10.Kaebaja esitas 19. juunil 2023 taotluse täiendava tähtaja andmiseks (dtl 135). Kaebaja selgitas, et kuna vaidlusalune SKA otsus tugineb Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele, siis palub kaebaja pikendada menetlustähtaega seoses kaebaja poolt 29. mail 2023 Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonikaebuse esitamisega haldusasjas nr 3-22-1820.
11.Tartu Halduskohus tühistas 20. juuni 2023. a määrusega Tartu Halduskohtu 15. mai 2023. a määruse ja peatas haldusasja nr 3-22-1948 menetluse kuni haldusasja nr 3-22-1820 menetluse lõppemiseni (dtl 140-141). Tartu Halduskohus uuendas 2. mai 2024. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-22-1948 (dtl 144-145).
12.Kaebaja esitas 13. mail 2024 täiendava seisukoha (dtl 151-154). SKA esitas 10. juunil 2024 täiendava seisukoha (dtl 180-181).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt. 13.1.Vaidlustatud otsuses nr P26O-2022-46899 pole arvesse võetud kõiki olulisi kaebaja tervise diagnoose, mis piiravad kaebaja liikumise ja seismise võimalusi.
3-22-1948 13.2.Digiloo 3. mai 2022. a väljavõtte kohaselt (Jaanus Torm): võrreldes varasemal üv-l, väljendunud osteokondroos, spinaalkanali deformatsioon ja ilmselt ka stenoosid, küfoos süvenenud ja esineb vasakul III staadiumi põlveliigese varusartroos, paremal IV staadiumi varusartroos, - võrreldes eelmiste uuringutega on ka põlveliigese artroos süvenenud, sest 2019. aastal oli vasakul II st. ja paremal III st. 13.3.Perearst Merike Tubli on 23. veebruaril 2022 leidnud, et viimasel ajal on kaebajal seismise ja käimise ajal ägenenud seljavalud, mis põhjustavad jalgade tuimust, lisaks sellele ei anna rahu põlvede artroosi põhjustatud valud. 13.4.SKA 7. septembri 2022. a vaideotsuses jäid need diagnoosid märkamata, vaatamata sellele, et kaebaja kirjeldas neid oma sõnadega: spinaalse kanali ahenemine seismise ja kõndimise ajal, mis tekitab jalgade tuimust ja kaebajal hakkab kaduma jalgade tundmine. Vaatamata sellele SKA ekspertarst väidab, et kaebajal ei esine igapäevaelus püsipiirangud, mida raviga ei saaks korrigeerida. 13.5.Vaideotsuses ignoreeris ekspertarst diagnoose, mis tekitavad liikumise piiranguid, mis esinevad pidevalt 30-40 sekundi jooksul seismise ja käimise ajal. 13.6.Mis puudutab valuvaigistite võtmist, siis neid müüakse ilma retseptita ja vajadusel kaebaja neid ostab ja tarbib. Pidev valuvaigistite tarbimine ja valu mahasurumine võib viia selleni, et ta tekitab suurema kahju põlvede luudele ja seljaajule. Valu signaliseerib sellest, et kaebaja peab ette võtma midagi, mis võtab valu ja jalgade tuimust maha. 6-kuulise füsioteraapia kuuri on kaebaja läbinud 2017. aastal. Kuna positiivset tulemust ei olnud, siis mis mõtet on seal käia. Ja praegusel ajal ei ole see toiming kaebaja jaoks ligipääsetav liikumise piirangu tõttu. Millisest ravipotentsiaalist ja regulaarsest ravist, mis võib igapäevast toimetulekut parandada, ekspertarst räägib, IV staadiumi põlvede artroosi, selja lülisamba degeneratsiooni ja spinaalse kanali ahenemise olukorras. 13.7.Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst ignoreeris järgmisi diagnoose: spinaalkanali deformatsioon, stenoosid, küfoos, põlveliigese III ja IV staadiumi varusartroos, millised on süvenenud võrreldes eelmiste uuringutega. Samas kaebaja pööras oma taotluses hindaja tähelepanu tervise deklaratsioonis esitatud asjaoludele, et ilma valudeta saab läbida mitte rohkem kui 50 m, seismine on ka raskendatud. 13.8.Vastavalt Sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) lisale peaks kaebaja tervise seis olema hinnatud nii: „liikumine eri tasapindadel“ 50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus) arvväärtusega 4; „ohutu ringiliikumine“ mõõdukate raskustega arvväärtusega 2 (ilma sõiduautota ei käi kaebaja kuskil); „seismine ja istumine“ arvväärtusega 3 (suudab vähem kui 1 tund). 13.9.Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg-le 6 tuvastatakse puude raskusaste sama määruse § 4 lõike 5 p-des 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või sama määruse § 4 lõike 5 p-s 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste. Variant 1: aritmeetiline keskmine = (4+3+2) ÷ 3 = 3,0. Variant 2: aritmeetiline keskmine = (4+3+0) ÷ 3 = 2,33.
13.10.Vastavalt määruse nr 18 lg 5 p-le 1, on vaja hinnata ainult liikumist – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud. Ülejäänute haigustega saab kaebaja veel hakkama.
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
3-22-1948 14.1.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineb vastustaja puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule. SKA-l puudus kohustus kaasata täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. 14.2.Kaebaja esitas taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, seega kasutas vastustaja puude raskusastme mittetuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust. 14.3.Otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses ja tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvaid andmeid ning töötukassa töövõime hindamise otsust. 14.4.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. 14.5.Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). 14.6.Kaebaja esitas SKA otsusele vaide ning kuigi ka Eesti Töötukassale esitatud vaie jäi rahuldamata ja ekspertiisi tulemus muutmata, siis tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 82 ja 83 sätestatust, on SKA-l õigus vaide läbivaatamisel kasutada vajaduse korral eksperti ning küsida ekspertarstilt arvamust. SKA pidas vajalikuks vaidemenetluses küsida täiendavat ekspertarvamust ekspertarst Julija Aleksandrovalt. 14.7.Ekspertarst J. Aleksandrova jõudis seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Ekspertarst nõustus Eesti Töötukassa ekspertiisi poolt valdkondadele määratud skooridega. 14.8.Eesti Töötukassa 22. juuni 2022. a ekspertiisis on kaebaja artroosi, seljavalu ja tuimust arvesse võetud, kuna need on ekspertiisis kajastamist leidnud. Ka spinaalkanali deformatsioonid, stenoosid, süvenenud küfoos, III staadiumi põlveliigese varusartroos ja IV staadiumi varusartroos paremas põlves on Eesti Töötukassa ekspertiisis mainitud ja arvestatud. Ka 2019. a Jaan Laose sissekandest on olnud näha, et varasemalt on olnud artroos II ja III astme oma ja seda on ka Eesti Töötukassa ekspertiisis käsitletud. Ka vastustaja ekspertarsti ekspertiisis on J. Tormi ja M. Tubli sissekandeid arvestatud. See, kui palju inimesele on pandud erinevaid diagnoose, ei oma määravat tähtsust puude raskusastme tuvastamisel. Määravat tähtsust omab see, milliseid piiranguid konkreetsel isikul antud diagnoosid põhjustavad. 14.9.Eesti Töötukassa ekspertiisist nähtub, et kaebaja jalgade tuimuse aspekt on seal leidnud kajastamist liikumise valdkonna all. Eesti Töötukassa ekspertiis on selgitanud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid; deformeerivad dorsopaatiad; spondülopaatiad e lülihaigustused; vigastuste, mürgistuste ja välispõhjuste toime muude tagajärgede jääknähud.
14.10.Eesti Töötukassa ekspertiisis on võtmetegevusele „liikumine eri tasapindadel“ omistatud arvväärtus 2. Ekspert on selgitanud, et kaebajal on pikaajalised alasseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist artroosi vasakul. Kaebaja liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta. Viimasel kahel
3-22-1948 aastal pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele. Samuti puudub informatsioon, et kaebaja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Kaebajal on kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired. Raviga vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti raviga kontrolli all. Samas Digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid tarvitanud episoodiliselt. Piirang hinnatud mõõdukaks.
14.11.Eesti Töötukassa ekspertiisis on võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“ omistatud arvväärtus 0. Eesti Töötukassa ekspertiis on selgitanud, et kaebaja kirjeldatud piiranguid on arvestatud hinnates valdkonda: kaebaja poolt väljatoodud piiranguid on hinnatud võtmetegevus "liikumine eri tasapindadel" all. Eesti Töötukassa ekspertiisis on võtmetegevusele „seismine ja istumine“ omistatud arvväärtus 2. Eesti Töötukassa ekspertiis on selgitanud, et kaebajal on pikaajalised alaseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta. Viimasel kahel aastal pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavtele preparaatidele. Samuti puudub informatsioon, et kaebaja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Piirang hinnatud mõõdukaks. Seega on kaebaja diagnoosidega Eesti Töötukassa ekspertiisis arvestatud ja samuti piirangutega, mida antud haigused põhjustavad. Eesti Töötukassa ekspertiis ei ole eitanud kaebajal liikumise valdkonnas esinevaid piiranguid. Piirangud on olemas, kuid need ei küündi sellise tasemeni, et oleks alust tuvastada puude raskusaste.
14.12.Ekspertarst J. Aleksandrova on selgitanud lisaks, et perearsti sissekande alusel on kaebajal kaebuseks lülisamba ja alajäsemete liigeste valu. Samal ajal kaebaja siirdub, vahetab kehaasendit ja liigub iseseisvalt, mistõttu puudub alus arvata, et kaebajal esineks püsivaid piiranguid igapäevaelu põhitoimingute sooritamisel (hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel). Valuravi kaebaja vajanud ei ole, ka haiguse ägenemise ajal. Füsioteraapiast kaebaja keeldub. Samas on ravipotentsiaal ilma objektiivsete põhjusteta olulises mahus kasutamata. Regulaarse raviga on võimalik parandada kaebaja igapäevast toimetulekut, funktsioneerimist ning tõenäoliselt ka töövõimet. Antud olukorras ravivõimalused ei ole ammendunud ning tegemist ei ole püsiva seisundiga, mis ei oleks mõjutatav ravi ja ravimitega. Fikseerunud ja raviga mittekorrigeeritavaid piiranguid tegevustes, mis oma ulatusest tingituna põhjustaksid hakkamasaamisraskusi ühiskonnaelus, terviseandmed ei kinnita. Kaebaja keeldub ravist ja see on tema otsus, kuid see ei ole aluseks puude raskusastme tuvastamiseks. Kui kaebaja tervisehäirete raviks on Eestis olemas tervisehäireid leevendav ravi, siis hinnatakse tervisehäireid ravi kasutamise kontekstis, sõltumata sellest, kas kaebaja ravi kasutab või mitte. Eelnevast nähtub, et J. Aleksandrova toonud välja ka ravipotentsiaali kasutamata jätmise aspekti. Kui ravi on kasutamata, siis pole tegemist püsiva seisundiga, sest seda seisundit on võimalik ravi ja ravimitega mõjutada paremuse poole.
14.13.Kaebaja on oma kaebuses väljendanud, et liikumise valdkonnas peaks tema võtmetegevustele määratud arvväärtused olema (4+3+2) ÷ 3 = 3,0 või (4+3+0) ÷ 3 = 2,33. Üksnes kaebaja subjektiivne hinnang oma piirangute raskusastmele ei ole piisav, et lükata ümber kahe erineva eksperdi järeldusi liikumise valdkonna kohta, kuna eksperdid teevad oma järeldused meditsiinilistele eriteadmistele tuginedes ning vastavat metoodikat rakendades.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Kohus märgib esmalt, et jätab 10. juunil 2024. a esitatud SKA seisukohad tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinenult. Kohus andis 14. mai 2024. a määrusega menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt 31. mail 2024 ning vastuväiteid täiendavatele menetlusdokumentidele hiljemalt 10. juunil 2024. Täiendavate
3-22-1948 menetlusdokumentidena, millele sai vastuväiteid esitada, on mõeldud vastaspoole poolt esitatud dokumente, mille esitamise õiguse nägi kohus ette 14. mai 2024. a määruse resolutsiooni p-s 3. Praegusel juhul kaebaja täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud ning seega ei saa vastustaja kasutada määruse resolutsiooni p-s 4 antud õigust vastuväidete esitamiseks. Kohus selgitas 14. mai 2024. a määruse p-s 8, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta esitas dokumendid hilinenult. Vastustaja 10. juuni 2024. a dokumendi menetlemine põhjustaks kohtu hinnangul menetluse viibimist.
16.Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi. Kohus nõustub SKA seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
17.Kaebaja nõuab SKA 28. juuni 2022. a otsuse nr P26O-2022-46899 ja 7. septembri 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/31657-3 tühistamist, leides, et arvesse pole võetud kõiki olulisi kaebaja tervise diagnoose, mis piiravad kaebaja liikumise ja seismise võimalusi. Seejuures leiab kaebaja, et probleem on just liikumise valdkonna hindamisel ja palub üle vaadata liikumise eri tasapindadel, ohutu ringiliikumise, seismise ja istumise ning muud liikumise piirangud. Vastustaja on selgitanud, et kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine.
18.Vaidlus puudub selles, et SKA oli 28. juuni 2022. a otsuse nr P26O-2022-46899 ja 7.septembri 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/31657-3 tegemiseks pädev haldusorgan. Pooled on eri meelt kaebaja puude raskusastme osas. Kaebaja leiab, et puude raskusastme tuvastamisel oleks pidanud aritmeetiline keskmine olema 3 või 2,33, kuid vastustaja ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet.
19.PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Raske puue on PISTS § 2 lg 21 p 2 järgi inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid määruse nr 18 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2).
20.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2020. a otsus
3-22-1948 nr 3-19-2182, p 11). Seega ei pea kohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist.
21.Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu 11. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14, p 17).
22.Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kohtu hinnangul on SKA 28. juuni 2022. a otsus nr P26O-2022-46899 põhjendamispuudustega. SKA otsusest puude raskusastme tuvastamise kohta, nähtub vaid see, et tuginetakse tervise infosüsteemis sisalduvatele andmetele ja töötukassa töövõime hindamise otsusele, kuid selgitatud pole puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud, et puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista. Samuti ei ole otsuses esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi kõikide valdkondade kaupa. Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist.
23.Kui puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-682, p 13). Seega saab kohus otsust tehes arvestada SKA 7. septembri 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/31657-3 ning kohtumenetluses 10. novembril 2022 ja 13. veebruaril 2023 esitatud selgitustega.
24.Kaebaja on leidnud, et vaideotsuses jäid märkamata diagnoosid, mis on kirjas kaebaja digiloo 23. veebruari 2022. a ja 3. mai 2022. a väljavõtetes. Ja seda vaatamata asjaolule, et kaebaja kirjeldas neid probleeme ka oma sõnadega, viidates spinaalse kanali ahenemisele seismise ja kõndimise ajal, mis tekitab jalgade tuimust.
25.Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole SKA-le vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (Riigikohtu otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Praeguses asjas seadis kaebaja vaides töötukassa kaasatud ekspertarsti järeldused kahtluse alla, mistõttu küsis SKA vaidemenetluses konkureeriva arvamuse SKA ekspertarst J. Aleksandrovalt (dtl 78-80). J. Aleksandrova on seisukohal, et terviseandmetele tuginedes ei esine kaebajal üheski hinnatud valdkonnas püsiva iseloomuga funktsioonipiiranguid sellisel määral, et oleks alust puude tuvastamiseks. Ekspertarst möönis, et kaebaja võime töötada tavatingimustes võib olla alanenud, samal ajal ta liigub, seisab ja istub iseseisvalt ning on oma otsustes ja tegevustes iseseisev. Retseptikeskuse andmetel ei ole kaebaja vajanud püsivat ega kompleksset
3-22-1948 valuraviskeemi. Taastusraviarsti konsultatsiooni vajadust ei ole olnud. Esinevatest haigusseisunditest tulenevalt võib isik vajada abivahendeid, ravi ja ravimeid, kuid see ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Kui taotleja tervisehäirete raviks on Eestis olemas tervisehäireid leevendav ravi, siis hinnatakse tervisehäireid ravi kasutamise kontekstis, sõltumata sellest, kas taotleja ravi kasutab või mitte. Seejuures tugines SKA ekspertarst ka kaebaja 23. veebruari 2022. a digiloos perearsti M. Tubli kajastatule. Samuti tugines töötukassa ekspertarst 23. veebruari 2022. a terviseandmetele ja 3. mai 2022. a röntgenuuringule (dtl 87). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 28. märtsi 2024. a otsuses asjas nr 3-22-1820 p-s 12 leidnud, et TTO ekspertarst on perearst M. Tubli 23. veebruari 2022. a epikriisile tuginenud. Samas on kaebajale tehtud 3. mail 2022 ja 6. juunil 2022 röntgenuuringud, millest nähtuvat (sh kaebajale pandud diagnoose) on TTO ekspertarst samuti arvesse võtnud. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et tema 23. veebruari 2022. a ja 3. mai 2022. a digiloo info on jäänud märkamata ja seetõttu on otsus õigusvastane.
26.Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu otsus nr 3-17-1110, p 24). Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas kaebaja 14. juunil 2022. a taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid kaebaja kohta TIS-i kantud andmed olla ebaõiged.
27.Vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja 14. juuni 2022. a taotlusel, selle taotluse menetlemise käigus töötukassa kaasatud ekspertarsti antud eksperdihinnangul ja vaidemenetlusse kaasatud SKA ekspertarsti antud täiendaval eksperdihinnangul. Ekspertarstid arvestasid arvamuse andmisel kaebaja terviseandmetega, mis olid kantud TIS-i. Kaebaja 14. juuni 2022. a taotluses ja vaideotsuses kirjeldatud piirangud olid ekspertidele hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete põhjal on kaebaja väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piiranguga on tegemist. Kohus ei saa asuda ise eksperdi asemel hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku alust kahelda ekspertide erapooletuses.
28.Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse määruse nr 18 § 6 lg 2 kohaselt seitset valdkonda: liikumine (liikumisfunktsioon), käeline tegevus (muu funktsioon), suhtlemine (nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon), teadvusel püsimine ja enesehooldus (muu funktsioon), õppimine ja tegevuste elluviimine (vaimne funktsioon), muutustega kohanemine ja ohu tajumine (vaimne funktsioon), inimestevaheline lävimine ja suhted (vaimne funktsioon). Nagu kohus eelnevalt märkis, leiab kaebaja, et probleem on just liikumise valdkonna, ja mitte teiste valdkondade, hindamisel.
29.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud), võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „liikumisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Sama on leidnud ka SKA ekspertarst. Puude
3-22-1948 raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Seega on põhjendatud SKA otsus puude raskusastme tuvastamata jätmise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja võtnud arvesse kaebajal esinevaid selja- ja põlveprobleeme, kuid on andnud lõpliku hinnangu arvestades ka muude asjaoludega.
30.Ka ringkonnakohus leidis asjas nr 3-22-1820 p-s 14, et töötukassa ei ole teinud vigu kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete hindamisel ega jätnud sealjuures mingeid olulisi asjaolusid tähelepanuta. Töötukassa on asjakohaselt võtnud arvesse asjaolusid, et kaebaja ei ole vajanud liikumisel abivahendeid sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 tähenduses, pole vajanud retseptipõhiseid valuvaigisteid, on varem keeldunud operatiivsest ravist ega pole kasutanud füsioteraapiat ega taastusravi.
31.Nagu kohus eelnevalt selgitas, on puude raskusastme tuvastamine meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-682, p 12). See hindamisotsus tehakse esitatud taotluse alusel TIS-s olevatele andmetele tuginedes. Seega on tegemist on dokumendipõhise menetlusega ning et pärast ekspertiisi ja enne otsuse tegemist ei kuulata kaebajat ära eksperthinnangu osas. SKA ei pidanud puude raskusastme tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis on TIS-s saadaval. Otsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist olukorda ei esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et ekspertarstide hinnangud olid ekslikud või TIS-i tehtud kanded vigased.
32.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse SKA 28. juuni 2022. a otsuse nr P26O-2022-46899 ja 7. septembri 2022. a vaideotsuse nr 5.2-3/31657-3 tühistamiseks.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
34.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.