Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 05.08.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 27).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja X esitas Tartu Vanglale taotluse (edaspidi taotlus, reg 02.08.2022 nr 2-3/2602-1, tl 11) tõsta majandustöödel töötavate kinnipeetavate palk õiglasele tasemele, et töötajal oleks võimalik midagi vangla poest osta ja lastele koju raha saata.
2.Tartu Vangla käsitles taotlust märgukirjana. Vangla selgitas 26.08.2022.a vastuses nr 23/2602-2 (tl 12), et kinnipeetavate töötasu määrad on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses
„Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi töötasu määrus) ning vanglal puudub pädevus neid muuta. Kaebaja sai vangla vastuse kätte 29.08.2022 (tl 10).
3.Kaebaja esitas 30.08.2022 otsuse punktis 1 nimetatuga Justiitsministeeriumile (reg 01.09.2022 nr 11-7/6181-1, tl 18).
samasisulise
taotluse
4.Justiitsministeerium vastas 15.09.2022.a kirjaga nr 11-7/6181-2 (tl 19). Ministeerium leidis, et töötasu määr on piisav. Ministeerium ei kavanda lähiajal kinnipeetavate töötasu määrade ülevaatamist ja muutmist. Kaebaja sai vastuse kätte 20.09.2022 (tl 10).
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, see jõudis kohtusse 07.11.2022. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada vastustajat tõstma kaebaja töötasu 2 euroni tunnis. Kohus tegi kaebuse menetlusse võtmisel kindlaks, et kaebaja on esitanud taotluse kontrollida, kas õigusnormid, millega on määratud tema töötasu suurus, on kooskõlas põhiseadusega.
6.Kaebaja seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised. Kinnipeetava palk on olnud sama suur alates 2011. aastast. Tol ajal oli see elatustaset arvestades õiglane. Vahepeal on elatustase oluliselt muutunud. 2011. aastal oli miinimumpalk oluliselt väiksem kui praegu. Töötasu on märgatavalt vähenenud ja muunud väärtusetuks. Palgast tehakse kinnipidamisi vabanemistoetuseks ja nõuete tasumiseks, kuid niisuguse töötasu juures võtab vabanemisfondi täitmine ja võlgade tasumine määramatu aja. Kaebajal on võlgu ligi 22 000 eurot ja ta peab iga kuu maksma elatist 250 eurot. Iga töö peab olema õiglaselt tasustatud. Kaebajal peab olema võimalus toetada oma peret. Töötasu suurus on väärikust alandav. 01.01.2023 tõsteti töötasu 0,64 eurolt tunnis 0,74 eurole tunnis. See on esimene palga tõstmine alates 2011. aastast, kui euro kasutusele võeti. 2011. aastal kehtestati palk tollase miinimumpalga järgi. 2022. aastal oli inflatsioon Eestis 20 % ja 2023. aastal 17-18 %. Kinnipeetava töötasu ei ole suurenenud proportsionaalselt alampalgaga. Kaebajal on vanemana õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest. Kohus on kaebajale pannud kohustuse tasuda elatist 250 eurot kuus (kohtuasi 2-18-128118). Sellega on vastuolus vastustaja seisukoht, et kaebaja töötamise eesmärgiks ei olegi tulu teenimine. Vabanemisel ootavad kaebajat ees suured võlad ja nendest tingitud sotsiaalsed probleemid. Kaebaja ei ole täielikult riigi ülalpidamisel, paljud teenused on tasulised (s.h isiklike asjade pesemine, jalanõude parandamine, telefonikõned, kirjavahetus, elekter), kaebajal tuleb endal soetada esmatarbe-kaubad (pesu, hügieenitarbed).
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on tööle määratud haldusaktidega, milles on välja toodud ka makstava töötasu suurus. Kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale õigust esitada nõudeid töötasu suuruse osas (v.a kui töötasu jääb alla minimaalset määra) või nõuda töötasu tõstmist. Kaebajal oleks tulnud vaidlustada tööle määramise käskkiri töötasu suurust puudutavas osas. Kaebaja ei ole seda teinud. Käskkirja kehtivuse ajal (neli kuud pärast käskkirja väljaandmist) ei ole võimalik asuda nõudma töötasu muutmist. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna kaebajale vastas üksuse juht, siis oleks vaie tulnud esitada vastustajale. Kaebaja oli sellest teadlik. Kohus on kaebetähtaja ennistanud põhjendamatult. Kohustamisnõude rahuldamiseks ei ole alust. Kehtiv õigus ei kohusta vanglat töötasu määramisel lähtuma kinnipeetava soovidest. Vastustaja on töötasu määramisel seotud eelarveliste vahenditega. Majandustööl töötavate kinnipeetavate töötasu määramisel on
arvestatud sellega, et esmatähtsad kulutused on kaetud riigi poolt. Tartu Vanglas on töötasu olnud suurem, kui seadusandja poolt määratud minimaalne määr. Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest katab riik kinnipeetavate esmavajalikud kulutused. Kinnipeetavale töötasu maksmise eesmärk ei ole võrreldav tavaelus makstava töötasuga. Kinnipeetava töötamine vangistuse vältel ei ole pelgalt rahateenimise võimalus, vaid see on suuresti kasvatusliku iseloomuga abinõu, millega toetatakse vangistuse eesmärgi saavutamist – suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. Tööharjumuse kujundamine aitab vähendada tõenäosust, et kinnipeetav paneb pärast vabanemist toime uue kuriteo, kuna tal puudub oskus ja harjumus tööl käies õiguskorda rikkumata elatist teenida. Seetõttu ei ole kinnipeetavale makstava töötasu alammäära kehtestamisel keskne, kas ette nähtud summa eest on kinnipeetaval võimalik n.ö ära elada või mitte. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda vanglalt tööd kindlal elualal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd õpitud kutsealal. Vangistuse eesmärgiks ei ole kinnipeetava rakendamine tulutooval tööl, mis tagaks temale võimaluse vähendada rahalisi kohustusi, saata raha pereliikmetele või osta kauplusest lisaks vangla pakutud toidule muid tooteid. Vangla majandustööle rakendatud kinnipeetava töötasu suurust reguleerivad normid on kooskõlas põhiseadusega. Vastustaja esitas andmed kaebaja Tartu Vanglas viibimise ja töötamise ning kaebajale makstud töötasu kohta. Vastustaja selgitas, et tasu suurus sõltub sellest, kas kaebajat rakendati osakonna koristustöödel, pesumajas või köögis. Pesumajas ja köögis töötades on kinnipeetava hõivatus suurem, töötatud tunde rohkem ja saadud tasu suurem. Eluosakonna koristamisel jääb töötatud aeg ühe tunni piiresse ja koristama ei rakendata kinnipeetavat igapäevaselt. Kohtu seisukoht
8.Vastustaja esitatud andmete põhjal on kaebaja olnud tööle määratud vangla majandusabitöölise (vangla majandustööle abitöölise) ametikohale järgmiselt. Haldusakt 07.08.2018.a käskkiri nr 6-3/193 (vastuse lisa 1) 22.02.2019.a käskkiri nr 6-3/70 (vastuse lisa 2) 25.04.2019.a käskkiri nr 6-3/135 (vastuse lisa 3) 16.07.2019.a käskkiri nr 6-3/217 (vastuse lisa 4) 30.12.2019.a käskkiri nr 6-3/391 (vastuse lisa 5) 07.01.2021.a käskkiri nr 6-3/4 (vastuse lisa 6) 26.02.2021.a käskkiri nr 6-3/58 (vastuse lisa 7) 01.04.2022.a käskkiri nr 6-3/90 (vastuse lisa 8) 27.03.2023.a käskkiri nr 6-3/82 (vastuse lisa 9)
Periood 01.09.–31.10.2018
Tasu 0,64 eurot tunnis
01.03.–30.04.2019
0,64 eurot tunnis
01.05.–30.06.2019
0,64 eurot tunnis
17.07.–31.12.2019
0,64 eurot tunnis
01.01.–31.06.2020
0,64 eurot tunnis
08.01.–28.02.2021
0,64 eurot tunnis
01.03.2021–28.02.2022
0,64 eurot tunnis
31.03.2022–30.03.2023
0,64 eurot tunnis
22.03.2023–22.03.2024
0,74 eurot tunnis
Sellest nähtub, et kaebaja on olnud pidevalt tööle määratud alates 08.01.2021. Ainus katkestus selles perioodis esineb 28.02-31.03.2022.
Olukord on võrreldav töölepingu seaduse § 10 lg 1 sätestatuga - kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks, ning tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Töölepingu seadus ei ole kinnipeetava töötamisele küll kohaldatav, kuid arvestada tuleb ka vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 4, mille alusel peavad töö korraldamise viisid ning sisu võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses. Eeltoodu tähendab, et taotluse esitamise ajal ehk 02.08.2022 oli kaebaja olukorras, kus ta oli küll tööle määratud kolmanda järjestikuse tähtajalise haldusaktiga, kuid tema töösuhet saab pidada samadel tingimustel katkematult kehtivaks alates 08.01.2021.
9.Kohtu hinnangul esitas kaebaja menetluse uuendamise taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 tähenduses. Kaebaja taotles töötasu suuruse ülevaatamist. Kaebaja tugines sellele, et ta on samal ametikohal töötanud juba pikka aega ja töötasu suurus ei ole muutunud. Vastustaja vastust kaebaja taotlusele saab käsitleda keeldumisena kaebaja soovitud sisuga haldusakti andmisest.
10.Kohtu hinnangul on kaebajal õigus taotleda töötasu suuruse muutmist. VangS § 37 lg 1 alusel on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt makstakse kinnipeetava rakendamisel vangla majandustöödel talle töötasu. Kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötasu määruse § 2 reguleerib töötasu maksmist ajatöö eest. Selle alusel arvestatakse ajatööaega tundides (lg 1) ning täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus (lg 2).
11.Otsuse punktis 10 toodud normidest nähtub, et kuigi Vabariigi Valitsusele on antud volitus kehtestada kinnipeetava töötasu määrad, ei ole valitsus seda teinud. Valitsus on kehtestanud töötasu alammäära vangla pakutaval tööl, milleks on 95,87 eurot kuus. Töötasu määruses sätestatud alammäär on kooskõlas VangS § 43 lg 2 nõudega, et kinnipeetava töötasu alammääraks on 10 % üldiselt kehtivast palga alammäärast. 95,87 eurot oli 2021. aastal 16,42 % kuupalga alammäärast 584 eurot, 2022. aastal 14,66 % kuupalga alammäärast 654 eurot ja 2023. aastal 13,22 % kuupalga alammäärast 725 eurot.
12.HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Kui töötasu määruses on kehtestatud ainult töötasu alammäär ja VangS § 43 lg 2 ütleb, et töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast, siis tähendab see, et vastustajal oli kaebaja töötasu suuruse kehtestamisel kaalutlusõigus. Ka õiguskirjanduses on leitud, et kui kinnipeetav töötab vangla majandustöödel, määrab tema töötasu suuruse vangla, juhindudes töötasu määrusest. Töötasu suuruse määramine on sel juhul vaadeldav haldusaktina HMS § 51 mõttes ning sellest peavad nähtuma selle metoodika ja arvutamise aluseks olnud asjaolud, et võimaldada töötasu suuruse määramise kohtulikku kontrolli. Töötasu suuruse teatavaks tegemine kujutab endast haldustoimingut HMS § 106 tähenduses, mille eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus vaidlustada talle määratud tasu1.
13.See, et kaebajal oli võimalus esitada tühistamis- ja kohustamisvaie ning seejärel kaebus tema tööle määramise käskkirja peale töötasu suuruse osas, ei võta kaebajalt ära võimalust esitada menetluse uuendamise taotlus või vastustajalt kohustust lahendada seda kooskõlas HMS nõuetega.
14.Vastustaja ei ole kaebaja taotlust nõuetekohaselt lahendanud. Viga algab sellest, et kaebaja esitas taotluse haldusakti andmiseks (kohtupraktikas käsitletakse haldusaktina ka otsust jätta haldusmenetlus uuendamata), kuid vastustaja käsitles taotlust märgukirjana. See mõjutab asja lahendamist. Märgukirja puhul piirdub haldusorgani kohustus kirjale vastamisega (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 1 ja 8). Kaebaja taotluse lahendamiseks tuli alustada haldusmenetlust (HMS § 35 lg 1 p 1) ning teha haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlustoimingud. Vastustaja põhjendused kaebaja taotluse lahendamisel ei ole õigusnormidega kooskõlas. Kohus leidis eespool, et töötasu määrus ei sätesta kaebaja töötasu suurust ning vastustajal tuli töötasu määramisel teostada kaalutlusõigust. Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel kaalutlusõigust teostanud, vaid on väitnud, et tal mingit otsustusõigust ei ole. Kinnipeetava kohustus töötada on erand põhiseaduse § 29 teises lõikes kehtestatud üldisest sunniviisilise töö keelust. Sellise töö eest makstava tasu suurus peab olema arusaadav ja põhjendatud.
15.Kohus leiab, et kaalutlusõiguse täielikku teostamata jätmist ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Kohus siiski märgib, et vastustaja ei ole ka kohtumenetluses välja toonud kaalutlusi, mille alusel määrati kaebaja töötasu suurus. Vastustaja viitas üksnes sellele, et töötasu suurus on määratud eelarvega, kuid eelarve koostaja ülesandeks ei ole konkreetse kinnipeetava töötasu suuruse määramine seaduses sätestatud kriteeriumite, s.h töö eripära ja töötatud aja alusel. Suurem osa vastustaja põhjendustest kohtumenetluses käsitleb üldiselt kinnipeetava töökohustust, selle ulatust ja eesmärke ning seda, miks kinnipeetava töötasu võib olla väiksem töötasust tavaelus. Need ei ole põhjendused konkreetselt kaebaja töötasu suuruse määramisel. Kohus märgib, et kaebaja ka ei taotle sama suurt töötasu nagu vabaduses - kaebaja taotleb töötasu 2 eurot tunnis, tunnipalga alammäär 2022. aastal oli aga 3,86 eurot tunnis.
16.Kaebaja taotles, et kohus kohustaks vastustajat määrama tema töötasu suuruseks vähemalt 2 eurot tunnis. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.
Kaebaja töötasu suuruse määramine on väga mitmetahuline küsimus. Nagu kohtuasja materjalidest nähtub, on uudne isegi lähenemine, et vastustajal tuleb seda küsimust kaalutlusõigust teostades otsustada. Ammugi ei ole välja kujunenud, milliseid asjaolusid ja kaalutlusi on selle juures kohane arvestada.
17.Õiguskirjanduses on välja toodud, et vangla majandustööde all tuleb mõelda kinnipeetavate rakendamist töödel, mis on sunnatud vangla enda olmeliste vajaduste rahuldamiseks (nt köök, pesumaja jms). Erialakirjanduse kohaselt püüeldakse nüüdisaegses vangistuspraktikas selle poole, et katta kinnipeetavate tööga esmajärjekorras kinnipidamiskoha enda vajadused. Kinnipeetava rakendamine majandustöödele ei ole seotud tema nõusolekuga isegi juhul, kui tööde tegemine langeb väljapoole tööaega, puhkepäevale või riiklikele pühadele, kuna vangla igapäevaelu arvestades tuleb majandustöid teha sõltumata ajast2. Kohus leiab, et hoolitsemine oma igapäevase elukeskkonna ja esmavajaduste täitmise eest on eeskätt iga inimese enda kohustus. Vangla on praegu kaebaja enda tegude tõttu tema igapäevane elukeskkond. Kaebaja rakendamine vangla majandustöödel tähendab tema osavõttu oma elukeskkonna (s.h selle ühiselt kasutatava osa) korrashoiust ning kaebaja ja teiste kinnipeetavate igapäevaste vajaduste tagamiseks vajalike tööde tegemisest. Sarnaseid olukordi esineb ka tavaelus - korterelamu elanikud hoiavad oma tööga korras elamu ühiselt kasutatavaid ruume ja elamu ümbrust, majaomanikud koristavad oma hoonega külgnevalt tänavalt lund jne. Kohus nõustub, et sellise töö puhul ei ole sissetuleku teenimise võimaluse andmine esmaseks eesmärgiks.
18.Vastustaja esitatud andmete (tl 72) põhjal on kaebaja ühes kuus teenitud töötasu suurus olnud oluliselt erinev, kuna kaebaja on töötanud erineva koormusega. Ühelt poolt võib välja tuua 16 kuud, mil töötatud aeg jääb vahemikku 78,83 - 210,42 tundi kuus ja töötasu vahemikku 50,45 - 137,67 eurot kuus. Tõenäoliselt on tegemist ajaga, mil kaebaja töötas pesumajas ja köögis. Tegemist on arvestatava töökoormuse ja töötasuga. Teiselt poolt on kokku 18 kuul jäänud kaebaja töötatud aeg vahemikku 0,83 - 19,50 tundi kuus ning töötasu vahemikku 0,53 - 12,48 eurot kuus. Tõenäoliselt on tegemist ajaga, mil kaebaja töötas osakonna koristajana. Vastustaja otsustada on see, kas korraldada osakonna koristamine nii, et seda teeb võimalikult suur arv kinnipeetavaid, kes töötavad harva ja kelle tööaeg ja töötasu jääb väga väikeseks, või nii, et seda teevad n-ö põhitööna mõned kinnipeetavad, kes töötavad regulaarselt ja kellel on võimalus teenida suuremat tasu. See on vangistuse täideviimise korraldamise otstarbekuse küsimus, millesse kohus sekkuda ei saa (HKMS § 158 lg 3). Mõlema töökorralduse puhul täidetakse osasid eesmärke, mida kinnipeetava töökohustuse põhjendamisel tavaliselt välja tuuakse - esimesel juhul saab arendada võimalikult paljude kinnipeetavate sotsiaalset vastutust, teisel juhul saab arendada mõnede kinnipeetavate tööharjumust ja luua neile reaalne võimalus täita oma rahalisi kohustusi. Majandustööde kogumaht vanglas on piiratud ning eelnimetatud eesmärkide samaaegne saavutamine vangla majandustööde kaudu ei ole võimalik. Mõlemal juhul saab öelda, et töötamine toetab eesmärki suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. Samas võib töötasu suuruse määramisel tähtsust omada, kui suurt töötasu on kaebajal võimalik teenida kuus. On võimalik, et väiksema töökoormuse korral peaks tunnitasu olema
suurem või peaks kehtima alammäär, millest väiksem ei tohi töötasu kuus olla töökoormusest olenemata. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus töötasu muutub iseennast, töötamise mõistet ning kinnipeetava töökohustuse aluseid ja põhjendusi naeruvääristavaks. Kaebaja väidet, et tema teenitud töötasu suurust mõnedel kuudel saab pidada väärikust alandavaks, ei saa täielikult kõrvale jätta.
19.Kaebaja viitas, et töötasu suurus ei võimalda tal täita oma kohustusi elatise tasumisel. Kohtuasja 2-23-7433 dokumentidest kohtute infosüsteemis nähtub, et kaebajalt mõisteti elatis 250 eurot kuus alates 06.11.2018 välja kohtumäärusega, mis tehti maksekäsu menetluses 218-128118. Kaebajale toimetati makseettepanek kätte Tartu Vanglas 13.11.2018 ning kaebaja sellele vastuväidet ei esitanud. Kaebaja esitas 21.05.2023 hagi nõudes vähendada elatist 50 euroni kuus, kuna kaebaja viibib vanglas ja tal ei ole võimalik elatise tasumiseks raha teenida. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 27.06.2023 ning määras elatise suuruseks 50 eurot kuus alates 21.05.2023. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kui alaealise lapse vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seadusjärgse elatise summa. Ühelt poolt nähtub eeltoodust, et kaebajale üle jõu käiva elatise väljamõistmine oli tingitud kaebaja enda tegevusetusest. Kaebaja viibib vanglas alates 09.01.2018, ta määrati esimest korda tööle 07.08.2018.a käskkirjaga ajavahemikuks 01.09.–31.10.2018 ning ta sai töötasu septembri eest 12,48 eurot ja oktoobri eest 10,45 eurot. Kaebajale pidi makseettepaneku saamise ajal olema arusaadav, et tal ei ole mingit võimalust nõutud elatist tasuda. Teiselt poolt kohus kahtleb selles, kas eraõiguses kehtivad õigusnormid ja kohtupraktika võimaldaksid mõista elatise välja näiteks nii, et kaebajal tuleb elatisena tasuda summa, mille ta vastavas kuus vanglas töötades teenis, kuid mitte rohkem kui ... eurot. Kohus möönab probleemi esinemist olukorras, kus vangistuses viibival vanemal ei ole ka parima tahtmise juures reaalset võimalust teenida tulu, mille arvel oma alaealist last ülal pidada. Kuid see probleem ei kuulu õiguslikult kinnipeetava töötasu, vaid alaealiste laste ülalpidamise korraldamise valdkonda ning väljub käesoleva kohtuasja piiridest. Vastustaja ei saa töötasu suuruse määramisel arvestada sellega, millised rahalised kohustused kaebajal on.
20.Kohaseks argumendiks võib olla see, milline on kaebaja töötasu suurus võrreldes kehtiva palga alammääraga ja kui pikk aeg on möödas selle kehtestamisest. Kaebaja töötasu ja alampalga suhe on olnud järgmine. Aasta
palk Mitu % oli kaebaja palk alampalgast 21,55 19,94 18,39 18,39 16,58 17,21
Õige on kaebaja väide, et töötasu suhteline suurus on pidevalt vähenenud. Ka töötasu tõstmine 2023. aastal ei viinud töötasu suhtelist suurust tagasi näiteks 2018. aasta tasemele.
Iseenesest õige on vastustaja väide, et kaebaja palk on olnud kõrgem töötasu määruses ette nähtud miinimumist. Kuupalga alammäärale 95,87 eurot vastab tunnipalga alammäär 0,57 eurot. Kuid see veel ei tähenda, et kaebaja töötasu on kohane ja põhjendatud. Kohane võib olla arvestada sellega, et palga alammäär kehtestati aastal 2011, mil kuupalga alammäär tavaelus oli 278,02 eurot ja tunnipalga alammäär 1,73 eurot.
21.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus õigusnormide suhtes, mis reguleerivad kinnipeetava töötasu suurust. Seda, et kinnipeetava töötasu ei ole sama suur kui töötasu vabaduses, on kohtupraktikas korduvalt peetud põhiseadusega kooskõlas olevaks. Näiteks on leitud, et põhjendatud ei ole kinnipeetava töö tasustamine vabaduses viibivate isikutega võrreldavas määras, kuna sel juhul asetataks kinnipeetavad, kes ei osale oma igapäevakulude kandmisel, vabaduses viibivate isikutega võrreldes paremasse olukorda, moonutades sellega ka vangistuse kui karistuse olemust (Tartu Halduskohtu 08.11.2019.a otsus asjas 3-19-1720 p 12). Kohus nõustub sellega. Nagu kohus eespool leidis, määrab kaebaja töötasu suuruse vastustaja haldusaktiga. Haldusakti suhtes ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust läbi viia. Õigusnormid ei takista vastustajal kehtestada alammäärast kõrgemat tasu.
22.Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab kaebuse. Kohus ei saa teha vastustajale kaebaja soovitud ettekirjutust konkreetse suurusega töötasu kehtestamiseks, kuid kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused
23.Vastustaja esitas vastuväite kaebuse menetlusse võtmisele. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 27.03.2023.a määruses esitatud põhjenduste juurde ja ei korda neid. Kohtu seisukohta ei muuda see, et kaebaja on varem esitanud vaideid olenevalt olukorrast õigele vaideorganile (tl 57-64). Tegemist oli juhtumiga, kus vastustaja algusest peale kvalifitseeris ja lahendas õigesti kaebaja taotluse. Mõlema toodud näite puhul sisaldas haldusakt või kaebaja taotluse suhtes tehtud otsus vaidlustamisviidet, s.o selgitust, kellele ja millise tähtaja jooksul saab vaide esitada. Praeguses asjas tugines kohus kohtueelse menetluse läbimisele hinnangu andmisel sellele, et vastustaja kvalifitseeris kaebaja taotluse valesti märgukirjana, kaebajale antud vastus ei sisaldanud vaidlustamisviidet ning asjaolusid kogumis arvestades on kaebaja teinud kõik endast oleneva selleks, et saavutada vaidluse lahendamine kohtueelses menetluses.
24.Vastustaja esitas vastuväite kaebetähtaja ennistamisele. Kohus jätab selle rahuldamata, kuna Tartu Halduskohtu 27.03.2023.a määrus kaebetähtaja ennistamise kohta on jõustunud ja vastuväite esitamise teel seda muuta ei saa. Vastustajal oli võimalus esitada määruskaebus.
25.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
26.Kohus vabastas kaebaja 27.03.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.
27.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.