Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 31. märts 2026, Tartu 3-22-2373
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tõsta kaebaja töötasu kahe euroni tunnis
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 4. juuli 2024. a otsus X.X.-i ja Tartu Vangla apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Muuta Tartu Halduskohtu 4. juuli 2024. a otsuse resolutsiooni punkti 1 ja lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „1. Rahuldada kaebus. Tuvastada Tartu Vangla 26. augusti 2022. a vastuse nr 2-3/602-2 õigusvastasus.“
4.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.
5.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. aprill 2026.
1.Karistuse kandmise tõttu Tartu Vanglas viibinud kaebaja esitas 2. augustil 2022 Tartu Vanglale taotluse nr 2-3/2602-1 tõsta majandustöödel töötavate kinnipeetavate palk õiglasele tasemele, et töötajal oleks võimalik midagi vangla poest osta ja pere toetada.
2.Tartu Vangla käsitles taotlust märgukirjana ja selgitas 26. augusti 2022. a vastuses, et kinnipeetavate töötasu määrad on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ ning vanglal puudub pädevus neid muuta.
3.Kaebaja esitas 30. augustil 2022 samasisulise taotluse ka Justiitsministeeriumile. Talle vastati 15. septembril 2022, et töötasu määr on piisav ja lähiajal kinnipeetavate töötasu määrade ülevaatamist ja muutmist ei kavandata.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tõsta kaebaja majandustöödel saadav töötasu kahe euroni tunnis. Kaebaja leidis, et kinnipeetava töötasu ei ole õiglane ega vasta elatustasemele. Kaebajal on võlad ja ta peab maksma iga kuu elatist, kuid nende tasumiseks on vanglas saadav töötasu inimväärikust alandavalt madal.
5.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kaebaja on tööle määratud haldusaktidega, milles on välja toodud ka makstava töötasu suurus. Kaebajal oleks tulnud vaidlustada tööle määramise käskkiri töötasu suurust puudutavas osas. Kaebaja ei ole seda teinud. Käskkirja kehtivuse ajal (neli kuud pärast käskkirja väljaandmist) ei ole võimalik asuda nõudma töötasu muutmist. Kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kuna kaebajale vastas üksuse juht, siis oleks vaie tulnud esitada vastustajale. Nõue ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Majandustööl töötavate kinnipeetavate töötasu määramisel on arvestatud sellega, et esmatähtsad kulutused on kaetud riigi poolt. Tartu Vanglas on töötasu olnud suurem, kui seadusandja poolt määratud minimaalne määr. Kaebajale makstud tasu suurus sõltub sellest, kas kaebajat rakendati osakonna koristustöödel, pesumajas või köögis. Pesumajas ja köögis töötades on kinnipeetava hõivatus suurem, töötatud tunde rohkem ja saadud tasu suurem. Eluosakonna koristamisel jääb töötatud aeg ühe tunni piiresse ja koristama ei rakendata kinnipeetavat igapäevaselt.
HALDUSKOHTU OTSUS
6.4. juuli 2024. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse ja kohustas vastustajat kaebaja 2. augusti 2022. a taotlust nr 2-3/2602-1 uuesti lahendama. Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata vastustaja vastuväited kaebuse menetlusse võtmisele ja kaebetähtaja ennistamisele.
6.1.Halduskohus sedastas, et kaebaja on olnud pidevalt tööle määratud alates 8. jaanuarist 2021. Ainus katkestus selles perioodis oli 28. veebruarist kuni 31. märtsini 2022. Olukord on võrreldav töölepingu seaduse § 10 lg 1 sätestatuga. Seega saab lugeda, et kaebaja esitas menetluse uuendamise taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 tähenduses. Kaebaja taotles töötasu suuruse ülevaatamist.
6.2.VangS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt makstakse kinnipeetava rakendamisel vangla majandustöödel talle töötasu. Kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötasu määruse § 2 reguleerib töötasu maksmist ajatöö eest. Selle alusel arvestatakse ajatööaega tundides (lg 1) ning täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus (lg 2).
6.3.Kui töötasu määruses on kehtestatud ainult töötasu alammäär ja VangS § 43 lg 2 ütleb, et töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast, siis tähendab see, et vastustajal oli kaebaja töötasu suuruse kehtestamisel kaalutlusõigus.
6.4.Vastustaja ei ole kaebaja taotlust nõuetekohaselt lahendanud. Kaebaja taotluse lahendamiseks tuli alustada haldusmenetlust (HMS § 35 lg 1 p 1) ning teha haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlustoimingud.
Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel kaalutlusõigust teostanud, vaid on väitnud, et tal mingit otsustusõigust ei ole. Kaalutlusõiguse täielikku teostamata jätmist ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Suurem osa vastustaja põhjendustest kohtumenetluses käsitleb üldiselt kinnipeetava töökohustust, selle ulatust ja eesmärke ning seda, miks kinnipeetava töötasu võib olla väiksem töötasust tavaelus. Need ei ole põhjendused konkreetselt kaebaja töötasu suuruse määramisel.
6.5.Möönda tuleb probleemi esinemist olukorras, kus vangistuses viibival vanemal ei ole ka parima tahtmise juures reaalset võimalust teenida tulu, mille arvel oma alaealist last ülal pidada. Kuid see probleem ei kuulu õiguslikult kinnipeetava töötasu, vaid alaealiste laste ülalpidamise korraldamise valdkonda ning väljub käesoleva kohtuasja piiridest.
6.6.Kohus tugines kohtueelse menetluse läbimisele hinnangu andmisel sellele, et vastustaja kvalifitseeris kaebaja taotluse valesti märgukirjana, kaebajale antud vastus ei sisaldanud vaidlustamisviidet ning asjaolusid kogumis arvestades on kaebaja teinud kõik endast oleneva selleks, et saavutada vaidluse lahendamine kohtueelses menetluses.
6.7.Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2023. a määrus kaebetähtaja ennistamise kohta on jõustunud ja vastuväite esitamise teel seda muuta ei saa.
7.Nii kaebaja kui ka vastustaja esitasid Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale. Tartu Vangla andis apellatsioonkaebuses teada, et kaebaja ei paikne alates 17. aprillist 2024 enam Tartu Vanglas, vaid ta paigutati karistuse edasiseks kandmiseks ümber Tallinna Vanglasse. Kaebaja ümberpaigutamise tõttu ei ole Tartu Vanglal võimalik halduskohtu otsuse resolutiivosa täita ega teha kinnipeetava töötasu suurust puudutavaid otsuseid.
21.aprilli 2025. a määrusega ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 analoogia alusel, kuna muutunud asjaolude tõttu ei saa kaebuse lahendamine ei saa kaebaja õiguslikku positsiooni parandada.
8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2025. a määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus rahuldas 21. augusti 2025. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2025. a määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse jätkamiseks. Riigikohus leidis, et kaebaja õiguskaitsevajadus ei ole ära langenud. Ümberpaigutamine ühest vanglast teise ei muuda ainetuks vaidlust töötasu üle vanglas, kuhu isik oli varem paigutatud. Olukorras, kus halduskohus oli juba teinud otsuse kaebaja kasuks, pidanuks ringkonnakohus kooskõlas tõhusa õiguskaitse ja menetlusökonoomia põhimõtetega (põhiseaduse § 15 lg 1, HKMS § 2 lg-d 1 ja 2) pidanud minema üle tuvastamiskaebusele (HKMS § 152 lg 2).
9.2. märtsi 2026. a määrusega ringkonnakohus võttis vastu kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks minna kohustamisnõudelt üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele ja otsustas menetleda kaebaja kaebust Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et kui kaebaja pidas oma õigusi rikkuvaks seda, et tööle määramisel on töötasuks määratud 0,67 eurot tunnis, siis pidanuks ta vaidlustama konkreetset tööle määramise käskkirja. Nõustuda ei saa halduskohtuga, et kaebaja 2. augusti 2022. a pöördumine on käsitatav menetluse uuendamise taotlusena. Kaebaja ei viita ühelegi HMS § 44 lg-s 1 nimetatud menetluse uuendamise alusele. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus saada tehtud töö eest tasu ning see ei tohi olla väiksem VangS § 43 lg-s 2 sätestatust. Kui nimetatud nõuded on täidetud, siis ei ole tegemist kinnipeetava õiguste
rikkumisega. Vangla majandustöö, millele kaebajat rakendati, on suunatud vangla enda olmeliste vajaduste rahuldamiseks. Tegemist ei ole kinnipeetava tulu teenimisele suunatud tegevusega. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja kaebus on tähtaegne.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
12.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus põhjendamatult kohustas vastustajat üksnes kaebaja taotluse uuesti lahendama. Õiguspärane olnuks kohustada vastustajat määrama kaebajale töötasu kaebuses näidatud määras, s.o 2 eurot tunnis.
13.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus selgitas arusaadavalt, miks pidi vastustaja kasutama talle antud kaalutlusõigust ning järeldust, et vale menetluse valimise ning kaalutlusõiguse kasutamata jätmise tõttu on kaebajale antud vastus õigusvastane. Samuti põhjendas halduskohus, miks ei ole alust kohustada vastustajat määrama kaebajale kindla suurusega töötasu, vaid üksnes kaebaja taotlust uuesti lahendama. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu otsuse õiguspärasust esmalt vastustaja apellatsioonkaebuse väidete ja põhjenduste alusel, seejärel kaebaja apellatsioonkaebuse väidete ja põhjenduste alusel ning lahendab siis apellatsioonkaebused.
15.Vastustaja hinnangul ei saa pidada kaebaja 2. augusti 2022. a taotlust menetluse uuendamise taotluseks ning suuremat töötasu soovides pidanuks kaebaja vaidlustama Tartu Vangla käskkirja, millega kaebaja määrati tööle ja otsustati talle makstava tasu suurus. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.
16.Vastustajal on iseenesest õigus selles, et oma õiguste kaitseks olnuks kaebajal võimalik vaidlustada Tartu Vangla 27. märtsi 2023. a käskkiri nr 6-3/82 (dtl 94-95) kaebajat puudutavas osas. Käskkirja vaidlustamata jätmine ei võtnud kaebajalt õigust taotleda tööle määramise menetluse uuendamist.
17.Ringkonnakohus ei jaga siiski halduskohtu lähenemist, nagu oleks kaebaja korduva järjestikuse vangla majandustööle määramise tõttu tegemist võrreldava olukorraga töölepingu seaduse § 10 lg-s 1 sätestatuga, s.t et teatud asjaoludel võiks kaebaja töösuhet lugeda tähtajatuks. Kuigi (VangS) § 37 lg 4 järgi tõesti peavad vanglas töö korraldamise viisid ning sisu võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses, ei vii see järeldusele, et kinnipeetava rakendamisel vangla majandustöödel tekiks poolte vahel töölepingulaadne suhe. VangS § 38 lg-s 1 on kinnipeetava rakendamist vangla majandustöödel selgelt eristatud nn tavapärasest töötamisest. Ka ei kehti kinnipeetava majandustöödele rakendamise korral VangS § 37 lg-s 4 sätestatud põhimõte. Vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel (VangS § 39 lg 3). Seega toimub kinnipeetava majandustööle rakendamine vastavalt vajadusele ning seejuures ei pea vangla juhinduma vabaduses töötamisel tavapärasest tööajast ega mahust. VangS ei näe ette, et kinnipeetava majandustööle rakendamine korduvalt üksteisele järgnevatel perioodidel annaks kinnipeetava ja vangla õigussuhtele uue kvaliteedi või, et kinnipeetav omandaks seeläbi õigusi, mida tal ei ole ühekordse majandustööle määramise korral. Eelnev ei muuda siiski seda, et perioodi jooksul, mil kaebaja oli tööle määratud, oli tal õigus esitada vastustajale taotlusi töötamise tingimuste, s.h töötasu määra, muutmiseks.
18.Kaebaja palub 2. augusti 2022. a taotluse kohaselt: „/.../et Tartu Vangla tõstaks tööliste palkasid õiglasele tasemele/.../“. Kuigi taotluses ei soovi kaebaja otsesõnu tema tööle määramise käskkirja tingimuste muutmist, on taotlusest piisavalt selgelt arusaadav, et kaebaja taotleb töötasu määra muutmist. Nagu vangla on kohtumenetluses korduvalt välja toonud, siis vangla majandustööle määramisel kohaldub töötasu määr, mis nähakse ette tööle määramise käskkirjas, mitte õiguse üldaktiga. Seetõttu ei saanud vastustaja mõista kaebaja taotlust üldisema soovina muuta kinnipeetavatele vangla majandustöödele rakendamise korral makstava tasu suurust. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda teistele kinnipeetavatele makstava töötasu tõstmist. Seega pidi vastustaja mõistma, et kaebaja taotleb tema enda suhtes 27. märtsi 2023. a käskkirja nr 6-3/82 järgi kehtiva töötasu määra muutmist.
19.Vastustaja toob õigesti välja, et taotluse esitamisel ei märkinud kaebaja ühtegi HMS § 44 lg-s 1 nimetatud menetluse uuendamise aluse esinemist. Seega võis vastustaja olla õigustatud jätma menetluse uuendamata. Samas vaatab vastustaja aga mööda sellest, et kaebaja taotlust lahendades (dtl 24) vastustaja ei tuginenud sellele, et menetluse uuendamiseks alus puudub. Vastustaja luges kaebaja taotluse küll ebaõigesti märgukirjaks, kuid andis sellele siiski sisulise vastuse, märkides, et tal puudub õigus muuta töötasu suurust, kuna kinnipeetava töötasu määrad on sätestatud Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“. HMS ei kohusta otsustama menetluse uuendamist kindlas vormis formaalsetele nõuetele vastava otsusega. Seega on menetluse uuendamine võimalik vormivabalt. Praeguse vaidluse asjaoludel saab järeldada, et vastustaja oma tegevusega vaikimisi uuendas kaebaja tööle määramise menetluse, vaadates kaebaja taotluse sisuliselt läbi. Seetõttu ei ole kohtumenetluses asjakohane öelda, et kaebaja ei väida ühegi menetluse uuendamise aluse esinemist. Menetluse uuendamine selleks seaduslikku alust omamata ei ole selline menetluslik minetus, nagu näiteks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine, mis välistaks uuendatud menetluses tehtud otsustuse õiguspärasuse sisulise kontrolli kohtumenetluses.
20.Vastustaja väited, millega ta põhjendab kaebaja taotluse rahuldamata jätmist kohtumenetluses ei erine 26. augusti 2022. a vastuses esitatust. Nimelt leiab vastustaja jätkuvalt, et kinnipeetavale makstava töötasu suurus sõltub vanglale eraldatavate riigieelarveliste vahendite suurusest, vangla ise ei saagi töötasu suuruse üle otsustada ning kui järgitud on VangS § 43 lg-s 2 sätestatud nõuet, siis ei saa töötasu suurus kaebaja õigusi rikkuda. Halduskohus aga selgitas asjakohaselt, et kui määruses nr 382 on kehtestatud ainult töötasu alammäär ja VangS § 43 lg 2 ütleb, et töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast, siis tähendab see, et vastustajal oli kaebaja töötasu suuruse määramisel kaalutlusõigus. Apellatsioonkaebuses ei väida vastustaja, et halduskohtu järeldus oleks ekslik. Ka ringkonnakohus ei näe, et viidatud normid näeks vastustajale ette seotud otsuse kinnipeetavatele töötasu määramisel. Seetõttu eksib vastustaja leides, et ta ise ei saanudki otsustada kaebajale määratud töötasu suuruse üle. Vastavalt leidis halduskohus põhjendatult, et vastustaja põhjendused kaebaja taotluse lahendamisel ei ole õigusnormidega kooskõlas ning ta ei ole kaalutlusõigust teostanud. Sel põhjusel on vastustaja 26. augusti 2022. a vastus õigusvastane.
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selleski, et olukorras, kus vastustaja kvalifitseeris kaebaja taotluse valesti märgukirjana, kaebajale antud vastus ei sisaldanud vaidlustamisviidet ning asjaolusid kogumis arvestades on kaebaja teinud kõik endast oleneva selleks, et saavutada vaidluse lahendamine kohtueelses menetluses, saab lugeda kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinuks. Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et vaatamata tema enda eksimustele kaebaja taotluse menetlemisel pidanuks halduskohus kaebuse tagastama HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi.
21.augusti 2025. a määruse tegemisel ei leidnud ka Riigikohus, et vaidluse asjaoludel tulnuks kaebus tagastada. Riigikohus ei märkinud oma seisukohta otsesõnu kohtumääruses. Kuid see on kohtumäärusest selgelt arusaadav. Nimelt näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette kohustusliku
kaebuse tagastamise aluse, mille esinemise korral ei oleks menetluse jätkamine lubatav (HKMS § 151 lg 1 p 1).
22.Asjakohatu on vastustaja etteheide, et halduskohus õigusvastaselt ennistas kaebuse esitamise tähtaja. Vastustajal oli võimalus vaidlustada halduskohtu 27. märtsi 2023. a määrus kaebetähtaja ennistamise osas (HKMS § 71 lg 6). Vastustaja seda ei teinud. Seega on kaebetähtaja ennistamise küsimus halduskohtu jõustunud määrusega lõplikult lahendatud ning kaebetähtaja ennistamist ei saa asja läbivaatamisel enam kahtluse alla seada ka kohtu tegevusele vastuväite esitamisega.
23.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et igal juhul on õigusvastane töötasu, mis on väiksem kaebaja taotletud töötasu määrast, s.o 2 eurot tunnis. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
24.Halduskohus selgitas põhjalikult, millised võinuks olla asjakohased kaalutlused kaebajale töötasu määramisel (halduskohtu otsuse punktid 17-20). Seejuures tõi halduskohus välja nii töötasu suurendamise poolt kui vastu rääkivaid asjaolusid. Sarnsaelt halduskohtule ei näe ka ringkonnakohus, et nende kaalutluste valguses oleks vastustaja kaalutlusotsuse piirid sedavõrd ahenenud, et kaalutlust õiguspäraselt teostades pidanuks määrama kaebajale töötasuna vähemalt 2 eurot tunnis. Kaalutlusõiguse piiri on seadusandja kehtestanud VangS § 43 lg-s 2 nähes ette, milline on vähim lubatav töötasu määr. Olukorras, kus kaalutlusotsuse piirides on võimalikud erinevad otsustused, ei saa kohus haldusorgani asemel asuda kaalutlust teostama (vt HKMS § 158 lg 3). Seega ei saa kohus kohtumenetluses vaidlust lahendades määrata milline peab olema kaalutlusotsuse sisu ega teha selle kohta kohustavat ettekirjutust haldusorganile. Sel põhjusel ei saanud halduskohus võtta seisukohta küsimuses, kas kohane olnuks määrata kaebajale töötasuna 2 eurot tunnis või mõni muu summa.
25.Õiguskantsler on 6. märtsi 2015. a seiskohas (dtl 36-39) leidnud, et kinnipeetavatele vabaduses viibivate isikutega võrreldes madalam töötasu miinimummäär ei riku kinnipeetavate õigust võrdsele kohtlemisele. Kaebaja on selle seisukoha kahtluse alla seadnud põhjendusega, et talle määratud töötasu ei võimaldanud tal täita lapsele elatise maksmise kohustust ega sooritada soovitud mahus oste vangla poest. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et laste ülalpidamiskohustuse täitmise küsimus väljub praeguse vaidluse piiridest. Teisisõnu ei ole elatise maksmise kohustus asjaolu, mida vastustaja saanuks arvesse võtta kaebajale töötasu määramisel. Soov vangla poest suuremas mahus kaupu soetada ei ole aga ilmselgelt määrav kaalutlus olukorras, kus kinnipeetavatele on riigi poolt tagatud esmaste olmevajaduste rahuldamine vangistuse täideviimise ajal. Halduskohus tõi põhjendatult välja sellegi, et kehtiv õigus ei takistanud vanglal kaebajale suurema töötasu määramist. Seega puudub vajadus normide põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.
26.Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus nii vastustaja apellatsioonkaebuse kui ka kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluses läks kaebaja kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele, sest kaebaja ümberpaigutamise tõttu Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ei saa Tartu Vangla enam otsustada kaebaja töötasu suuruse üle. Seega tuleb muuta halduskohtu otsuse resolutsiooni osas, milles halduskohus kohustas vastustajat kaebaja 2. augusti 2022. a taotlust nr 2-3/2602-1 uuesti lahendama. Ringkonnakohus loeb halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 õigeks järgmises sõnastuses: „1. Rahuldada kaebus. Tuvastada Tartu Vangla 26. augusti 2022. a vastuse nr 2-3/2602-2 õigusvastasus.“ HKMS § 108 lg-st 1 järgi on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Kuna kaebaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 ls-le 4 kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Seetõttu jääb riigilõiv riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
27.HKMS § 175 lg 3 alusel peab ringkonnakohus vajalikuks asendada otsuses selle avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.