Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-23-2408 on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda määruse XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust. Määruse art 14 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Määruses 833/2014 kehtestatud keelud ja piirangud on RSanS § 3 mõttes rahvusvahelised sanktsioonid. 2) Määruse 833/2014 XXI lisas, mis loetleb art-s 3i osutatud kaubad ja tehnoloogiad, on märgitud CN-koodiga 8408 survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid). Seega on määruse kohaselt keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda diiselmootorit (kaubakood 8408), mis pärineb või eksporditakse Venemaalt. 3) Taotlusega soovitakse litsentsi diiselmootori (kaubakood 8408) Eesti Vabariiki sisseveoks Venemaalt garantii korras. Komisjoni hinnangul on taotluses märgitud kauba üle andmine määrusega 833/2014 keelatud. RSanS § 11 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt võimaldab teha erandeid või lubab teenust osutada või tehingut või toimingut teha vaid loa alusel, annab asjaomase loa pädev asutus RSanS §-s 13 sätestatud korras, kui valdkondlikes õigusaktides ei nähta ette teisiti. RSanS § 13 lg 4 kohaselt lähtutakse loa andmisel või selle andmisest keeldumisel rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusakti tingimustest. Määrus 833/2014 ei sätesta võimalust erandite tegemiseks taotluses nimetatud kauba kohta. Seega komisjonil ei ole õiguslikku alust kaaluda ja arvestada taotleja märgitud asjaolusid litsentsi andmiseks.

Tallinna Halduskohus lubas 15.03.2024 määrusega Rebellal muuta kaebust haldusasjas 3-23-2408 ning liitis haldusasjad nr 3-23-2408 ja 3-23-2995 ühte menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-23-2408 andmata jätmise korral aga Venemaa (ja garantiikohustust täitev äriühing) rikastub. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on toonud kaasa taotluse ebaõige lahendamise. Seega tuleb 28.11.2023 otsus tühistada. Kuna kohus ei saa kaalutlusõigust teostada vastustaja eest, tuleb vastustajat kohustada esitatud taotlust uuesti lahendama. 2) Vastustaja on kohtumenetluses läbivalt avaldanud seisukohta, et määruse 833/2014 art 3i lg 1 ei võimalda teha erandeid ning ei anna kaalutlusõigust kaebaja taotletud mootori Venemaalt Eestisse sisseveoks loa andmiseks. Kui kohus nõustub vastustajaga, siis on vaidlustatud otsus õigusvastane seetõttu, et vastustajal ei olnud pädevust sellise otsuse tegemiseks. RSanS § 11 lg 2 on pädevus- ehk ülesande norm. Selleks, et vastustajal tekiks pädevus sanktsioonialuse kauba loa andmise üle otsustada, peavad esmalt olema täidetud RSanS § 11 lg-s 2 sätestatud eeldused. Kui vastustaja väidab, et määruse 833/2014 art 3i lg-st 1 ei ole võimalik erandeid teha ning see norm ei andnud talle ka kaalutlusõigust selle üle otsustamiseks, kas lubada taotletud mootori sissevedu või mitte, ei ole RSanS § 11 lg-s 2 sätestatud eeldused täidetud ning vastustajal ei olnud pädevust vaidlusaluse otsuse tegemiseks. Vastustaja oleks pidanud jätma sel juhul taotluse menetlusse võtmata ning tagastama kaebajale ka riigilõivu (StrKS § 17 lg 5 teine lause). Vastustaja lahendas taotluse sisuliselt, see tähendab andis haldusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt peab õiguspärane haldusakt olema antud pädeva haldusorgani poolt. Kui haldusakti ei ole andnud pädev haldusorgan, on haldusakt tühine (HMS § 63 lg 2 p 3). 3) Vastustaja on 27.09.2023 otsuse tegemisel rikkunud seaduses sätestatud otsuse tegemise tähtaega (StrKS § 17 lg 1). Vastustaja oli kohustatud lahendama kaebaja 16.05.2023 taotluse hiljemalt 27.06.2023. Vastustaja tegi otsuse seega kolm kuud pärast seaduses sätestatud tähtaega. Teiseks puudusid kolmerealises otsus mistahes faktilised ja õiguslikud põhjendused. Seega ei olnud kaebajal võimalik mõista, mis põhjusel litsentsi andmisest keelduti. Kuigi kaebaja hinnangul ei saanud litsentsi andmisest keeldumise aluseks olla määruse 833/2014 art 3i, millele vastustaja on viidanud alles oma 28.11.2023 otsuses (sedagi ebaõigesti), siis pidi vastustaja kaebaja esitatud taotlust lahendades hindama ka seda, kas litsents on võimalik anda määruse 833/2014 art 12b lg 2 alusel. Käesoleval juhul ei ole vastustaja sel alusel mootori sisseveo lubamist kaalunudki. Kokkuvõttes on vastustaja õigusvastase tegevuse (otsusega viivitamise ja põhjendamiskohustuse rikkumise) tulemuseks see, et taotlust mootori sisseveoks ei ole võimalik määruse 833/2014 art 12b lg 2 alusel kaaluda (art 12b lg 2 rakendamine oli võimalik kuni 30.09.2023). Vastustaja 27.09.2023 otsuse õigusvastasust kinnitab ka asjaolu, et vastustaja tunnistas ise 28.11.2023 otsusega 27.09.2023 otsuse kehtetuks. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebaja oleks pidanud omal algatusel taotlema määruse 833/2014 art 12b lg 2 kohaldamist. Kaebaja taotles loa saamist sanktsioonialuse mittestrateegilise kauba sisseveoks loa saamiseks. Kaebaja ei pidanud taotluses vastustaja jaoks välja tooma, milliste õigusnormide alusel vastustaja peab otsuse tegema. Vastustajale oli taotluse alusel arusaadav, millist tulemust kaebaja soovib taotlusega saavutada. HMS § 36 lg 1 kohaselt on vastustajal selgitamiskohustus, kui vastustaja taotlus oli taotlusega soovitu saavutamiseks ebapiisav. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud haldusmenetluses ei ole vastustajal uurimis- ja nõustamiskohustust. 4) Riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused on praegusel juhul täidetud. Kaebaja on olnud 27.09.2023 otsuse adressaadiks, mistõttu rikub vastustaja õigusvastane tegevus vahetult kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuivõrd määruse 833/2014 art 12b lg 2 alusel ei ole selles sätestatud tähtaega silmas pidades mootori tasuta sissevedu võimalik (kaebaja rõhutab, et tegelikult on see jätkuvalt võimalik määruse 833/2014 art 3i alusel), tuleb kaebajal teha kulutusi uue mootori soetamiseks. Kuna kaebaja ei ole saanud luba mootori sisseveoks

4(11)

3-23-2408 Eestisse, on tema vara koosseis selle mootori võrra väiksem. Kui sõiduki lõppkasutajal tekkis sõiduki mootoril 2023. a alguses rike, mida ei saanud kõrvaldada, ja tootjatehas andis nõusoleku garantii korras tarnida uus mootor, võttis kaebaja oma laos olevalt teiselt sõidukilt mootori ja vahetas selle vastu välja lõppkasutaja sõiduki katkise mootori. Nüüd seisab kaebajal laos mootorita sõiduk. Selleks, et seda sõidukit saaks kasutada või müüa, peab kaebaja ostma uue mootori ning tasuma selle eest 13 955,20 eurot. Sisseveo loa saamisel oleks kaebaja saanud uue mootori tasuta. Selle osas, kas määruse 833/2014 art 12b lg 2 alusel oleks vastustaja saanud loa anda või mitte, ei saa kohus seisukohta võtta, sest see otsus sisaldab haldusorgani kaalutlusõigust. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Esineb põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel. Kui vastustaja ei oleks õigusvastaselt käitunud (viivitanud otsuse tegemisega ning teinud õigusvastast otsust), oleks kaebaja saanud loa mootori Eestisse toomiseks ja ei peaks seda mootorit ostma. Seega loa mittesaamise tõttu peab kaebaja tegema täiendava kulu summas 13 955,20 eurot. 5) Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kahju hüvitamise taotluse esitamisega on kaebaja aktsepteerinud oma õigushüve (kauba sisseveo litsents) kaotust. Vastustaja on tekitanud kaebajale 27.09.2023 õigusvastase otsusega kahju. Kui kohus kaebaja kahjunõude rahuldab, siis on vastustajal võimalik taotluse uue lahendamise ning selle rahuldamisega kaebajale tekkinud kahju vähendada. Vastustajal on võimalik anda kaebajale rahalise hüvitise asemel mootori sisseveoks luba ning sellega langeks tal ära kohustus maksta kaebajale kahjuhüvitist. 6) Kui kohus asub seisukohale, et määruse 833/2014 art 3i lg 1 ei võimalda erandite tegemist ega sisalda kaalutlusõigust ning vastustaja 28.11.2023 otsus ei ole õigusvastane ka pädevuse puudumise tõttu, tuleb kaebaja arvates küsida EL toimimise lepingu art 267 alusel Euroopa Kohtult eelotsust. Määruse 833/2014 art 3i lg 1 eesmärgiks on keelata selliste kaupade ost Venemaalt, mis toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust. Praeguses asjas on aga tegemist olukorraga, kus taotletud mootori Eestisse sisseveoks loa mitte andmine on vastuolus selle eesmärgiga. Keeld tuua mootorit Eestisse mitte ei kahjusta, vaid soodustab Venemaa majandust. Keelu tõttu kahjustatakse aga hoopis Eesti äriühingu majanduslikku seisu. Eesti äriühingul on õigus saada Venemaalt katkise mootori asemel tasuta uus mootor, kuid keelu tõttu peab ta uue mootori ise ostma ning kulutama selleks raha. Euroopa Kohtult tuleks küsida eelotsusega, kas määruse 833/2014 art 3i lg-s 1 sätestatud keeluga on hõlmatud ka olukord, kus EL-i tuuakse Venemaalt määruse XXI lisas loetletud kaup, mille puhul on tegemist varem täidetud müügilepingu alusel garantii korras tasuta saadava kaubaga, sest selline keeld oleks vastuolus sätte eesmärgiga.

5(11)

3-23-2408 ega seda, kas see konkreetne kaup võimaldab Venemaal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust. See üldine hinnang nende kaupade kohta on antud juba määrusega keeldu kehtestades. Arvestades määruse lisades loetletud kaupade hulka ei ole mõeldav igal konkreetsel üksikjuhul hinnata, kas kaup toob Venemaale märkimisväärset tulu või mitte. Art 3i lg 1 sõnastuse vastupidine tõlgendus võimaldaks keeldudest kõrvalehoidmist ega tagaks nende tõhusust. Piiravate meetmete kehtestamise eesmärk on keelata kõik sättes nimetatud tegevused ja tehingud lisas XXI nimetatud kaupadega ning seeläbi mõjutada Venemaa majanduse kahjustamise eesmärki, ajendamaks viimast lõpetama rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat sõjategevust Ukrainas. EL-il, sh Eestil, ei ole muid õiguslikke võimalusi mõjutada Venemaa tegevust. Euroopa Komisjon on 02.10.2023 juhistes kaubanduse ja tolli küsimuses selgitanud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb sanktsioone tõlgendada laialt, muu hulgas selleks, et tagada kehtestatud piirangute tõhusus ja vältida neist kõrvalehoidmist. 2) Kui kaebaja on seisukohal, et vastustajal ei olnud pädevust vaidlusalust otsust teha, siis jääb arusaamatuks, miks kaebaja on kulutanud nii vastustaja kui kohtu aega kohustamisnõudega. Lisaks ei ole kaebajal sel juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki – komisjoni 28.11.2023 otsuse tühistamist ja kaebaja litsentsitaotluse uuesti lahendamist. Juhul, kui vastustajal puudub pädevus litsentsi andmise kohta otsust teha, siis ei saa olla ka põhjuslikku seost komisjoni tegevuse ja mootori Eestisse toomise keelu ning kaebajale kahju tekkimise vahel, sest mootori sissevedu ei sõltu vastustaja tegevusest. Seega ka kaebaja kahjuhüvitamise nõude eesmärki ei ole võimalik täita. Kaebaja etteheide nagu teostanuks komisjon pädevust omamata kaalutlusõigust selle üle, kas lubada taotletud mootori sissevedu või mitte, on meelevaldne. Komisjon on RSanS mõttes pädev asutus (RSanS § 11 lg 1 ja § 12). StrKS § 17 lg-te 4 ja 5 kohaselt ei võeta taotlust menetlusse ja see tagastatakse, kui kaup ei ole loetletud strateegilise kauba nimekirjas, ei vasta strateegilise kauba tunnustele ja kehtib erand litsentsi taotlemise kohustusest. Lõikes 4 viidatud erandeid litsentsi taotlemise kohustusest reguleerib StrKS § 16. Kuna ei esinenud taotluse tagastamise alust, siis on õiguspärane, et komisjon võttis taotluse menetlusse. Hinnangu andmiseks kas tegemist on rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud kaubaga ja selgitamaks välja, kas taotluses märgitud kaubale võivad kehtida määruse 833/2014 erandid, tuli komisjonil kaebaja taotlust menetleda ning kaebaja viited StrKS § 17 lg-le 4 on asjakohatud. 3) Komisjon ei nõustu kaebaja seisukohaga, et on jätnud kaalutlusõiguse teostamata ja oleks taotluse lahendamisel pidanud lisaks määruse 833/2014 art-le 3i hindama ning kaaluma, kas kaebajale oleks võimalik litsents anda sama määruse art 12b lg-s 2 sätestatud tähtajalist erandit kohaldades. Kaebaja seisukoht määruse art 12b lg 2 kohaldamise soovist on komisjonile üllatuslik. Vaidlusalune haldusmenetlus algas kaebaja esitatud taotluse alusel, milles puudus taotlus nimetatud sätte kohaldamiseks. Sellises valdkonnas nagu rahvusvaheliste sanktsioonidega piiratud kauba vedu sanktsioonidega hõlmatud agressorriigist ei ole komisjonil haldusorganina uurimis- ja nõustamiskohustust leidmaks taotlejale kõige sobivam tegutsemisviis oma eesmärkide saavutamiseks. Selline tegevus oleks vastuolus sanktsioonide eesmärgiga mõjutada Venemaa tegevust kaubavahetuse piirangute kaudu. Määruse art 12b lg 2 näol oli tegemist määruses sätestatud impordi- ja ekspordikeeldude ajutise erandiga, mis võimaldas artiklis ettenähtud kumulatiivsetel tingimustel ettevõtjale kuuluvad füüsiliselt Venemaal asuvad kaubad importida või üle anda vara võõrandamiseks või Venemaal äritegevuse lõpetamiseks. Määruse preambuli p-s 24 on selgitatud, et kuni 30.09.2023 kehtinud impordi- ja ekspordikeeldude ajutise erandi eesmärk oli hõlbustada liidu ettevõtjate lahkumist Venemaa turult. Kaebaja 16.05.2023 taotlusest ega muudest taotleja esitatud dokumentidest ja kohtumenetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et taotluses märgitud Venemaal asuv garantii 6(11)

3-23-2408 raames väljavahetatav sõiduki asendusmootor kuulus taotlejale enne art 3i keelu kehtestamist, et see asus Venemaal enne sanktsioonide kehtestamist ega see, et kaebaja eesmärk oli Venemaal äritegevuse lõpetamine. Eelnevast tulenevalt ei ole määruse art 12b lg-s 2 kehtestatud erandi kohaldamise kumulatiivsed tingimused täidetud. 4) Ka komisjoni 27.09.2023 otsus oli õiguspärane vaatamata kaebaja etteheidetele põhjenduste kohta. Tulenevalt kaebaja 27.10.2023 kaebuses esitatud taotlustest tühistada komisjoni otsus ja kohustada komisjoni taotlust uuesti lahendama ning etteheidetest, et kaebajal ei olnud võimalik mõista komisjoni 27.09.2023 otsuse tegemise põhjust ja hinnata otsuse õiguspärasust, arutas vastustaja kaebaja 16.05.2023 taotlust uuesti 20.11.2023 koosolekul. Vastustaja otsustas õigusselguse huvides koondada 28.11.2023 otsuse teabe litsentsi andmisest keeldumise asjaolude ja otsustatu kohta ühte dokumenti. Komisjon keeldus taotletud litsentsi (soodustava haldusakti) andmisest oma seisukohti põhjendades mootori sisseveo lubamist kaalumata ja jättis rahuldamata sanktsioonialuse mittestrateegilise kauba sisseveolitsentsi taotluse, sest taotluses soovitud kauba vedu on määruse 833/2014 kohaselt keelatud. 5) Täidetud ei ole kahju hüvitamise peamine eeldus, kuna kaebajale ei ole tekkinud kahju. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks omandanud mootori ja märgitud summa tasunud või võtnud endale vältimatult kohustuse pakkumuses märgitud summas kulud teha. Samuti ei ole põhjust nõuda viivist kuludelt, mis ei ole veel tekkinud. Lisaks märgib komisjon, et kahju hüvitamise taotluse esitamisega on kaebaja aktsepteerinud oma õigushüve (kauba sisseveo litsents) kaotust. Komisjon järeldab, et kaebaja, asudes otsima teisi lahendusi oma äritegevuseks vajaliku kauba omandamiseks ja esitades kahjuhüvitamise nõude, on leppinud asjaoluga, et taotluses märgitud kauba Eestisse toomine ei ole võimalik, sest samaaegselt nii komisjoni uue otsuse tegemise kui ka kahjuhüvitiste nõude rahuldamine kohtu poolt tooks kaebajale kulude hüvitamisel kaasa põhjendamatu rikastumise kahjuhüvitise arvel. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebajale tekkis kahju (millega komisjon ei nõustu), siis ei tekkinud see kahju komisjoni tegevusetusest tulenevalt. Vaatamata seaduses sätestatud tähtajast hiljem tehtud otsusele ei muuda see otsuse sisu ja selle tegemisel arvestatud õigusakte ning asjaolusid. Taotluse läbivaatamise korral seaduses sätestatud tähtajal ei oleks jõudnud komisjon teistsuguse tulemuseni ehk kaebajale litsentsi andmiseni. Kui kaebajale on tekkinud kahju, siis ei ole see komisjoni otsuse ega viivitamise vältimatu tagajärg, vaid kahju tekkimine oli EL-i kehtestatud piirangutest tulenevalt juba taotluse esitamise ajal kaebajale ettenähtav. Seega ei ole otsuse tegemise aeg ehk komisjoni tegevus ja kaebajale kahju tekkimine omavahel põhjuslikus seoses. Käesoleval juhul tulenesid kauba EL-i toimetamise piirangud mitte komisjoni tegevusest või tegevusetusest, vaid otsekohalduvast EL määrusest. Komisjon ei ole kaebaja õigusi rikkunud. 6) Vastustaja palub jätta kaebaja taotlus Euroopa Kohtult selgituse saamiseks rahuldamata, kuivõrd kaebaja soovib sisuliselt kohtult vastust käesoleva kohtuasja raames tõstatatud faktiküsimusele, kas tema varem sõlmitud müügilepingu alusel garantii korras saadav kaup on arvatud välja määruse 833/2014 art 3i lg-s 1 kehtestatud piirangute alt. Seda, kas kauba otse või kaudselt ostmise, impordi või üleandmisega kaasneb Venemaale täiendav tulu, ei saa ega tulegi igal üksikjuhtumil eraldi hinnata. EL nõukogu loetleb määruse XXI lisas sellised kaubad, mida peab Venemaale märkimisväärset tulu toovaks, kasutades kaupu loetellu lisades oma ulatuslikku kaalutlusruumi ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-72/15). Määruse 833/2014 art 3i lg 1 keeld puudutab ainult neid kaupu, mis on määruse XXI lisas loetletud, mitte igasuguseid Venemaale märkimisväärset tulu toovaid kaupu (Üldkohtu otsus kohtuasjas T-782/22). Seega Venemaa saadav tulu on kauba määruse lisas nimetamiseks piisavalt märkimisväärne. Eeltoodust tulenevalt on määruse 833/2014 art 3i lg 1 puhul tegemist acte clair’iga (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 283/81). Viidatud kohtuasjas T-782/22 tõdes 7(11)

3-23-2408 Üldkohus ühtlasi, et piiravatel meetmetel on paratamatult mõju ka ettevõtlusvabadusele, tekitades nii kahju ka isikutele, kes ei ole vastutavad karistuste kehtestamise põhjustanud olukorra eest. Vastuseks ettevõtjate väitele, et keeld kahjustab ettevõtjate asukohaliikmesriikide majandust rohkem kui Venemaa majandust, selgitas Üldkohus, et isegi kui see nii oleks, ei muudaks see piiravat meedet selle eesmärgi – survestada Venemaad Ukraina vastast agressiooni lõpetama – valguses ilmselgelt sobimatuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

8(11)

3-23-2408 28.11.2023 otsusest võimalik saada tootjalt asendusmootorit enda laovaru (teise laos oleva sõiduki) taastamiseks. Kohtu hinnangul ei saa siiski asuda seisukohale, et komisjoni 28.11.2023 otsus oleks õigusvastane, st kahju oleks kaebajal tekkinud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tulemusena avalik-õiguslikus suhtes (RVastS § 7 lg 1).

3-23-2408 (vastustaja oli kohustatud lahendama kaebaja 16.05.2023 taotluse hiljemalt 28.06.2023, kuid tegi seda 27.09.2023). Samas ei saa asuda seisukohale, et StrKS § 17 lg-s 1 nimetatud tähtaja ületamine oli kaebajale kahju tekkimise põhjuseks. Tähtaja ületamise ja kaebajal tekkinud kahjuliku tagajärje vahel puudub piisav põhjuslik seos. Kahju on õigusvastase teoga põhjuslikus seoses juhul, kui ilma õigusvastase teota poleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et ainuüksi kaebaja 16.05.2023 taotluse tähtaegne lahendamine oleks kahju ära hoidnud, st kui vastustaja oleks lahendanud kaebaja 16.05.2023 taotluse tähtaegselt, siis oleks kaebaja saanud loa kõnealuse diiselmootori sisseveoks VF-ist. Piisav põhjuslik seos puudub seejuures ka juhul, kui nõustuda kaebajaga selles, et komisjon pidi kaebaja 16.05.2023 taotluse lahendamisel kaaluma määruse art 12b lg-s 2 nimetatud erandi rakendamist (vt RSanS § 11 lg 2) – nimelt saab vastustaja seisukohtadest järeldada, et omal initsiatiivil komisjon kaebaja taotluse lahendamisel ja 27.09.2023 otsuse tegemisel art 12b lg 2 rakendamist ei kaalunud. Kui kaebaja 16.05.2023 taotlus oleks lahendatud tähtaegselt (hiljemalt 28.06.2023), saanuks kaebaja eelduslikult küll enne 30.09.2023 eraldi taotleda määruse 833/2014 art 12b lg 2 rakendamist. Samas ei saa tõsikindlalt väita, et kaebaja vastas kuni 30.09.2023 art 12b lg 2 tingimustele ja tema taotluse oleks saanud rahuldada. Kaebaja on seejuures ka möönnud, et selles osas, kas määruse 833/2014 art 12b lg 2 alusel oleks vastustaja saanud loa anda või mitte, ei saa kohus seisukohta võtta, sest kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Sellises olukorras ei saa seega kohus lugeda ka kahju hüvitamise koosseisu (RVastS § 7 lg 1) täidetuks.

T-782/22,

p-d 142-146).

3-23-2408 Kaupo Kruusvee kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.