Kohus Kohtunik Otsuse tegemise kuupäev ja koht Haldusasja number
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 28.06.2024, Jõhvi 3-22-2488
Haldusasi
G. S kaebus Viru Vangla 29.08.2022 käskkirja nr 3-22/1-2/475 tühistamise ja Viru Vangla toimingute (26.08.2022 kaebaja täielik läbiotsimise pärast pikaajalist kokkusaamist) õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (seoses ajavahemikul 26.08.7.09.2022 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega)
Menetlusosalised
Kaebaja: G. S Vastustaja: Viru Vangla, esindaja: Ülo Anijalg
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata. 2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtuotsuses initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.07.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ta
menetlusabi
taotleb,
eelkõige
esitama
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 26.08.2022 korraldusega nr 1-4/636-1 lukustati Viru Vangla II üksuse V7 osakonna idapoolsed kambrid alates 26.08.2022 kella 12:00st julgeolekukaalutlustel (osakonnast leitud 26.08.2022 kääritatud vedelik, mis sisaldas alkoholi).
2.Viru Vangla 29.08.2022 korraldusega nr 1-4/636-2 otsustati seoses asjaolude väljaselgitamisega ja äralangemisega avada V7 osakonna kambrid 29.08.2022 alates kell 16:03 vastavalt päevakavale.
3.Viru Vangla 29.08.2022 käskkirjaga nr 3-22/1-2/475 kohaldati alates 29.08.2022 kinnipeetav G. S (edaspidi kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist.
4.Viru Vangla 07.09.2022. käskkirjaga nr 3-22/1-2/487 lõpetati kaebaja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud alates 07.09.2022 seoses asjaolude äralangemisega.
5.Kaebaja esitas 16.09.2022 Viru Vanglale vaide, milles taotles käskkirja nr 3-22/1-2/475 kehtetuks tunnistamist.
6.Viru Vangla tagastas 16.11.2022 vastusega nr 6-12/418-2 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla asus seisukohale, et kuivõrd kaebaja suhtes on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatud, siis on käskkirja nr 3-22/1-2/475 mõju lõppenud ning seda ei saa vaidemenetluses vaidlustada.
7.Kaebaja esitas 20.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 29.08.2022 käskkirja nr 3-22/1-2/475 tühistamist, vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamist ja Viru Vangla tegevuse (kaebaja kambrisse lukustamine alates 26.08.2022 kuni 07.09.2022 ning 26.08.2022 pärast pikaajalist kokkusaamist kaebaja alasti läbiotsimine, sh peopesade ja jalataldade ettenäitamise ja suu avamise kohustamine, kükkide tegemise sundimine paljalt) õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõuete esitamisel on preventiivne, et vältida tulevikus vangla poolt analoogselt tema õiguste ja vabaduste rikkumist ning soov suunata vanglat käituma õiguspäraselt. Kaebaja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja palub kohut vabastada ta riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. Kaebus oli registreeritud haldusasja nr 3-22-2488 raames.
8.Tartu Halduskohus tagastas 12.01.2023 määrusega kaebuse õigusvastasus kindalakstegemise nõude osas seonduvalt Viru Vangla toimingutega (perioodil 26.08.20227.09.2022 kambrite lukustamisega ja vaide tagastamisega). Kohus võttis sama määrusega kaebuse Viru Vangla 29.08.2022 käskkirja nr 3-22/1-2/475 tühistamise ja Viru Vangla toimingute (kaebaja alasti läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist) õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas.
9.Kaebaja esitas 7.11.2022 Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Kaebaja leidis, et teda süüdistati alusetult 26.08.2022 pikaajaliselt kokkusaamiselt tulles praaktestide alusel LSD ja THC tarvitamises. Lisaks tehti
3-24-2488
tema kambris läbiotsimine, mille käigus võeti ära kapsavedelik, mis fabritseeritud väidete kohaselt sisaldas alkoholi. Kuivõrd kaebajale pole kapsavedeliku analüüside tulemusi esitatud, siis leiab ta, et selline süüdistus on vale ning tema paigutamine lukustatud kambrisse ja liikumisvabaduse piiramine alates 26.08.2022 kuni 7.09.2022 oli õigusvastane.
10.Viru Vangla jätis 5.01.2023 otsusega nr 6-16/263-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Kõikide kaebaja poolt nimetatud episoodide osas ei nõustunud vangla, et oleks käitunud õigusvastaselt ja oleks tekitanud kaebajale mittevaralist kahju.
11.Kaebaja esitas 8.01.2023 kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille esemeks on 7.11.2022 kahjunõudes nimetatud vangla toimingud. Kaebus oli registreeritud haldusasja nr 323-72 raames.
12.Tartu Halduskohus võttis 12.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vanglat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus liitis sama määrusega haldusasjad nr 3-22-2488 ja 3-2372 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks sai 3-22-2488.
13.Tartu Halduskohus otsustas 19.07.2023 määrusega läbi vaadata haldusasja nr 3-22-2488 kirjalikus menetluses. Ühtlasi määras kohus menetlusosalistele täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ja vastuväidete esitamise tähtaja, aga samuti teatas kohtuotsuse avalikustamise ajast.
14.Kaebaja esitas 6.12.2023 kohtule taotluse halduskohtumenetluse kiirendamiseks.
15.Tartu Halduskohus jättis 12.12.2023 määrusega kaebaja taotluse halduskohtumenetluse kiirendamiseks rahuldamata.
16.Kohtu nõudel esitas vastustaja 21.06.2024 täiendava vastuse kaebusele tuvastamisnõude osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebaja leiab, et vaidlusalune 29.08.2022 käskkiri nr 3-22/1-2/475 on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, kuna selle andmiseks puudus õiguslik alus. Käskkirjas viidati 26.08.2022 läbiotsimisel ära võetud vedelikule ja selles väidetavalt alkoholi sisaldusele, kuid selle kohta puudus igasugune õiguslik protokoll/dokument, millest nähtuks, et vedelik sisaldas tõepoolest alkoholi. Samas isegi kui oletada, et vedelik sisaldas mingit väikest protsenti alkoholi, siis haldusakti andmise hetkeks on möödunud 3 päeva ning oli selge, et kaebaja ei ole tahtlikult teinud midagi selleks, et vedelik sisaldaks alkoholi. Samuti oli selge selleks ajaks, et kaebaja ei ole rikkumist toime pannud ega vangla julgeolekut ohtu seadnud ning selle kohta puuduvad ka faktilised tõendid. Haldusakti põhjendused on II üksuse juhi oletustele rajatud, mistõttu on see õigusvastane ja kuulub tühistamisele, sest üksuse juhil puudus haldusakti andmise hetkeks isegi kaalutlusõiguse teostamise õigus ehk kaaluda, kas kohaldada abinõusid või mitte (vt TrtRKo haldusasjas nr 3-19-656). Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-s 2 sätestatud abinõude kohaldamiseks ei piisa ka haldusaktis abstraktselt julgeolekuohule viitamisest.
17.1.Kaebaja leiab, et tema pikaajaliselt kokkusaamiselt naasmisel läbiotsimise käigus ilma põhjendamata alasti lahti riietumine, peopesade ja jalataldade ettenäitamine, suu avamise kohustamine ja kükkide tegemise sundimine paljalt on õigusvastased, sest sellega koheldakse
3-24-2488
kaebajat VangS § 41 lg-s 1, põhiseaduse (PS) §-s 17 ja §-s 18 ning §-s 26 ja §-s 20 ning Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni art-s 3 ja art 8 lg-s 1 sätestatuga vastuolus. Tallinna Ringkonnakohus on samuti otsuses nr 3-21-161 tuginedes EIK-i praktikale ja õiguskantsleri seisukohtadele tauninud kinnipeetavate alasti lahtiriietamist läbiotsimisel. Samuti on EIK otsuses Roth vs Saksamaa nr 6780/18 tuvastanud EÕIK art 3 riive seoses kinnipeetavate pikaajaliselt kokkusaamiselt naasmisel iga kord paljaks lahtiriietamise läbiotsimisel.
17.2.EIÕK-i normid ja EIK-i seisukohad selle konventsiooni tõlgendamisel on riigisisese õiguse suhtes prioriteetsed, mistõttu kui EIK on leidnud, et vangla selline läbiotsimine on vastuolus EÕIK art-ga 3, siis see ongi õigusvastane tegevus. Lisaks märkis kaebaja, et kohtud on haldusasja nr 3-21-161 raames leidnud, et sellise läbiotsimiseks peab olema konkreetne põhjus ja teostatud kaalutlusõigus ning kui seda pole tehtud, siis ainuüksi neil põhjustel on vangla tegevus õigusvastane. Ükski seadus ei anna vanglale volitust sundida isikuid tegema kükke paljalt. Pole selge, mis on paljalt kükkide tegemise eesmärk. Sellise protseduuri tegemise nõudmine on kaebaja arvates teaduslikult põhjendamatu ja isikut alandatav.
18.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
18.1.Ettekande nr 3-22-7471 kohaselt leiti 26.08.2022 kella 12.25 paiku kaebaja kambrist ca 1 liiter alkoholisisaldusega vedeliku. Ettekande 3-22-7473 kohaselt leiti kaebaja kambrist 26.08.2022 kella 12.45 paiku taaskord alkoholisisaldusega vedelikku. Koostatud ettekande 322-7526 kohaselt näitas kaebaja 29.08.2022 kella 15.05 paiku vanglaametnikele seda, kuidas tema arust võis tekkida tema kambris alkoholisisaldusega vedelik. Ettekandest nähtub, et kaebaja teadvustas endale, et tema poolt väljatoodud viisil toiduaineid hoiustades võis tekkida alkohol. Selle alusel kohaldati 29.08.2022 Viru Vangla käskkirjaga nr 3-22/1-2/475 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et kaebaja kambrist oli leitud alkoholisisaldusega vedelikku, mis kätkes endas seeläbi ohtu julgeolekule. Kaebaja suhtes lõpetati 7.09.2022 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine käskkirjaga nr 3-22/1-2/487. Vastustaja leiab, et 29.08.2022 käskkirja nr 3-22/1-2/475 osas ei ole kaebaja välja toonud ühtegi õiguslikku veenvat argumenti käskkirja tühistamiseks. Vastustaja on kaebajale selgitanud käskkirjas nr 3-22/1-2/487, et vastustaja pidi kaebaja tegevusele reageerima ja tagama vanglasisese julgeoleku. Kaebaja tegevus ei olnud õiguspärane ja tema võis oma käitumisega mõjutada kaaskinnipeetavaid samalaadseid rikkumisi toime panema. Samuti on vastustaja selgitanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust rahuldamata jättes 5.01.2023 nr 6-16/263-2, et olukord tekkis kaebaja enda tegevuse tagajärjel ning tema poolt vanglas keelatud aine omamine oli käsitletav julgeolekuohuna vanglale.
18.2.Vastustaja selgitas, et 26.08.2022 korraldusega nr 1-4/636-1 lukustati V7-osakond (kus paiknes ka kaebaja) põhjusel, et osakonnast leiti kääritatud vedelik, mis sisaldas alkoholi. 29.08.2022 korraldusega nr 1-4/636-2 avati V7-osakond, kuna seoses asjaolude väljaselgitamisega langes ära V7-osakonna lukustamise vajadus. Vajadus hoida lukustatuna tervet osakonda langes ära, kuivõrd alkoholisisaldusega vedeliku leidmine piirdus vaid kaebaja kambriga. Seega oli põhjendatud alates 29.08.2022 käskkirjaga nr 3-22/1-2/475 jätkata lukustatud režiimi vaid kaebaja suhtes. Käskkirjast nähtuvalt oli kaebaja suhtes põhjendatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks, kuivõrd osakonnas alkoholi võimalik levitamine võib endas kätkeda raskeid tagajärgi.
3-24-2488
18.3.Vastustaja palus arvestada Viru Vangla 29.08.2022 käskkirjas nr 3-22/1-2/475 ja 5.01.2023 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises nr 6-16/263-2 välja toodud seisukohtade ja põhjendustega.
18.4.Seoses 26.08.2022 kaebaja läbiotsimisega peale pikaajalist kokkusaamist leidis vastustaja, et tuvastamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Tegemist on kaebaja õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab olema eriline preventiivne huvi. Antud juhul leiab vastustaja, et kaebajal oleks enda õiguste kaitseks kõige efektiivsem esitada Viru Vanglale toimingu peale vaie, mida ta antud juhul teinud ei ole. Seoses kapsavedeliku alkoholisisalduse protokollimisega leiab vastustaja, et kaebaja etteheited on alusetud. VangS § 671 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud alkohoolse joogi, välja arvatud usutalitusel pakutava alkoholi ja muu piiritust sisaldava aine, samuti narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Vanglateenistuse ametnikul on õigus kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud ainete tarvitamine, keelatud aine tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38-41 sätestatud korrast. KorS § 38 lg 2 sätestab, et enne alkoholijoove kontrollimist või tuvastamist selgitakse isikule, et tal on õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Eelnimetatud sätted reguleerivad joobeseisundi tuvastamist. Samas ei saa elutul esemel ühelgi moel olla joobeseisundit. Nimetatud sätetest tulenevalt ei tulene kohustust protokollida indikaatorivahendi tulemusi elututest esemetest. Ühtlasi ei ole käesolevas asjas tuvastanud alkoholijoovet kaebajal, vaid tema kambrist leiti alkoholisisaldusega vedelik. Seega on asjakohatu kaebaja nõudmine väljastada talle indikaatorvahendi protokoll olukorras, kus alkoholisisaldus tuvastati kehavälist päritolu vedelikust.
18.5.Justiitsministri määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 p 7 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud alkohol ja alkoholi sisaldavad ained. Samas sätte p 19 kohaselt on keelatud ka suhkur, pärm, karamellikompvekid, kartulid ja toorained, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholi sisaldavat vedelikku, välja arvatud avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas. Antud asjas omab tähtsust asjaolu, et kaebaja kambris tehtud läbiotsimise tulemusel tuvastati alkoholisisaldusega vedelik, mida kontrolliti kalibreeritud alkomeetriga ning see fikseeriti 26.08.2022 ettekandega nr 3-22-7471. Seega leiti kaebaja kambrist VSKE § 641 p 7 ja 19 tähenduses keelatud ese, millest tulenevalt oli vedeliku äravõtmine õiguspärane.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Kohus selgitab, et esmalt hindab tuvastamisnõude põhjendatavust (I), järgmisena tühistamisnõude (II) ja hüvitamisnõude (III) osas kaebuse põhjendatavust ning viimasena jagab menetluskulud (IV). I
20.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja sooritas 26.08.2022 kaebaja täieliku läbiotsimise, mille käigus võttis kaebaja endalt kõik riided seljast ära, tegi vastustaja käsul peopesade ja jalataldade ettenäitamine, näitas suud ja tegi paljalt mõned kükid. Kaebaja kehaõõnestuste läbiotsimist antud juhul ei toimunud.
3-24-2488
21.Kaebaja leiab, et vastustaja käsk eelpoolkirjeldatud tegevuste sooritamiseks oli õigusvastane ja tema õigusi rikkuv. Vastustaja on seisukohal, et käitus olukorrapõhiselt, õiguspäraselt ja kaebaja õiguste riive oli põhjendatud ning proportsionaalne.
22.VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Justiitsministri 5.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 32 p 2 kohustab vastustajat kinnipeetavat enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist läbi otsima.
23.Siseriiklikus kohtupraktikas on leitud, et lahtiriietumisega läbiotsimine on kooskõlas VangS § 68 lg-ga 1.1 Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et EIK praktika kohaselt peaks lahtiriietumisega läbiotsimisel kinnipeetavale kummardamise käskluse andmine olema rangelt hädavajalik, pidades silmas erilisi asjaolusid ja kui esinevad konkreetsed kaalukad põhjused kahtluseks, et kinnipeetava valduses võib olla keelatud ese või aine.2 Viru Vangla kodukorra punkt 46 näeb ette võimaluse vajaduse korral korraldada kinnipeetava suhtes täielikku läbiotsimist.
24.Kohus ei nõustu kaebajaga ja jagab vastustaja seisukohta. Kohus märgib, et vastustaja otsustas korraldada kaebaja suhtes täielikku läbiotsimist peale seda, kui kaebaja poolt sooritatud narkotest näitas positiivse tulemuse. Kohus nõustub vastustaja, et tekkinud olukorras oli põhjendatud kaebaja suhtes täieliku läbiotsimise korraldamine ja muude kehaosade ettenäitamine koos käsuga teha palja kehaga mõned kükid. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vastustaja on liialdanud täieliku läbiotsimise korraldamisega ning oleks pidanud piirduma leebemat laadi läbiotsimisega (näiteks läbi kaebaja riiete kompamisega). Kohus arvab sarnaselt vastustajaga, et sellisel juhul ei oleks läbiotsimine tõhus. Nõustuda tuleb vastustajaga ka selles, et narkootiliste ainete sattumine vanglasse peale kokkusaamisi võib ohustada vangla julgeolekut, kuna narkojoobes võivad kinnipeetavad olla agressiivsed ja ei allu vanglaametnike poolt antud korraldustele. Seetõttu ei ole välistatud nii individuaalsed allumatused ja rahutused, kui ka massilised rünnakud teiste kinnipeetavate, vanglaametnike ja vangla vara vastu, mille mahasurumise võib olla raskendatud ja mille tagajärgedel võiksid olla ulatuslikud kahjulikud tagajärjed (varaline ja mittevaraline kahju). Seega on vastustajal õigus, et oluline on vältida narkootikumide sattumist kinnipeetavate kätte, mistõttu võtab vastustaja vastu preventiivsed meetmed. Selleks kohustab vastustajat VangS § 66 lg 1 ja § 68 lg 1. Kohtu hinnangul on vastustaja veenvalt selgitanud, et sellistel puhkudel toimuvad lahtiriietumisega läbiotsimised vanglas julgeoleku tagamise eesmärgil.
25.Järelikult on kohus seisukohal, et võttes arvesse, et kaebaja suhtes ei ole teostatud lahtiriietumisega läbiotsimisi süstemaatiliselt ja ilma arusaadava põhjuseta, on kaebaja suhtes täieliku läbiotsimise korraldamine, mille käigus ta võttis endalt kõik riided ära, tegi vastustaja käsul peopesade ja jalataldade ettenäitamine, näitas suud ja tegi paljalt mõned kükid, õiguspärane ja proportsionaalne meede, mille legitiimseks eesmärgiks on narkootiliste ainete sattumise vältimine eluosakonda. II
RKHKo 3-19-549 p 19. EIK 12.06.2007 Frérot v. Prantsusmaa, kaebus nr 70204/01, p 41.
3-24-2488
26.Kaebaja taotles kohtult vastustaja 29.08.2022 käskkirja nr 3-22/1-2/475 tühistamist. Haldusasja materjalide kohaselt kohaldati 29.08.2022 käskkirjaga nr 3-22/1-2/475 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) paigutati eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; 2) piirati vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabadust; 3) keelati kehakultuuriga tegelemine. Käskkirja põhjenduste kohaselt leiti 26.08.2022 kambrist, kus paiknes kaebaja, läbiotsimise käigus alkoholitaolise vedeliku (ettekanded nr 3-22-7471 ja 3-22-7473). Kontrollimise käigus tuvastati alkomeetri abil, et kambrist leitud vedelik sisaldab alkoholi.
27.Kaebaja selgitusel muutis ta sellisel viisil kapsast söögikõlblikuks, kuna värsket kapsast ei saa ta haigete hammaste tõttu süüa. Vastustaja leidis, et kaebaja kambrist alkoholi sisaldava vedeliku tarbimine nii kaebaja kui ka teiste kinnipeetavate poolt ohustab vangla julgeolekut, kuna joobes inimeste käitumine on ebaadekvaatne (sh võib olla ka vägivaldne). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 7.09.2022 käskkirjaga nr 3-22/1-2/487.
28.Kaebaja heitis vastustajale ette, et talle ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tema kambrist leitud vedelik sisaldas alkoholi. Kaebaja leiab, et alkoholisisaldus leitud vedelikus jäi tõendamata.
29.Kohus kaebajaga ei nõustu. Vastustaja selgitas halduskohtumenetluse käigus, et kaebaja kambrist leitud vedelikku kontrolliti kalibreeritud alkomeetriga ning see fikseeriti 26.08.2022 ettekandes nr 3-22-7471. Ettekande 3-22-7471 kohaselt 26.08.2022 kell 12.25 paiku teostati kaebaja kambris V719 läbiotsimibe, mille käigus leiti, et metsamarja teejoogi purgis on alkoholitaoline vedelik mahuga umbes 1 liiter. Kell 13.14 kontrolliti peavalvekeskuses vedelikku alkomeetriga Alcovisor Mark X2 ns:105424 kalibreeritud kuni 3.02.2023, mis näitas alkoholi sisaldust. Ettekande koostajaks on inspektor korrapidaja abi ja tunnistajaks medõde. Kohtu hinnangul on alkoholi sisaldus kaebaja kambrist leitud vedelikust piisavalt tõendatud 26.08.2022 koostatud ettekandega nr 3-22-7471. Kohtul puudub alus kahelda, ettekandes fikseeritud andmete õigsuses. Ettekandes küll puuduvad andmed selle kohta, milline alkoholiprotsent oli tuvastatud kaebaja kambrist leitud vedelikust, kuid see ei tähenda alkoholi puudumist üleüldse. See tähendab ühtlasi seda, et kaebaja omandis oli VSKE § 641 p 7 järgi keelatud aine. Kaebaja oleks saanud tutvuda haldusmenetluse käigus kogutud tõenditega (HMS § 37 lg 1). Eelnevaga on ümber lükatud kaebaja väited selle kohta, et vaidlusalune käskkiri tugineb oletusele.
30.Kaebaja väitis, et isegi kui oletada, et vedelik sisaldas mingit väikest protsenti alkoholi, siis haldusakti andmise hetkeks on möödunud 3 päeva ning oli selge, et kaebaja ei ole tahtlikult teinud midagi selleks, et vedelik sisaldaks alkoholi. Samuti oli selge selleks ajaks, et kaebaja ei ole rikkumist toime pannud ega vangla julgeolekut ohtu seadnud ning selle kohta puuduvad ka faktilised tõendid.
31.Kohus ei näe põhjust kaebajaga nõustumiseks. Kaebaja väide, et tema ei ole tahtlikult midagi teinud ei põhine tuvastatud faktilistel asjaoludel. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja viibis kambris V719 üksinda, kust leiti 26.08.2022 alkoholi sisaldavat vedelikku. Vedelikus alkoholi sisaldus on tõendatud alkomeetri testiga ja selle testi tulemused on fikseeritud 26.08.2022 ettekandes nr 3-22-7471. Vaidlus puudub ka selle üle, et alkoholi sisaldav vedelik on vanglas rangelt keelatud VSKE § 641 p 7 järgi.
32.Kohus selgitab, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine vangistust reguleerivate õigusaktide rikkumise eest ega tuvastamine, mis süü vormiga on rikkumine toime pandud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on eelkõige vangla üldise julgeoleku tagamine piiratud teabe pinnal.
3-24-2488
Kohtupraktikas on leitud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline.3
33.Kohus nõustub vastustajaga, et alkoholi sisaldava vedeliku loomine ja levik võib ohustada vangla üldist julgeolekut, kuna alkoholi mõju all ei ole välistatud seda tarbinud isiku agressiivse käitumine. Selline olukord kindlasti ohustab vangla julgeolekut. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tähtis, kas kaebaja on loonud alkoholi sisaldava vedeliku tahtlikult või hooletusest tulenevalt. Samuti ei ole tähtis, kas on toime pandud distsiplinaarrikkumine või mitte (kas distsiplinaarkaristuse määramise koosseis on täidetud). Tähtis on aga see, et vastustajal esines kohustus võtta vastu sellisel juhul preventiivsed meetmed julgeoleku tagamiseks, ohtude hindamiseks ja täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Vastustaja on selgitanud, et 26.08.2022 korraldusega nr 1-4/636-1 lukustati V7-osakond (kus paiknes ka kaebaja) põhjusel, et osakonnast leiti kääritatud vedelik, mis sisaldas alkoholi. 29.08.2022 korraldusega nr 14/636-2 avati V7-osakond, kuna seoses asjaolude väljaselgitamisega langes ära V7-osakonna lukustamise vajadus. Vajadus hoida lukustatuna tervet osakonda langes ära, kuivõrd alkoholisisaldusega vedeliku leidmine piirdus vaid kaebaja kambriga. Seega oli põhjendatud alates 29.08.2022 käskkirjaga nr 3-22/1-2/475 jätkata lukustatud režiimi vaid kaebaja suhtes. Eelnevaga on kohtu arvates asjakohaselt põhjendatud, miks vastustaja kohaldas personaalselt kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid alates 26.08.2022 kuni 7.09.2022.
34.Täiendavalt märgib kohus, et eluliselt on äärmiselt kahtlane, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks sellisel hoidmise viisil oli muuta kapsast tema jaoks söögikõlblikuks (n-ö pehmendada), kuid mitte alkoholi sisaldava vedeliku loomine. Kaebajale on tagatud vanglas muu hulgas hammaste ravi ning haigete hammaste puhul on võimalik toitu pehmemaks teha kasutades lusikat jne. Tavaliselt serveeritakse kapsas salatis juba väikesteks tükkideks lõigatuna, mille alla neelamine mälumata kujul ei ole problemaatiline. Oluline on kohtu arvates ka see, et kaebaja n-ö üritas pehmendada sel viisil vaid kapsast, mitte muid enam-vähem kõva sisuga toiduaineid. Selleks, et kapsast pehmemaks teha, pole vaja kaks liitrit vedelikku. See kõik viitab sellele, et kaebaja eesmärgiks oli kapsast teha alkoholi sisaldav vedelik.
35.Kaebaja väitis, et üksuse juhil puudus haldusakti andmise hetkeks kaalutlusõiguse teostamise õigus. Kaebaja arusaam, et üksuse juhil puudus haldusakti andmise hetkeks kaalutlusõiguse teostamise õigus, on vale. VSKE § 12 lg 1 sätestab, et üksuse juhi pädevuses on teha otsus muu hulgas VangS § § 69 lg 4 esimese lause alusel. VangS § § 69 lg 4 tulenevalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus.
36.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustajale teadaolevate faktiliste asjaolude pinnalt oli muu hulgas täidetud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise koosseis ja kaebaja suhtes täiendavate julgeolekunõude kohaldamine oli alates 26.08.2022 põhjendatud. Kohus ei näe põhjust arvata, et vastustaja oleks eksinud ka meetmete valikul, kui otsustas piirata kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabadust ning kehakultuuriga tegelemist. Kohtu arvates oli meetmete kohaldamine alates 26.08.2022 kuni 7.09.2022 proportsionaalse pikkusega ning ei kandnud kaebaja suhtes karistuse funktsioone.
37.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Viru Vangla 29.08.2022 käskkiri nr 3-22/1-2/475 on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.
RKHKo 3-19-183, p 20.
3-24-2488
III
38.Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamisnõude, mille raames vaidlustas järgmised toimingud: 1) kaebaja õigusvastaselt hoidmine lukustatud kambris kuni 7.09.2024; 2) alusetult kaebaja süüdistamine narkootikumide tarvitamises ja valetamises. Nimetatud toimingud on kaebaja arvates õigusvastased ja rikkuvad tema õigusi (alandavad inimväärikust ja kaebaja mainet). Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud 7.11.2022 vastustajale kahjunõude, mille vastustaja jättis 5.01.2023 otsusega nr 6-16/263-2 rahuldamata.
39.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-s 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise eest. Sellest tulenevalt mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele: 1) kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu oli sooritatud avalik-õiguslikus suhtes; 2) tegemist on õigusvastase teoga (haldusaktiga või toiminguga); 3) millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; 4) ja mis on kaasa toonud isikule kahju tekitamist; 6) ja esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel; 7) ning tekitatud kahju ei oleks võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kohus märgib, et juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
40.Kohus tegi eespool kindlaks, et vastustaja 29.08.2022 käskkiri nr 3-22/1-2/475 on õiguspärane ja sellega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Järelikult vastavas kahjunõude osas ei ole täidetud RvastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 kahjunõude rahuldamise eelduseid.
41.Narkotesti tulemuste osas on vastustaja viidates VangS § 671 lg-le 4 selgitanud, et kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks. Antud juhul on kohus seisukohal, et vastustaja käitumine oli kooskõlas VangS § 671 lg-ga 4. Samas on vastustaja õigustatult keeldunud kaebajale narkotestiga fikseeritud tulemuste väljastamisest vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 214 lg-le 1. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja vajas dokumentaalselt fikseeritud narkotesti tulemust, oleks ta saanud pöörduda prokuratuuri poole vastava taotlusega. Seega, vastustaja käitumine ei olnud õigusvastane ega kaebaja õigusi rikkuv, mistõttu ei ole täidetud RvastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 kahjunõude rahuldamise eeldused. IV
42.Kohtul on otsuses menetluskulude kindlaksmääramise ja jagamise kohustus (HKMS § 158 lg 5). Vaidluse kaotanud poolel on menetluskulude kandmise kohustus (HKMS § 108 lg 1). Kohtu poolt määratud tähtajaks kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohus vabastas 12.1.2023 määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 118 lg-st 2 tuleneb, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka
3-24-2488
vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4). Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.