lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1835/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1835/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised

3-24-1835 Xi esialgse õiguskaitse taotlus ümberpaigutamiseks teise kambrisse ja esemete kambrisse saamiseks Taotleja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Tagastada Xile paberkandjal esitatud taotluse lisad. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 19. juunil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vanglat viivitamatult teda ümber paigutama kambrisse, kus oleks piisavalt liikumisruumi, avatav aknaluuk, korralik tehisvalgus ning igapäevane duši võimalus. Taotluse kohaselt viibib X sisuliselt neli nädalat E2 osakonna kambris nr 1166, kus ei tohiks kedagi pikaajaliselt hoida. Kambris nr 1166 puudub panipaik/kapp ning nagidele ligipääs. Taotleja soovib enda ümberpaigutamist teise E2 osakonna kambrisse või kabrisse nr E8-2146. Lisaks viitab taotleja vajadusele saada kambrisse joonlaud, värvipliiatsid ja värvipildid ning võimaldada kassitoa kasutamist. X esitas 22. juunil 2024 kohtule täiendava taotluse kohustamaks Tartu Vanglat koguma tõendeid kambri nr 1166 seisukorra hindamiseks.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohus edastas 19. juunil 2024 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas taotleja on vaidemenetluse raames taotlenud vanglalt enda viivitamatut ümberpaigutamist teise kambrisse. Vaide ja vaideotsuse olemasolu korral tuli need kohtule edastada. Ühtlasi palus kohus vanglal täpsustada, kas taotleja paikneb jätkuvalt kambris nr 1166, ning kas vangla plaanib ta paigutada

3-24-1835 sealt teise kambrisse või mitte. Kohus palus ka selgitada, millal ja millistel asjaoludel taotleja kambrisse nr 1166 paigutati. Kohus palus ka edastada taotleja pöördumised, mis puudutavad joonlaua, värvipliiatsite ja värvipiltide saamist ning kassituba, kui sellised pöördumised olid esitatud.

3.Tartu Vangla vastas kohtule 25. juunil 2024 ning selgitas järgmist. Kinnipeetav X ei ole Tartu Vanglale esitanud vaiet enda ümberpaigutamiseks teise kambrisse. Ta esitas 16. ja 21. juunil 2024 taotlused, milles palub ennast E2 eluosakonna kambrist 1166 teise kambrisse paigutada. Vangla ei olnud vastamise hetkel veel taotluseid lahendanud. Taotleja paikneb 25. juuni 2024. a seisuga kambris nr 1166 ning vanglal ei ole vastuse koostamise ajal plaanis kinnipeetavat teise kambrisse paigutada. X paiknes selles kambris 8. maist 2024 kuni 7. juunini 2024 ning uuesti alates 9. juunist 2024 seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (konflikt kaaskinnipeetavaga, korduvad enesevigastamised, rünne vanglas töötava isiku suhtes, korduvad ründed vanglateenistuse ametnike suhtes). Vangla edastas ka 27. aprilli 2024. a pöördumise, milles X palus vanglalt infot kassituppa toodud kasside kohta ning viitas vajadusele hoolikamalt jälgida ühe kassi tervislikku seisundit.

KOHTU SEISUKOHT

4.Xi esialgse õiguskaitse taotlus on mõistetav sellisena, et taotleja soovib Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist, millega kohustatakse vanglat taotlejat E2 osakonna kambrist nr 1166 ümber paigutama teise kambrisse. Samuti soovib taotleja, et kohus kohustaks vanglat lubama taotlejale kambrisse joonlaua, värvipliiatsid ja värvipildid ning andma võimaluse külastada kassituba. Taotleja soovib seega esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist vastavalt HKMS § 251 lg 1 p-le 3.
5.HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Seega oleks Xi esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav vaid olukorras, kus ta on enne taotlusega kohtu poole pöördumist esitanud vanglale vaide, milles vaidlustab enda kambrist nr 1166 teise kambrisse paigutamise taotluse rahuldamata jätmist (s.o asjaolu, et vangla ei ole teda teise kambrisse paigutanud). Teiste taotluste puhul peaks taotleja olema esitanud vaide seoses joonlaua, värvipliiatsite, värvipiltide ning kassitoaga.
6.Viru Vangla teatas 25. juunil 2024 kohtule, et X ei ole esitanud Tartu Vanglale vaiet enda ümber paigutamiseks teise kambrisse. Ta on esitanud vanglale 16. ja 21. juunil 2024 küll taotlused, milles palub enda ümberpaigutamist E2 osakonna kambrist nr 1166. Vangla ei ole kohtule vastamise ajaks Xi taotluseid lahendanud. Kohtul puudub alus eeltoodud teabes kahelda. Kohtu hinnangul on Xi 16. ja 21. juunil 2024 esitatud taotlused alguseks haldusmenetlusele, mille tulemust on võimalik vaidemenetluses vaidlustada. Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest järeldub, et taotleja ei ole praegusel juhul veel esitanud vaiet ei enda ümberpaigutamiseks kohustamiseks ega ka mitte teiste eelnimetatud taotluste osas. Ka taotleja ise ei ole esialgse õiguskaitse taotluses asunud seisukohale, et ta oleks neis küsimustes vaiet esitanud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotleja on esialgse õiguskaitse taotlusega pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kuna asjas ei ole käimas vaidemenetlust, ei ole tema esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ja kohus jätab selle HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei ole vaidemenetluse läbimata jätmine selline puudus, mida saaks esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmisega kõrvaldada, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada.

3-24-1835

7.Taotlejal on võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöörduda uuesti, kui ta on enne taotluse esitamist algatanud vaidemenetluse ning esitanud Tartu Vanglale vaide seonduvalt enda E2 osakonna kambrist nr 1166 ümberpaigutamisega teise kambrisse. Samuti saab pärast asjakohase vaidemenetluse alustamist esitada esialgse õiguskaitse taotluse seoses joonlaua, värvipliiatsite, värvipiltide ning kassitoaga, kuid kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et arvestades nende loetletud hüvedega seotud õiguste riive vähest intensiivsust on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine selles osas ebatõenäoline.
8.Taotleja esitas 22. juunil 2024 ka taotluse tõendite kogumiseks. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäi läbi vaatamata ning kohus ei lahenda seda sisuliselt, ei ole ka vajadust koguda täiendavaid tõendeid. Xi taotlus tõendite kogumiseks jääb seega samuti läbi vaatamata.
9.X on esialgse õiguskaitse taotluses avaldanud soovi, et talle tagastataks taotluse juures olnud joonised 1 ja 2. Tegemist on kaebuse lisadeks olevate paberkandjal dokumentidega, millest on tehtud digitoimikusse koopiad. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab Xile paberkandjal saadetud esialgse õiguskaitse taotluse lisad (joonised 1 ja 2).
10.Kohus tuvastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluses ka soovi tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus, kus taotlejat ei viidud erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtule ning ei tehtud vereülekannet pärast žiletiterade allaneelamist. Kohus märgib, et HKMS § 251 kohaselt ei ole esialgse õiguskaitse korras võimalik tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasust. Kui kohus tuvastaks esialgse õiguskaitse menetluses haldusorgani tegevuse õigusvastasuse, lahendaks ta ühteaegu ära juba põhivaidluse, mis ei ole aga esialgse õiguskaitse raames lubatav (nt Riigikohtu vt Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks peaks taotleja esitama kohtusse tuvastamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 6 mõttes, arvestades aga seejuures HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirangut ning HKMS § 38 lg-s 4 sätestatut. Väidetavalt ära jäänud tervishoiuteenuse puhul ei oleks enam otstarbekas ka kohustamisnõue, vaid taotleja saaks enda õigusi eelduslikult tõhusamalt kaitsta kahju hüvitamise nõudega, mille lahendamise raames kontrollitakse ka vangla tegevuse õiguspärasust. Enne sellise nõude kohtule esitamist on aga vaja läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 47 lg 1 ja vangistusseadus § 11 lg 8).
11.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja