Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal suhelda ametnikuga K. Jalajas ja väljastama kaebajale iga päev tahvelarvuti, koos esialgse õiguskaitse taotlusega vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal suhelda ametnikuga K. Jalajas
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
5.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
1.X esitas 19.06.2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla otsuse, millega keelati tal suhtlemine vanglaametnikuga Krista Jalajas, ja kohustada vanglat väljastama kaebajale iga päev uus tahvelarvuti. Kaebaja märgib, et kui ametnikul K. Jalajas oli aega, käis ta kaebaja juures kambris vestlemas ja kaebaja sai temaga suhelda kergelt, ilma et esineks vaimse tervise tõrkeid. Kaebaja suhtes kohaldatakse vangistusseaduse (VangS) §-i 69 ja seetõttu vestles kaebaja ühes nädalas kontaktisikuga, sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga 2 korda nädalas, kokku 4 korda. Ametnik K. Jalajas oli viies, kellega kaebaja suhtles. Vangla on otsustanud, et kaebaja ei või enam ametnikuga suhelda ning see mõjutab kaebaja vaimset tervist ja tekitab stressi. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja palub veel kohaldada asjas esialgset õiguskaitset ja kohustada vanglat lubama kaebajal suhelda ametnikuga K. Jalajas. Ametnikuga suhtlemise takistamisega seab vangla ohtu kaebaja elu.
2.X esitas 23.06.2024 kohtule kaebuse täienduse, milles märgib, et kuna vangla juhtkonna otsus oli selline (eelduslikult peab kaebaja silmas seda, et tal ei võimaldata suhelda ametnikuga K. Jalajas – kohtu märkus), siis selle tagajärjel lõikus kaebaja enda kaela žiletiga mõlemalt poolt. Kaebaja palub küsida Tartu Vangla meditsiiniosakonnalt välja tema raviloo sissekande
3-24-1833 14.06.2024. a sündmuse kohta (haigusjuht nr a7825202). Kaebaja palub kuulutada asja menetlus kinniseks.
3.Tartu Vangla teatas 25.06.2024. a vastuses kohtunõudele, et X ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vangla vastu esitatud kohustamisnõudes väljastamaks talle iga päev tahvelarvuti. Vangla lisas, et X on lõhkunud ära kaks tahvelarvutit. Vangla ei ole keelanud kaebajal tahvelarvuti kasutamist, kuid vangla on rakendanud töökorraldust, mille kohaselt viibib tahvelarvuti kasutamise juures vanglateenistuse ametnik. Kaebaja on esitanud vanglale pöördumise, milles palub võimaldada tal tahvelarvutit kasutada ametniku juuresolekuta. Vangla ei ole kaebaja pöördumisele vastanud. Vangla ei ole koostanud kirjalikku otsust, millega oleks keelanud Xil suhtlemise vanglaametnikuga K. Jalajas. Selles osas ei ole käimas ka vaidemenetlust. X on esitanud vanglale taotluse, milles soovis selgitusi selle kohta, miks tal ei võimaldata ametnikuga K. Jalajas suhelda. Kaebaja palub samas pöördumises lubada tal K. Jalajasega ka edaspidi vestelda. Vangla ei ole sellele pöördumisele kohtule vastuse koostamise hetkeks vastanud. Antud asjas ei ole käimas vaidemenetlust, mistõttu ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Vangla selgitab täiendavalt, et K. Jalajas töötab Tartu Vanglas valvuri ametikohal ja ametnik käis kinnipeetavaga vestlemas omal algatusel. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda, et tal võimaldataks suhelda konkreetse vanglaametnikuga. Kui kinnipeetaval on vaja psühholoogilist tuge, siis pakuvad seda vanglas teenistujad, kellel on selleks vastav ettevalmistus (psühholoog, psühhiaater, sotsiaaltöötaja, kaplan ja inspektor-kontaktisik). Kaebaja on vangla poolt pakutavat professionaalset abi kasutanud. Valvuri ametiülesannete hulka ei kuulu kinnipeetavale psühholoogilise toe pakkumine. Selleks on pädevad üksnes spetsiifilist ettevalmistust omavad teenistujad. Kui kaebajal esineb vajadus täiendava psühholoogilise abi järele, on tal võimalik pöörduda selle saamise sooviga oma inspektor-kontaktisiku poole.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus märgib esmalt, et käsitab Xi 19.06.2024. a esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumist kaebusena, mis sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust, kuivõrd pöördumises on esitatud lisaks esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele ka nõuded, mida saab mõista kaebuse nõuetena vastavalt HKMS § 37 lg-le 2. Seetõttu mõistab kohus Xi kaebust selliselt, et selles on esitatud nõuded tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla otsus, millega keelati kaebajal suhtlemine vanglaametnikuga K. Jalajas, kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal ametnikuga suhelda ja kohustada vanglat väljastama kaebajale iga päev uus tahvelarvuti. X palub veel esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat lubama kaebajal suhelda ametnikuga K. Jalajas.
5.Kohus selgitab, et kuna vangla kohustamise nõue võimaldama kaebajal suhelda ametnikuga K. Jalajas hõlmab endas ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ametnikuga suhtlemise keelamisel, siis puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Ühtlasi ei ole vangla teinud otsust, millega oleks keelanud kaebajal ametnikuga suhtlemise. Arvestades eelnevat, loeb kohus esitatuks kohustamisnõuded (võimaldama kaebajal ametnikuga suhelda ja väljastama kaebajale tahvelarvuti) vangla vastu vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2. Kaebuse lubatavuse kontroll
6.Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele.
7.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
3-24-1833
8.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
9.Tartu Vangla vastusest kohtule ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on esitanud vanglale pöördumisi, millest nähtub tema rahulolematus sellega, et tal ei võimaldata suhelda vanglaametnikuga K. Jalajas. Kaebaja pöördumisest võib välja lugeda ka kaebaja soovi, et talle võimaldataks sama ametnikuga suhtlemine, kuid vangla ei ole kaebaja pöördumisele veel vastanud. Kaebaja on esitanud vanglale ka pöördumise, milles väljendab rahulolematust sellega, et tahvelarvuti kasutamisel jälgib seda kõrvalt vanglaametnik, ning soovib, et selline vanglapoolne tegevus lõpetataks, kuna see segab kaebajal keskenduda. Vangla ei ole ka sellele kaebaja pöördumisele vastanud.
10.Arvestades eelnevat, saab asuda seisukohale, et kaebajal on täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ja kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal ka edaspidi suhelda ametnikuga K. Jalajas ja väljastama kaebajale iga päev tahvelarvuti, tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
11.Kohus selgitab täiendavalt kaebajale, et isegi juhul, kui kaebaja peaks läbima kohustusliku kohtueelse menetluse vangla kohustamise nõudes võimaldama kaebajal ametnikuga ka edaspidi suhelda, siis puudub kaebajal kaebeõigus kohtule sellise nõude esitamiseks. Kaebajal puudub õigus nõuda vangla kohustamist võimaldama tal suhelda konkreetse vanglaametnikuga ning seetõttu võib esineda alus kaebuse tagastamiseks ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus
14.Kaebaja on palunud esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat lubama tal edaspidi suhelda ametnikuga K. Jalajas (HKMS § 251 lg 1 p 3).
15.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vanglas vaidemenetlust ning kaebuse tagastamise tõttu ei ole ka kohtumenetluses vastavat kaebust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
16.Kohus kuulutab kaebaja eraelu kaitseks kohtuasja menetluse kinniseks ning asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3, HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.