Tallinna Halduskohus Pihel Sarv
Määruse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
3-24-1694
Haldusasi
X. X.i kaebus Tallinna Vangla 26. aprilli 2024. a käskkirja nr 5-1/24/784 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Tagastada kaebus selle esitajale.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Tallinna Vangla 26. aprillil 2024. a käskkirjaga nr 5-1/24/784 otsustas vangla neljanda üksuse P1 eluosakonna lukustamise ja selle lõpetamise samal päeval alates kell 9.49 kuni
X. X. esitas vaide, mille vangla 3. juuni 2024. a otsusega (nr 5-15/24/101-2) tagastas. 26. aprillil 2024 kell 10.26 lõpetati vangla käskkirjaga asjaolude ära langemise tõttu P1 sektsiooni lukustamine. Vaidlustatud käskkiri ei kehti enam. 26. aprilli 2024. a käskkiri ei saa seega vaide esitaja õigusi rikkuda. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine iseseisva nõudena ei ole vaidemenetluses lubatav, mistõttu vaie tagastati läbivaatamatult.
Kaebaja palus end menetlusabi korras vabastada riigilõivu tasumisest.
Kohus tagastab kaebuse, sest sellega kaitstav õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS §121 lg 2 p 21).
Neljanda üksuse P1 osakonna lukustamine kestis üksnes 37 minutit. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas liikumise piirang tema õigusi mõjutas või millist kahju see talle tekitas. Kaebusest nähtub üksnes see, et kaebaja ei ole rahul käskkirjast tuleneval piiranguga. Vangla
VangS § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.
VangS võimaldab vanglal seega osakondi lukustada, kui seda on vaja vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Arvestades kaaskinnipeetaval tuvastatud kehavigastusi ja kinnipeetavatele seatud piirangu lühikest kestust, oli osakonna lukustamine vangla julgeoleku tagamiseks põhjendatud.
Kuna piirang oli vaja kiiresti kõigile puudutatud kinnipeetavatele teatavaks teha, oli õiguspärane teavitada kinnipeetavaid käskkirjast esialgu suuliselt. Kirjaliku versiooniga oli kinnipeetavatel võimalik tutvuda hiljem. Kaebaja märgib, et sai käskkirja üksuse juhi käest samal päeval, 26. aprillil 2024. Isegi kui pidada käskkirja esialgu suuliselt teatavakstegemist menetlusnormide rikkumiseks, ei tingiks see käskkirja tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58).
Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebajal pole õigust nõuda käskkirja tühistamist ega selle õigusvastasuse tuvastamist. Käskkirja kehtivus ja mõju kaebajale on lõppenud. Kaebaja soov, et kohus kontrolliks käskkirja õiguspärasust, peab aitama kaasa tema subjektiivsete õiguste kaitsele (HKMS § 44 lg 1 ja § 45 lg 2). Üksnes huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses kaebuse esitamiseks õigust ei anna (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2009. a määrus asjas nr 3-3-170-09, p 12).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.