lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1224/8

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1224/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUMÄÄR

US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 20. juuni 2024, Tartu 3-24-1224 X.X.-i ja Y taotlus rahatrahvi määramiseks ja X.X.-i kaebus kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2024. a määrus X.X.-i ja Y määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitajad/kaebajad X.X. ja Y

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i ja Y määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2024. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas enda nimel ja Y seadusliku esindajana Tartu Halduskohtule taotluse Riigikohtu kohtunike trahvimiseks ja X.X. esitas kaebuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on riigikohtunikud Nele Siitam, Julia Laffranque ja Ivo Pilving teinud 9. aprillil 2024 teadvalt ebaseaduslikud määrused asjades nr 3-23-23 ja 3-23-2639, kuna nad keeldusid täitmast Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 2012. a otsust asjas nr 3-1-1-41-12 X.X.-i vanglast vabastamiseks. Kaebajad taotlesid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 alusel nende trahvimist 32 000 euroga. Lisaks nõudis X.X. isiklikult mõista neilt välja 4 000 000 eurot tema süstemaatilisest inimõigustest ilmajätmise eest vabadusele ja kompensatsioonile seonduvalt vanglaametnike poolt mõnitamisega tekitatud kahjuga, kuna nad võtsid samaaegselt ebaseaduslikult kaebaja perelt ära lapsed ilma kohtu ja uurimiseta, s.o kutsusid neid kohtusse võõrkeeles läbi „Riigiteataja“, mida kaebaja ja tema naine lugeda ei saanud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Halduskohus jättis 29. aprilli 2024. a määrusega X.X.-i ja Y taotluse Riigikohtu kohtunike trahvimiseks rahuldamata ja tagastas X.X.-i kaebuse. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.HKMS § 248 lg 1 võimaldab rahatrahvi määrata üksnes haldusasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmise eest. Samuti on viidatud sätte kohaselt võimalik määrata rahatrahvi vaid menetlusosalisele. Kaebajate viidatud asi nr 3-1-1-41-12 on kriminaalasi ja Riigikohus ega Riigikohtu halduskolleegiumi liikmed N. Siitam, J. Laffranque ja I. Pilving ei ole selles asjas menetlusosalisteks. Seega ei ole HKMS § 248 lg-s 1 sätestatud eeltingimused rahatrahvi määramiseks täidetud ja taotlus trahvi määramiseks tuleb jätta rahuldamata.
2.2.X.X.-i hüvitamiskaebus seoses vabaduse äravõtmisega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna halduskohus ei ole pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõuet.
2.3.X.X.-i kaebus ülejäänud osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette kohtu õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus mõistis, et kaebaja on esitanud kaebuse Riigikohtu tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks, mis seisneb selles, et Riigikohus ei mõistnud haldusasjades nr 3-23-23 ja 3-23-2639 kaebaja kasuks Viru Vanglalt välja hüvitist. Et kaebaja heitis ette ka seda, et kaebaja ei saanud vanemaõiguste äravõtmisel asja arutamisest osa võtta, siis mõistis halduskohus, et kaebaja vaidlustab Viru Maakohtu 8. aprilli 2010. a määruses asjas nr 2-09-54283 teinud kohtuniku tegevust, kuivõrd selles on välja toodud, et kohtukutset ei saanud kaebajale ega tema naisele kätte toimetada isiklikult. Halduskohus selgitas, et kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-te 1 ja 31 järgi on see, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus EIK-s. Viru Maakohtu 8. aprilli 2010. a määruse teinud kohtuniku ega Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunike N. Siitami, J. Laffranque ja I. Pilvingu suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning olemas ei ole ka EIK lahendit. Kui kaebaja jättis asjas nr 2-09-54283 edasikaebeõiguse kasutamata, siis tuleb lähtuda jõustunud kohtulahendi resolutsioonis kajastatust ning halduskohtul puudub õigus hinnata vaidlustatud kohtulahendi sisulist õiguspärasust. Kohtuasjades nr 2-09-54283, 3-23-23 ja 3-23-2639 ei ole äratuntav, et oleks riivatud kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Asjades nr 2-09-54283 ja 323-23 tehtud lahendid olid kaebaja tegevusetuse tagajärg. Kuna kaebaja kaebusi ei võetud asjades nr 3-23-23 ja 3-23-2639 menetlusse, ei saanudki Riigikohus lõpplahendina asja sisuliselt läbi vaadata ega kahjuhüvitist välja mõista.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.X.X. ja Y esitasid Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2024. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitajad väidavad, et Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunikud varjavad kuritegusid ja ei teavita riigi peaprokuröri määruskaebuse esitaja nimetatud esimese astme kuritegudest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus tuleb määruskaebuse esitajatele tagastada.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Arvestades vaidlustatud halduskohtu määruses esitatud põhjendusi ja määruskaebuses esitatud väiteid, on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja võimalus oma õigusi kaitsta ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus tagastada.
6.X.X. nõuab kuriteokaebuse saatmist Eesti peaprokuratuurile kõikide süüdlaste kriminaalvastutusele võtmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuriteoteate esitamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195, mille kohaselt kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile. KrMS § 31 lg 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes

täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Kui X.X. leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, tuleb tal ise esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium