Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 247 lg 4 koosmõjus HKMS § 56 lg-ga 3, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.Deivis Kekišev esitas 01.06.2024 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles palus kohustada Tartu Vanglat hoidma alles kõik E11 sektori turvakaamerate salvestused alates 07.05.2024 kuni 09.05.2024 ning neil päevadel tööl olnud vanglaametnike rinnakaamerate salvestised. Ametnike rinnakaamerate salvestised on vajalikud, et näha kaebaja kambri nr 3095 sisu ja koristaja tegevusi kaebaja kambris. Kaebaja ümberpaigutamisel teise osakonda jäid tema asjad kambrisse. Kui kaebajale 09.05.2024 õhtul asjad toodi, olid asjade hulgast puudu lahtine purutee, mis oli suletud topsis, kinnine pakk maitseainet (200 g), kinnine pakk musta teed (250 g), pakk musta teed (100 g) ja tops kohviga. Ametnikud ja koristajad väidavad, et eelnimetatud asju ei olnud kaebaja kambris.
2.D. Kekišev esitas 02.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta märgib, et vangla tekitas talle varalist ja mittevaralist kahju. Kaebaja palub hüvitada varaline kahju 45,50 eurot ja mittevaraline kahju 2000 eurot, millest 1500 eurot on tervise kahjustamise eest ja 500 eurot moraalse kahju eest. 07.05.2024 kella 21 paiku viidi kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumi
3-24-1653 erakorralise meditsiini osakonda ning sealt naastes paigutati kaebaja vangla psühhiaatriaosakonda. Kaebaja kambrist hoiule paigutatud asjade hulgast olid kaduma läinud erinevad teed, maitseaine ja kohv, millega tekitati kaebajale varalist kahju summas 45,50 eurot. Kaebaja palub teha vanglale ettekirjutuse, et säilitataks kõik E11 sektori turvakaamerate salvestised ja ametnike rinnakaamerate salvestised alates 07.05.2024 kuni 09.05.2024. Kaebaja esitas küll vanglale kahjunõude, kuid ei jää ootama selle vastust, kuna vangla nagunii ei lahenda seda tähtaegselt. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.
3.Tartu Vangla märkis 11.06.2024. a vastuses kohtule, et D. Kekišev esitas 26.05.2024 vanglale kaebuse asjaoludega seonduva kahjunõude, mis registreeriti nr-ga 2-24/2-2/5198, kuid 11.06.2024. a seisuga ei ole vangla kahju hüvitamise taotlust lahendanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus märgib esmalt, et registreeris kaebaja 01.06.2024. a pöördumise kaebusena ning 02.06.2024. a pöördumise kaebuse täiendusena. Mõlemas pöördumises esitatud taotlusi Tartu Vangla kohustamiseks turvakaamerate ja ametnike rinnakaamerate salvestiste säilitamiseks käsitab kohus taotlusena eeltõendamismenetluse algatamiseks.
5.Kohus võtab järgnevalt seisukoha kaebuse lubatavuse kohta (I) ning lahendab seejärel eeltõendamismenetluse algatamise taotluse (II) ja kaebaja riigi õigusabi taotluse (III) I
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et D. Kekiševi kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
7.HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
8.Tartu Vangla 11.06.2024. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja on küll 26.05.2024 esitanud vanglale seonduvalt tema kambrist kaduma läinud asjadega (tee, maitseaine, kohv jms) kahjunõude, kuid see on veel vangla menetluses ja lahendamata. Kuna kahjunõue tuleb lahendada kahe kuu jooksul arvates selle nõuetekohasest esitamisest (vt riigivastutuse seaduse § 18 lg 1), nagu ka kaebaja ise viitab, siis ei ole vangla selle taotluse lahendamisel viivituses ning kohtule esitatud hüvitamiskaebus on ennatlik. Seega on kaebajal Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus käesoleval hetkel veel läbimata.
9.Kohus selgitab veel, et kaebaja on kohustatud kohustuslikku kohtueelset vaidluste lahendamise korda ise koheselt ja õigesti järgima ning selle järgimata jätmine viib ennatlikult esitatud kaebuse tagastamiseni. Menetlusökonoomia põhimõtte kaitse ei tohi kohustusliku kohtueelse vaidluste lahendamise korra puhul viia selleni, et isik pöördubki otse kohtusse, ootamata ära vaide ja kahjunõude taotluse lahendust vanglas või esitab vaide või kahjunõude vanglale alles pärast kaebuse esitamist kohtule (Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2023. a määrus asjas nr 3-23-257 (p 13), 15.11.2022. a määrus asjas nr 3-22-2294 (p 11), 30.06.2022. a määrus asjas nr 3-22-1048 (p 12), 13.05.2020. a määrus asjas nr 3-20-668 (p-d 11–12)). Lisaks võib kohene kaebuse esitamine enne kohustusliku kohtueelse menetluse sisulist läbimist raskendada
3-24-1653 kohtumenetlust, sest kui kaebaja peaks pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitama uue kaebuse lähtuvalt kohustusliku kohtueelse menetluse lõpptulemusest, siis võivad kaebused osaliselt kattuda ja üks kaebus tuleb korduvuse tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 3) tagastada. Kuna ennatlikult esitatud kaebuse tagastamisega ei kaota kaebaja õigust pöörduda kohtusse (HKMS § 43 lg 2), vaid ta peab enne kohtusse pöördumist üksnes ära ootama kohustusliku kohtueelse menetluse tulemuse (millest omakorda võib sõltuda ka vaidluse eseme ulatus), siis ei ole ennatlikult esitatud kaebuse tagastamisel kaebajale negatiivseid tagajärgi.
10.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus D. Kekiševi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.D. Kekiševi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. II
12.D. Kekišev on taotlenud kohtult kohustada vanglat säilitama väidetavalt hüvitamisnõudega seotud asjaolusid kajastavad vangla turvakaamera ja ametnike rinnakaamerate salvestised, paludes sisuliselt algatada eeltõendamismenetluse TsMS § 244 tähenduses (koosmõjus HKMS § 56 lg-ga 3).
13.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul kaebaja taotluse rahuldamiseks alust. Tulenevalt HKMS § 56 lg-st 3 ja TsMS § 244 lg-st 1 nende koosmõjus võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Käesoleval ajal ei ole kohtul põhjust eeldada, et kaebaja osutatud tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib tulevikus raskeneda. Kaebaja on ka ise enda 01.06.2024. a taotluses märkinud, et teadaolevalt hoiustab vangla neid salvestisi kokku kolm kuud. Kaebajal on võimalik esitada tõendite kogumise taotlusi ka haldusmenetluse käigus vanglale ning pärast kaebuse esitamist kohtumenetluses kohtule. Tõendeid, mida on võimalik ja otstarbekas koguda haldusmenetluses, vaidemenetluses või kaebuse lahendamise käigus kohtumenetluses, ei ole asjakohane koguda enne kohtuvaidluse algust eeltõendamismenetluses.
14.Eeltoodust rahuldamata.
tulenevalt
jääb
kaebaja
taotlus
eeltõendamismenetluse
algatamiseks
III
15.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muu hulgas riigi õigusabi taotluse. Kaebaja palub kaebuses määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kuigi kaebaja ei ole enda taotlust täpsustanud, mõistab kohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi korras esindajat tema esindamiseks käesolevas kohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).
16.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja vanglale arusaadava kahjunõude kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks. Kohus on veendunud, et kaebaja suudab ka edaspidi vastavasisulises asjas esitada avaldusi, millest on arusaadav tema tahe ning ta suudab iseseisvalt esitada ka kaebuses
3-24-1653 selgitused kahjunõude aluste kohta. Seega puudub kohtul kahtlus, et kaebaja ei oleks võimeline iseseisvalt menetluses osalema. Lisaks on mittevaralise kahju puhul tegemist pigem tunnetusliku kahjuga ning isik, kellele on moraalne kahju tekkinud, oskab eelduslikult kõige paremini selgitada, milles talle tekkinud kahju seisneb. Kohus märgib veel, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
17.Kohus märgib lisaks, et mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel riigi õigusabi andmine reeglina lubatud. Miski taotluses ei viita sellele, et praeguses asjas võiks esineda erandlikult seda võimaldav tungiv avalik huvi.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus D. Kekiševi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.