Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-24-1707/5
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Muud
Menetlusliik: Erimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.06.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1626

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseSHS § 41 lg 1HKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1707

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja X Eeldatav vastustaja Tallinna linn

Menetlustoiming

Ajutise esialgse õiguskaitse tühistamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määruse resolutsiooni punktiga 1 kohaldatud esialgne õiguskaitse ning jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2.Avaldatavas lahendis asendada avaldaja, X, X, X ja X nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 203 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXXXXXXX korter XXX anti Xle koos abikaasa X, tütarde X ja X ning poja X üürile Tallinna Linnavalitsuse 01.04.2015 korraldusega nr 499-k alusel. X oli Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni 24.04.2012 koosoleku protokolli nr 5 otsuse alusel arvele võetud munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna koos abikaasa ja lastega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“ (edaspidi Kord) punkti 3.1.5 alusel kui eluruumi mitteomav isik teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise ajal olid X 4-st lapsest kolm alaealised ning abikaasa oli töövõimetuspensionär.

Sarnased lahendid

Muud

7.Tallinna linn palub oma 14.06.2024 vastuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määrusega kohaldatud ajutine esialgne õiguskaitse ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab Tallinna linn kokkuvõtlikult järgmiselt. Tallinna Linnavalitsuse 20.03.2024 korraldusega nr 277 jäeti X esitatud avaldus eluruumi Tallinnas, XXXXXXX üürilepingu pikendamiseks rahuldamata ja anti kaebajale teada, et üürileandja, Tallinna linn, ei pikenda üürilepingut MV-977, mis oli poolte vahel sõlmitud Tallinna Linnavalitsuse 01.04.2015 korraldusega nr 499-k alusel. Eluruumi üürilepingu pikendamisel või pikendamata jätmisel kaalub linn, kas endiselt on olemas eluruumi üürile andmist põhjendavad faktilised ja õiguslikud alused. Põhjuseks, miks eluruumi üürilepingut ei pikendatud, on asjaolu, et kaebaja ja tema pereliikmete suhtes on ära langenud linna eluruumi andmise aluseks olnud faktilised asjaolud ning nad ei ole õiguslikus mõistes linnalt eluruumi vajavateks isikuteks. Linnavalitsuse 01.04.2015 korralduse nr 499-k kohaselt anti XXXXXXX eluruum vaide esitajale üürile teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel, milleks oli tagada eluruum alaealiste lastega perele, kes ei olnud suuteline endale erasektorist eluruumi ostma või üürima. Käesoleval ajal on kaebaja ja tema täisealised pereliikmed suutelised ise eluruumi ostma või üürima. Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni 21.02.2024 koosoleku protokolli nr 5-12/6 kohaselt on kaebaja töövõimeline isik, töötab alates 28.03.2022 X AS-s, sissetulekuks on töötasu 1196 eurot (6 viimase kuu keskmine), puuet ega töövõimekaotust tuvastatud ei ole. Samuti ei ole puuet ega töövõime kaotust tuvastatud kaebaja täisealistel lastel X ja X, kes on üürilepingu järgi eluruumi kasutajateks. Xga sõlmitud üürileping on lõppenud tähtaja möödumisega ja kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust üürilepingut pikendada kui konkreetset eluruumi vajatakse seadusest tuleneva eesmärgi täitmiseks (vt õiguskantsleri 10.04.2023 kiri nr 6-4/230142/2301941). Taotleja ja tema pere kasutuses olnud eluruum on linnale vajalik, et linn saaks täita talle seadusega pandud ülesandeid ja anda XXXXXXXXX asuv 4-toaline korter üürile abivajavale perele (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 41 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2023 otsus nr 322-1056, p 11). Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ § 18 näeb ette eluruumi tagamise teenuse sihtgrupi ja tagamise meetmed. Eluruumi tagamise teenuse vajadust hinnatakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud 2(4)

alustest lähtudes. Taotleja hinnangul on tema puhul tegemist isikuga, kes vajab sotsiaalmajandusliku olukorra tõttu linnalt eluruumi. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 8 lg 1 kohaselt tuleb abi saamiseks esitada abi vajava inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsele linnaosa valitsusele taotlus, milles kirjeldatakse abivajadust. Taotlusele tuleb lisada linnaosa valitsuse nõutavad tõendid, mida on vaja abivajaduse hindamiseks. § 9 lg 1 kohaselt hindab linnaosa valitsus abi vajava inimese abivajadust, sh sotsiaalmajanduslikku olukorda, selgitab välja sobivama abi ja selle ulatuse ning korraldab abi andmise. Taotleja on pöördunud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole abivajaduse hindamiseks 02.05.2024. Sotsiaalhoolekande osakonna spetsialisti 14.05.2024 läbi viidud abivajaduse hindamisel selgus, et taotleja on töövõimeline isik ja töötab ning alates 27.03.2024 omab lisaks ettevõtluskontot. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel moodustab tema viimase 6 kuu sissetuleku netotöötasu keskmiselt 1237,94 eurot kuus ja lisaks viimase 2 kuu keskmine ettevõtluskonto tulu 866,37 eurot kuus, kokku 2104,31 eurot kuus. Ühe inimese arvestuslik eluaseme põhjendatud kulu on 495 eurot. Pärast arvestusliku eluasemekulude mahaarvamist jääb isikule muude kulude katmiseks kätte 1609,31 eurot, st 1249,31 eurot üle sissetulekupiiri. Seega suudab isik iseseisvalt tagada endale eluruumi. Hindamise tulemusena suunati taotleja majandamis- ja üürimisnõustamise teenustele. Taotleja osales nõustamisel ning 15.05.2024 tuli majandamisnõustajalt tagasiside, mille kohaselt avaldas taotleja, et tema sissetulekutest ca 1000 eurot läheb krediidi tagasimakseteks. Majandamisnõustaja toetas siiski üüritoetuse määramist. Üürimisnõustamise teenusel osalemisel tekkis taotlejal konflikt nõustajaga. Nõustamisel oli ta agressiivse suhtlemisstiiliga ning katkestas üürimisnõustaja selgitused ja nõustamispüüdlused. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalosakonna hinnangul ei teinud taotleja üürimisnõustamise teenuse raames üürimisnõustajaga koostööd ega olnud motiveeritud vabaturult korterit üürima. Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 28.05.2024 otsusega jäeti rahuldamata X 02.05.2024 taotlus toetuse määramiseks eluruumi üürimisega seotud kulude osaliseks katmiseks. Taotleja ei ole alates 03.05.2024 kuni käesoleva kohtumenetluseni, esitanud ühtegi tõendit, et Tallinna linna otsus mitte pikendada tähtajalist üürilepingut rikub tema võlaõigusseaduse § 326 lg-s 2 sätestatud õigust. Tallinna linn on eluruumi üürilepingu tähtaja otsustamisel järginud kõiki kehtestatud õigusakte ja jõudnud haldusmenetluses järeldustele, mis põhinevad menetlusse esitatud või kohaliku omavalitsuse poolt iseseisvalt kogutud tõenditel. Kui kohaliku omavalitsuse poolt dokumentide alusel langetatud otsused erinevad isiku soovidest, siis ei saa automaatselt eeldada, et rikutud on haldusmenetluse norme ning vastu võetud haldusakt on seadusega vastuolus.